stuudio.uudistekeskus.ee

stuudio.uudistekeskus.eu

stuudio4.uudistekeskus.ee

Mark Valdma: Eesti Vabariigi olemuse küsimus tänapäevases võimustruktuuris

Kui vaatan definitsiooni ja seletusi Vikipeedia kolhoosi lehest, siis on raske määratleda terminit Eesti Vabariik sellisel kujul, kui seda valitsus propageerib/aktualiseerib avalikkusele, kuid mis oma tegelikus toimestruktuuris lähtub Euroopa Liidu seadusandlikest ettekirjutustest (kaasa arvatud kõrgem kohtuvõim ja maavarade/loodusvarade omandiõigus) ning eesmärkidest, mis välistavad rahva rahvuskultuuri põhise enesemääratluse õiguse, rahva õiguse oma territooriumil olevatele loodusvaradele jne.

Riik on mõiste, mis märgib territooriumi, millel on kehtestatud ühtne õiguskord. Föderaalses riigis on ühtse õiguskorra üksuseks osariik. Sõltuvalt riigikorraldusest delegeerivad osariigid osa oma õigustest keskvalitsusele (nn alt-üles mudel, näiteks Šveits) või loovutab keskvalitsus osariikidele piiratud omavalitsusõiguse (nn ülalt-alla mudel).

Riigiteadustes mõistetakse riiki inimeste vahendina ühiselu korraldamiseks. Riik on riigiaparaadi ja kodanikkonna koostoimes kujunev terviklik võimukorraldus ühiste eesmärkide määratlemiseks ja teostamiseks, mida iseloomustavad avaliku võimu eristumine, suveräänsus ja legitiimsus, samuti poliitiline ühisruum, valitsetavus ja kodanike subjektsus.

Riik on suveräänne, kui selle territooriumil haldusvõimu teostavatel institutsioonidel on täielik vabadus ise otsustada, kuidas seal inimeste elu korraldada. Nõrga haldusvõimega ja/või tahtejõuetu rahvaga riik, mille inimesed ei oska või ei taha ise enda elu korraldada ja kanda sellest tulenevaid kulusid, muutub teise riigi sõltlaseks (hegemooniks) või kaotab üldse oma iseotsustamise õiguse. Riigid, mis tunnevad end mingi välisjõu poolt ohustatuna, võivad sõlmida vabatahtlikult liidulepinguid ning loovutada osa oma iseotsustamise õigusest institutsioonile, mis korraldab lepinguga määratud ulatuses nende riikide välissuhteid, välispiiri kaitset, sisemist majanduskorraldust jms. Kui lepinguga ühinenud riigil on vabadus igal ajal lahkuda sellest ühendusest, siis nimetatakse seda konföderatsiooniks.

Riigis õiguskorda kehtestavad institutsioonid on mõjutatud keskkonnast ja nende vorm on kujunenud ajaloolise arengu tulemina. Riigi olemuse määrab see, kes ja kuidas sõnastab seadused, kuidas kindlustatakse nende järgimine, milline on õigust mõistev kohtusüsteem ning milline mõju on riigi valitsemisele religioossetel ja sõjalistel organisatsioonidel.

Riigivõimu teostavatel institutsioonidel on võimumonopol, mis ilmneb õiguses rakendada vägivalda isikute suhtes, kes ohustavad valitsevat õiguskorda või tahavad seda muuta mitte rahumeelsel teel.

— Pärimustarkuste Instituudi asutaja, konservatiivne metoodiline anarhist Mark Valdma.

  • Related Posts

    Kuriteokahtlus kui äpardujate päästerõngas

    Lähenevate valimiste kontekstis on prokuratuuri järjekordne katse Isamaa erakond kohtusse kaevata, otsekui koiduvalgus Reformierakonna üdini ausale ennastsalgavale salgale. Kes vähegi arvutada viitsib, taipab, kui täpse ajastatusega aasta varjusurmas viibinud kahtlustus…

    Loe edasi

    Lisa kommentaar

    Vali siit!

    Kuriteokahtlus kui äpardujate päästerõngas

    Kuriteokahtlus kui äpardujate päästerõngas

    Tehnokraat 67

    • By
    • august 22, 2026
    • 61 views
    Tehnokraat 67

    20. august – võimaluste aken

    20. august – võimaluste aken

    Augusztus 20. – kettős jog az ünneplésre

    Augusztus 20. – kettős jog az ünneplésre

    20. august – kahekordne õigus pidu panna

    20. august – kahekordne õigus pidu panna

    Nägin und maast mis kusagil kaugel

    Nägin und maast mis kusagil kaugel