Horvaatia riigipea Zoran Milanović on endiselt seisukohal, et Horvaatia peaks Ukraina-küsimuses jääma erapooletuks, mitte aga sekkuma sealsesse sõtta.

„Horvaatia sõdurid ei osale teiste sõdades,” ütles Milanović 18. augustil 2025 pärast seda, kui oli saanud teada Horvaatia peaminister Andrej Plenkovići osalemisest Ukrainat toetavate riikide nõupidamisel. Sellest teatas veel samal päeval Ungari internetiväljaanne „Kuruc”, tuginedes Ungari riikliku uudisteagentuuri MTI teabele.

„Kuna Horvaatia peaminister ühines hiljuti nn. Ukraina abistamise tahtekoalitsiooni aruteluga, sinna kuuluvad aga riigid, mille juhid on lubanud Ukrainasse sõdureid saata, siis meenutan kõigile, et Horvaatia on Euroopa Liidu ja NATO liige ning tal on liikmekohustusi vaid nende ühenduste ees,” kirjutas Horvaatia riigipea oma ühismeediakontol.

„Horvaatial pole mingeid poliitilisi või sõjalisi kokkuleppeid ega neist tulenevaid kohustusi nn. abistamise tahtekoalitsiooni riikide juhtide ees, ja Horvaatia valitsust pole keegi volitanud tõukama Horvaatiat sellistesse uutesse liitudesse, millega kaasneks Horvaatia sõdurite osalemine Ukraina sõjas. Mul on Horvaatia rahvalt saadud volitus seda seisukohta esindada, seepärast rõhutan veel kord, et Horvaatia sõdurid ei võta osa teiste rahvaste sõdadest,” toonitas Milanović.

Valitsusjuht Plenković osales 17. augustil Ukraina abistamise tahtekoalitsiooni riikide esindajate videokonverentsil, kus teatas: Ukrainal on vaja jätkusuutlikku rahu – sellist, mis austaks Ukraina territoriaalset terviklikkust ja rahvusvahelist õigust.

Eri meelt juba varemgi 

Milanović ja Plenković on oma vastandliku suhtumise tõttu Ukraina sõtta arvustanud teineteist vastastikku varemgi. Samuti on Milanović kritiseerinud Euroopa Liidu juhtkonda kavatsuse eest võtta Ukraina EL-i liikmeks kiirmenetluse korras.

„Väide, nagu oleks EL-i liikmeks saamisele kõige lähemal Ukraina, on jultunud solvang selliste riikide suhtes nagu näiteks Montenegro ja Põhja-Makedoonia,” ütles Milanović 14. juulil 2025 Zagrebis, ühispressikonverentsil koos Bulgaaria president Rumen Radeviga.

„Mulle tundub üha tõenäolisem, et teatud Euroopa struktuuride küünilisus ja jultumus on pidurdamatu. Need inimesed tunduvad olevat Ukraina pärast nagu arust ära, ja kasutavad seda ära, et võimul püsida,” lausus Milanović.

Ungari internetiväljaande „Mandiner” teatel lisas Milanović toona ühemõtteliselt: Ukraina on sõdiv riik, mille suurus on ebakindel ja mis ei jaksa end ise rahastada. Sellise riigi lubamine EL-i kahjustaks EL-i mainet Lääne-Balkani riikide silmis. Sisuliselt sama mõtet väljendas mainitud pressikonverentsil ka president Radev.

Peaminister Plenković oli Milanovići eriti ägedalt arvustanud peaaegu kaks nädalat varem, 2. juulil 2025, nimetades riigipead lausa Venemaa pooldajaks.

Slovakkia riikliku uudisteagentuuri TASR teatel ütles Plenković tollal, et ei mõista Milanovići poolehoidu Venemaa president Vladimir Putini vastu, kes juba kolm aastat on pidanud Ukrainas sõda.

„Ühelgi, kes esindab Horvaatiat, horvaate ja Horvaatia poliitikat, ei tohiks leiduda Putinile ega Venemaale vähimatki mõistvust ega õigustust,” arvas tollal Plenković, öeldes riigipea kohta otsesõnu: „Meil on siin keegi, kes juba peaaegu kolm aastat on kaitsnud Kremli seisukohta rohkem kui Horvaatia, lääneriikide ja teiste seisukohta.”

Plenković rõhutas toona, et just Venemaa agressiooni tõttu Ukrainas üha kallineb gaas, elekter ja nafta.

Plenkovići ärritas asjaolu, et päev varem Slovakkia president Peter Pellegriniga kohtudes oli Milanović ühispressikonverentsil avaldanud mõtet: puudub vähimgi põhjus hoiduda diskussioonist Venemaaga. Samuti ütles Milanović seal selge sõnaga, et on Vene–Ukraina sõjas nõrgema poolt ning peab nõrgema all silmas Ukraina rahvast, mitte aga Ukraina võime.

„President Milanović kritiseerib avalikult lääneriikide sõjalist abi Ukrainale, põhjendades seda oma tegevust sellega, et Horvaatia ei peaks valima poolt ja peaks hoiduma globaalsetest tülidest kõrvale, kuigi on NATO ja EL-i liige. Plenković on teda (=Milanovići. – T. K.) selle eest nimetanud venemeelseks ja ohuks Horvaatia rahvusvahelisele mainele,” kirjutas 2. juulil 2025 Slovakkia riiklik uudisteagentuur TASR.

Allikad: 

1) https://kuruc.info/r/67/291463/

2) https://mandiner.hu/kulfold/2025/07/arcatlan-sertes-a-horvat-kormanyfo-is-reagalt-arra-az-allitasra-hogy-ukrajna-all-a-legkozelebb-az-eu-tagsaghoz

3) https://www.teraz.sk/zahranicie/chorvatsky-premier-kritizoval-ich-prez/890286-clanok.html

4) https://et.wikipedia.org/wiki/Zoran_Milanovi%C4%87

5) https://et.wikipedia.org/wiki/Andrej_Plenkovi%C4%87

6) https://www.predsjednik.hr/en/