Lähenevad valimised panevad poliitikuid pingutama. See, milliseid vahendeid pildile saamise nimel kasutatakse, peegeldab ühiskonnas hetkel valitsevaid meeleolusid. Kahjuks pole siin midagi rõõmustavat, sest paljus tuleb maksta lõivu tigedusele ja ärapanemissoovile. Nii ongi valdavaks teemaks mitte see, mida tulevikus soovitakse korda saata, vaid soositumaks aineseks on vastase mustamine. Mõnel erakonnal on selle eesmärgi teenistusse rakendatud koguni peamine valimisloosung, sest mis see sotside töllerdamine Minski ja Kopenhaageni vahel siis muud on, kui selge veesogamine, sest keda huvitab, kas linnajuhtimises läbi kukkunud Ossinovskile meeldib enam Minsk või Kopenhaagen. Tallinna hädasid see teadmine ei leevenda ja tobedused punaste kergliiklusradade ja autojuhtidevaenulike liikluslahenduste näol, mida keskerakondlasena surus läbi toonane abilinnapea Vladimir Svet, on saanud sotside juhitud linnavalitsuse poolt üksnes tuult purjedesse. Aga tore on ju kuulutada, et sadagu või pussnuge, kuid Kõlvariga me koostööd ei tee. Kuidas nii, lugupeet sotsid, kui olete eelmise linnavalitsuse suurima jamakeeraja ning Kõlvarti parema käe Sveti lausa avasüli oma ridadesse võtnud? Ehk siis Keskerakonnast üle jäänud poliitbroileritest diilimeesteks sirgunud Svet, Kiik ja Hanimägi, kulusid marjaks ära, sest ilma nende hüppurpoliitikuteta poleks Ossinovski isegi neljandal katsel linnapea kabinetti hõivanud.
Miks õhutada rahvuslikku vastasseisu?
Sattusin hiljuti vaatama valimissaadet Kanal2-s, kus esines väljaspool Tallinna kõrgelt noteeritud Isamaa käilakuju Reinsalu. Tema keskne lubadus oli Tallinnas pukki tõustes teha kõik, et Keskerakond enam võimule ei pääseks. Tore jutupunkt sõnaohtrale poliitikule, ent lähtugem reaalsusest – Tallinnas on Keskerakonna populaarsus kasvanud 45%-ni valijaskonnast ning tõus jätkub. Ei maksa ajada udu, et selle taga on üksnes vene rahvusest valijad, kes ei taha anda pealinnas võimu tõsimeelsete eestlaste Ossinovski ja Jašini kätte, kes teavad Kõlvartist paremini, mida põlisrahvas linnavalitsuselt soovib. Iga eestlane, kes taolist pläusti kuuleb, kaldub paratamatult andma oma hääle Keskerakonnale, sest kellele siis veel? Kas sotsidele, kes on pealinna juhtimise viinud mudaliigasse või Eesti200-le, mis on muutunud kentsakalt kobisevaks elavaks laibaks? Ei maksa ka loota, et eesti valija on unustanud kastiratta Pere needuse ja ruttab nüüd sinisilmselt toetama Reformierakonna lollusi. Samuti pole alust arvata, et kui abilinnapeaks on upitatud Järvani taoline enesekeskne eikeegi, hakkab Tallinnas sadama hääli Isamaale. Kes siis jääb veel üle? Üksnes Keskerakond, kes polnud küll parim variant pealinna elu juhtima, kuid suutis vähemalt koristada talvel lume ja pügada suvel muru, erinevalt ossinovskilikust käpardkabinetist, mis ei saanud kogu oma valitsemisaja vältel õieti millegi normaalsega hakkama.
Demokraatia on vaba valik.
Kallid poliithiiud, te ise teete oma saamatu vihaõhutamisega Keskerakonnale parimat reklaami. Teie enda ülbus maksab viimaks kätte ja toob Kõlvarti taas võimu juurde, ja see ehk polegi halvim variant, tundudes märksa eestlaslikumana võrreldes Ossinovski ja Jašini klikiga. Muidugi poleks mõtet valimiste eel tekitada nii ohtralt rahvuslikku vastasseisu, sest sellega paneme kahtluse alla demokraatia mõtte, nagu Postimehe analüütilises artiklis, mille pealkirjaks on ebaõnnestunult pandud “Valimistest Tallinnas tuleb vene mäss”, kus hoiatatakse, et seekord otsustavad valimiste tulemuse vene rahvusest kodanikud. Ei otsusta. Selle, kes hakkab Tallinna Ossinovski tekitatud mülkast välja tirima, otsustavad ikka ausad ja demokraatiat hindavad linlased, keda ei maksa hirmutada ei Keskerakonna, Kõlvarti ega venemeelsusega, sest nad on kogenud omal nahal eestimeelse Ossinovski düstroopialembust, Pere Peetri lühinägeliku kommunaalpoliitika vilju ja sõnades nii eesrindliku Isamaa kokkuleppeid saamatute isevalitsejatega. Kui siia lisada veel Jašinmehe Rävala puiesteed risustavalt valimisplakatilt loetud lubadus, et aastaks 2065 tahavad kahesajalised sortsid tõsta Tallinna elanike arvu miljonini, tekib veelkord küsimus, millist eestimeelsust see praeguse linnavalitsuse häma esindab? Sündivuse madalseisu olukorras tekib kahtlus, et miljonilinna ihalejatel on kavas avada piirid kontrollimatule migratsioonile. Kas maailma vaeseimatest riikidest kokku voolanud tulnukatest täidetud võõristust tekitav miljonilinn ongi see eestimeelne Tallinn, millest Kõlvarti eest hoiatajad kilkavad? Kõlvart muide pole kunagi jauranud vajadusest elanikkonda euroopaliku migratsioonipumba abil kasvatada? Ja siis oigab üleriigiline päevaleht, et tulemas on venelaste mäss. Mingit mässu ei tule ei venelaste ega eestlaste poolt. Valija annab oma hinnangu ja Eestist läbikäiguhoovi kavandavad liberid kaovad ajalukku.
Valijal on alati õigus ja kes selles kahtleb, on demokraatia vastane ning ihkab kõva kätt, mis keelaks Keskerakonna ja EKRE, tühistaks iga traditsiooniliselt tervet maailmavaadet esindava inimese ja annaks kohtu alla kõik teisitimõtlejad. Aga seniks, kuni Eesti on veel demokraatia teel, mingem valimiskastide juurde ja toetagem neid, kes tõeliselt soovivad uut arengukiirendust ning rohehullusest ja vaenust vaba tulevikku. Sealjuures ei maksa unustada neidki, kes erakondlikust käsuliinist vabana on läinud valimistele üksikkandidaadina. Edu meile!