Kindel suund on tulevik! Nii hõiskab Eesti elu arrogantse järjekindlusega üha madalamasse mudaliigasse vedav Reformierakond välja oma valimisloosungi, uskudes, et riigi kodanikud on niivõrd rumalad ja annavad neile ka tuleva aasta märtsis võimaluse näotuid inimkatseid jätkata. Millist tulevikku silmas peetakse, ei vaevu reformikontor selgitama. Isegi seda mitte, kas selles umbmäärases tulevikus üldse on veel rahvast, kes kannaks edasi keelt ja kultuuri ja kuhu allakäiv majandus ning kasvav töötus Eesti nende poolt väljahõisatud tulevikus paiskavad? Lihtsalt suundume tulevikku ja oleme jaburalt õnnelikud! Eks meenuta see kunagist padupunaste hädapraalimist, kui lubati, et juba sellel põlvkonnal on õnn elada helges kommunismis. Aga mida asjatundjate poolt prognoositav tulevik meile tegelikkuses toob, praeguseid võimureid ei huvita.

Maailm muutub

Maailm on muutumas, jõukeskus kandumas roheäärmusluse haardes lämbuvast, sihituid pseudoväärtusi järgivast Euroopast üha tugevneva majandusega Aasiasse, kus lisaks Hiinale ja Jaapanile teeb üha enam ilma kiirelt areneva majandusega India ja hämmastava majanduskasvuga paistab silma ka Indoneesia. Peale II maailmasõda globaalses poliitikas juhtriigi rolli haaranud USA, peab üha enam arvestama Aasia kaalu kasvuga üleilmse poliitika määramisel.

Euroopa osa maailma majanduses ja üleilmse poliitika kujundamises kahaneb jõudsalt, kuna vana maailma riigid on ennast valitsemiskulude katteks ning rohereeglite täitmiseks lõhki laenanud, halvanud majanduse ülereguleerimisega ning halvanud ettevõtlikkust riikliku sekkumise ja üha kõrgema maksukoormusega.

Need mängumuutvad arengud kajastuvad ka Eesti inimeste elujärjes ja kärbivad võimalust jõuda elamisväärsesse tulevikku, kuhu me Reformierakonna väitel nii „kindlalt“ suundume, vähemalt niikaua, kui meie opositsioonipoliitikud ei suuda väljuda viimaste aastate letargiast, et saata äpardunud valitsus aplaagrisse ning keskenduda enda upitamiselt riigi ja rahva eest seismisele.

Maakera pöörleb itta

Ülevaate maailma majanduses toimuvast annab Londonis resideeruva majandus- ja äriuuringute keskuse (Centre for Economics and Business Research, CEBR) äsjane raport maailma riikide majanduse hetkeseisust ning arenguperspektiividest aastani 2040. Ülevaate kohaselt saavutab maailmamajanduse kogumaht lõppeval aastal 124 triljoni dollari taseme. 2040. aastaks ennustab CEBR aga kasvu 227 triljonini ning seda peamiselt just Aasias ja Aafrikas toimuva võimsa arengu arvelt.

Tunnistada tuleb USA allajäämist Hiina kiirele tõusule. Hetkel hinnatakse USA majanduse suuruseks 31,6 triljonit, millele Hiinal vastab 20,9 triljoniga. Need arvud ei väljenda aga asjade tegelikku seisu. Arvestades hinnaerinevustega neis riikides, on Hiina juba praegu maailma suurim majandus, näidaku kuivad arvud siis mida tahes. Tuues mängu ostujõu, on Hiina majanduse maht hetkel kusagil 45 triljoni kandis, USA-l aga tagasihoidlik 33 triljonit. Pole siis imestada, et Hiina räägib ka maailma poliitikas kaasa üha kaalukamal toonil ning sellega tuleb paraku leppida. CEBR prognoosi kohaselt jõuab 2040. aastaks USA 52,9 triljoni dollarini ning Hiina 47,9 triljonini, ent taandades selle riikide ostujõule, paisub Hiina majandus USA omast umbes kaks korda suuremaks.

Riigi kaalu maailmapoliitikas määrab suures osas majanduse tervis. Hetkel järjestuvad esimesed kümme riiki ostujõu pariteedi alusel järgnevalt: Hiina, USA, India, Venemaa, Jaapan, Saksamaa, Indoneesia, Brasiilia, Suurbritannia, Prantsusmaa. Majanduskasvu osas ootab tõeline kiirendus Etioopia, India, Filipiinide, Rwanda ja Elevandiluuranniku majandusi, kus iga-aastane kasv ületab 8%.

Eesti tulevik

Muidugi huvitab meid eelkõige Eesti majanduse prognoos, sest lisaks murele ääretu maailma pärast, mida euroopalikud väärtused meid tundma sunnivad, peaks normaalne inimene soovima parimat kodustele. Prognoosi kohaselt jõuab Eesti majanduse maht aasta lõpuks ca 50 miljardi dollarini ning 2040. aastaks 92 miljardini. Tundub lootustandev, kuid kahjuks ei peegelda see arv majanduse otsest mõju inimeste elatustaseme kasvulele. Nii nagu oleme maailmas majanduse kogumahult 101. kohal, nii sinna ka jääme. Kuigi ostujõudu hinnates ulatus Eesti sisemajanduse kogutoodang inimese kohta 2025. aastal ca 50 000 dollarini, ei näita see tegelikku toimetulekut riigis, kus tööpuudus jõudnud 8% piirile.

Viimastel aastatel Eesti majandus kahaneb ja tulevikus ei maksa erilist kasvu oodata. Aastatel 2015-2019 oli kasvunäitaja veel 3,5% aastas, ent CEBR raport ei luba aastani 2040. kasvu rohkem kui 1,7%. Eesti liigitub stagflatsiooniliseks keskkonnaks, kus kõrge inflatsioon ja madal majanduskasv vajutavad riigi edukusele oma pitseri. Meie majanduses puudub kasvumootor, sest suur maksukoormus ja riigi kasvav osakaal kulutustes, kärbivad võimalusi. 2017. moodustasid valitsuse kulutused majandusest 39%, sellel aastal kasvab number 48% kanti. Valitsusaparaat maksustab meid vaeseks.

Kindel suund on tulevik! Aga milline, selgitage palun, küünte ja hammastega jonnakalt oma ministritoolide polstrist kinni hoidvad reformistid?