Mida tähendab meile aastal 2026 naistepäev? Meediaväljaande Postimees korraldatud küsitluses leidsid pooled vastanutest, et naistepäev on võimalus naistele tänu avaldada, ent koguni 46% arvas, et tegemist on hoopis nõukogude ajast säilinud punapühaga ja 4% jaoks on tegemist võrdõiguslikkuse päevaga.

Eks igaüks arutleb asjade üle oma rikutuse tasandilt ja kahjuks on punamineviku taak suutnud nakkusena kanduda üle aastakümnete, mil oleme Eestis vabade inimestena elanud. See ei peaks aga vähendama naistepäeva tähendust kõigi nende jaoks, kes hindavad naiselikku ilu, tarkust, mis aitab peredel püsida ning armastust, milles peitub elu ainus ja kordumatu ime ning saladus. Naine on eriline, väitku siis äärmusfeministid ja võrdõiguslikkuse gurud oma suures võrdsustamise ehk tasalülitamise tuhinas mida tahes, ja mees, kes seda erilisust ei suuda märgata, on vaene isegi siis, kui tema investeerimiskontole kogunevad miljonid. Naine on naine, maaligu uusseksistlikud jutlustajad just niipalju erinevaid sugusid, kui haige aju suudab hetkel välja nuputada. Maailm jääb püsima seni, kuni kestab naiselikkus, millest saab innustust soov kaht poolust elu edasikandmiseks kokku viia.

Lagunev maailm.

Ent nagu tõestab Postimehe küsimusele vastanud naistepäeva millekski aegunuks ja kommunismimaiguliseks hinnanud kodukootud vabadusfilosoofide arvukus, on maailmas üha enam võtmas võimust naiselikkust ja armastust põlgav egotripp, kus sookvoodid ja misogüüniast ehk naistepõlgusest ja misandriast ehk meestevihkamisest vappuv ühiskond ei suuda enam oma liikmetele pakkuda meelerahu ja tulevikulootust.

Läbi aastasadade on targad ja armastatud naised hoidnud koos peresid, kust lapsed on leidnud kaitset. Viimastel aastakümnetel on just arenenud riikides peresidemed lõdvenenud ja vanemate asemele asunud kõiketeadev sotsiaalmeedia, mis suudab läbi hakkida ühtviisi nii teismelise kui ka pensioniealise aru. Nutiriistast on saanud paljude jaoks ainus sõber, keda usaldada, armastada ja austada. Mis siis imestada, kui noorte vaimsus tuhmub ja lootuste asemel vallutavad mõttemaailma surmamõtted. Sotsiaalmeedia ruulib ja teeb loodusliku valiku, kelle paiskab meelepimedusse, kelle muudab sallimatuks ja äärmuslahendusi otsivaks.

Seni, kui uskusime veel mingilgi määra kõrgemasse jõusse, mis inimkonda tema otsinguis suunab, leidsime läbi vaikse palve ja andestuse sisimas tee leppimisele ja üksteisemõistmisele. Ent kui vaimne rikkus kahvatub kõikvõimsa, sageli segadust ja teadmatust külvava tehisaru ees, pole imestada, kui jääme sellesse maailma üksi, uskumata tulevikku, rahu võimalikkusesse ja kokkulepete vajalikkusesse. Meie maailm mõraneb ja kuhtub, aga meie räägime, kuidas uus e-tiiger meid paremasse homsesse tirib. Kuidas, kui me enam armastusse ei usu, kui inimeseks olemise asemel saavad meist tarbijad, kes ei hooli muust peale soodsa hinnaga kauba?

Ilu päästab maailma.

Jõudes tagasi küsimuse juurde, mida tähendab naistepäev, on sellele vaid üks vastus – naistepäev on hetk, millal peame suutma end rebida lahti maailma hävitavate äärmusjõudude ideoloogilisest haardest ning tunnistama naiselikku ilu ja tarkust, mida on läbi aastasadade ülistanud andekaimad kunstnikud ning millest on kirjutanud geniaalsed kirjanikud ja laulnud üllaimad poeedid. Uskugem, et ilu päästab maailma, et armastus annab tagasi usu kultuuri ja keele püsimisse, et naine jätkab elu kinkija ja inimsuse edasikandjana. Just sellepärast, et ärgata äratundmisele, kuidas naiselikkus meid rikkamaks muudab, on vaja tänasel kaunil kevade järele lõhnaval päeval kinkida oma kallitele lilleilu, anda neile aimu oma armastusest ja jäävast kiindumusest, kiita naiselikkust ja sära.

Oo naised, teist algab ja teiega lõpeb kõik, ja seepärast ärge kuulake feministide salasajatusi, vaid uskuge, et mehed ei saa ilma teieta sammugi astutud! Selliseks on see maailm juba kord loodud. Kaunist naistepäeva!