Nn euroopalikud väärtused on muutunud sõnakonstruktsiooniks, mida meeleldi kasutavad nii endaga jännis poliitikud, liberaaläärmuslastest anarhistid kui ka ennast  kehtestada soovivad arrogandid. Mida aga need väärtused endas tegelikult kätkevad, jääb normaalsetes väärtuskategooriates mõtlevale inimesele, kes armastab kodu ja lähedasi, selgelt arusaamatuks. Üks milles aga peale 8. septembri Kuuuurija saadet võib kindel olla – inimelu ja selle kaitse ei kuulu euroopalike väärtuste kirevasse arsenali. Nimelt tegi Kuuuurija intervjuu 2013. aastal Tamsalus külmavereliselt 15 aastase neiu tapnud Valeri Žolnerovitšiga.
Hämmastav, milline enesekeskne rahu vaatas vastu mõrtsuka naeratavast näost. Aga miks ei peaks tüdruku tapja muhelema, kui just tänu euroopalikele väärtustele, mis võimaldavad mõista pea olematuid karistusi ka kõige rängemate roimade eest, vabanes ta vaid kuue aasta ja kaheksa kuu pikkuse vangistuse järel, kandes ära üksnes osa talle kohtus mõistetud naeruväärsest üheksa aastasest vanglakaristusest.
Räige tapmine.
2013. aasta 22. märtsi hommikul leiti Tamsalu terviserajalt 15-aastase tütarlapse surnukeha, kelle surma põhjuseks olid rängad raiumishaavad. Laiba uurimisel selgus, et tüdrukut oli piinatud ja vägistatud. Juba samal päeval pidas politsei kinni toona 15-aastase Valeri ja tema õe Natalja. Mõni päev hiljem nabiti kinni ka Natalja elukaaslane Sulev.
Asja uurimisel avanesid võika kuritöö üksikasjad, mille käigus võtsid Valeri, Natalja ja Sulev 18. märtsi õhtul vabaduse 15-aastaselt Kuressaares elanud Marilylt ning hoidsid teda Tamsalus Koidu tänaval asuvas korteris kuni 21. märtsi õhtuni, mil tüdruk julmalt tapeti. Sel ajavahemikul tarvitati tüdruku suhtes ohtralt vaimset, füüsilist ja seksuaalset vägivalda.
Võib vaid kujutleda, mida tundis 15 aastane neiu, keda kolm päeva pilastati, peksti, vägistati. Kuuuurijas püüdis aga mõrvar jätta muljet, et neiu ise oli samuti toimunus süüdi, kuna poleks pidanud oma nina Tammsallu toppima. Nimelt oli Merylil Valeriga olnud lähedasem suhe, mis lõppes ning tütarlaps tuli sisemise sunni ajel oma endist poiss-sõpra külastama, et mõista, mis siis nende vahel õieti juhtus. Selgub, et tolle ennast täis mõrvari meelest oligi see põhjuseks, mis pani teda tapma. Ühe kergendava asjaoluna tõi ta välja sellegi, et oli ju purjus ning kainelt ehk polekski tapariista haaranud.
Euroopalikult naeruväärsed karistused.
2014. aastal tunnistas kohus 17-aastase Valeri süüdi mõrvas, teiselt isikult vabaduse võtmises ja kehalises väärkohtlemises ning mõistis talle karistuseks üheksa-aastase vangistuse. Jah, üheksa aastat kolm päeva väldanud vägivalla ja elu võtmise eest, sest koletis oli tollal veel alaealine ning euroopalike väärtuste kohaselt vääris mõistmist ja kaitset. Ent ega ka teistel mõrtsuktrio liikmetel eriti kehvemini läinud, sest euroopalikud väärtused hoolivad inimesest, kes küll vahel võib muutuda koletiseks, piinata ja tappa, ent väärib mõistmist ja andestust. Seda meenutas oma nilbes intervjuus Kuuuurija saatele ka Valeri Žolnerovitš. Ta leidis, et kellelgi pole õigust teda halvustada, temalt uusi vägivallategusid eeldada, vaid teda tuleb austada, kui oma karistuse ära kandnud ja süüteo lunastanud ullikest, kes enam sama tegu ei kordaks.
Mõrvar naudib vabadust Tartus. Ta ei tööta, kuid saab riigilt igakuist 700 eurost toetust. Tema tookord 34 aastane õde Natalja kes tunnistati süüdi mõrvale kaasaitamises, sugulise kire vägivaldses rahuldamises, teiselt isikult vabaduse võtmises ja kehalises väärkohtlemises, sai kohtus veidi rängema karistuse ning talle mõisteti 16-aastane vangistus. 52 aastane Sulev tunnistati süüdi 15 aastase neiu vägistamises, temalt vabaduse võtmises ja kehalises väärkohtlemises ning sai 14 aastat vangistust. Needki paljukannatanud, ent kaastunnet väärivad isendid saavad peagi välja ja rikastavad meie euroopalikku linnaruumi mõnes Eestimaa paigas.
Keegi ei too elu tagasi.
Koletust kuritööst on möödunud enam kui 12 aastat. Meryli oleks nüüd juba 27 aastane noor naine. Tal oleks pere, lapsed, töö. Ometi jäi see elu elamata, sest saatus viis ta kokku mõrvarliku kolmikuga, kelle jaoks aga nende alkoholist ja narkootikumidest kaunistatud elu jätkub, sest euroopalikud väärtused kaitsevad tapjaid, mitte ohvrit, vägistajaid, mitte vägistatut. Õiglusele võib läheneda erinevatest väärtuspõhimõtetest, ent see, kui mõrvarid pääsevad naeruväärsete karistustega ja jalutavad peagi vabalt ringi, pole õige.
Ka Kuuuurija saates räägiti, kuis mõrvar Valeri Žolnerovitš käib linnapeal terariist vöö vahel ning korraldab narkokaubandust. Aga meie euroopalikest väärtustest innustet korrakaitsjaid see ei huvita. Kurjategijatel on ju erinevalt ohvritest õigused. Niipalju siiski lisaks, et Valeri olevat ometi taas vahi all võetud, kahtlustatuna vargustes, väljapressimistes ja kehalises väärkohtlemises. Küllap euroopalikke väärtusi hindav kohtusüsteem ta peagi ühiskonnale tagasi annab.