Päev ärkas. Ärkas eestlanegi,
ja tundis, kuidas kasvab jõud.
See tunne talle selgeks tegi,
mis saab, kui olla  ü h e l  nõul.

Ta äkki väga selgelt nägi
vaimusilmas, keset pead,
et kogu esivanemate vägi
meil Toonelast vaid saadab head.

Seal puuduvad kõik sisetülid,
mis eestlust kurnand päeval, ööl,
sest oleme ju kõik vaid lülid
me eesti ketis, kirivööl.

Kius, kadedus koos väiklusega – 
kõik tühine see paistab neil:
„Mis pistmist sel on võitlusega,
mis ainult  k a h j u  teeb ju teil?!”

On Eesti vabadusesõda
ju näide veenev, ülihea,
et kehtib igihaljas tõde:
meil edu toovad  ü h t s e d  read.

Meist igal hinges oma Päike,
ta meile annab eluväe.
Ta mõju kõike muud kui väike,
kui ühendame  e e s t i  käed.