stuudio.uudistekeskus.ee

stuudio.uudistekeskus.eu

stuudio4.uudistekeskus.ee

Kui suur osa eestimaalastest on selline arvamus, et maailma on tabanud inimtekkeline kliimamuutus?

Soovitan vaadata ja kuulata Weebiraadio „Lihtsalt&Keerutamata 63 saadet- Inimtekkeline kliimamuutus.

Suur kummardus kõigile, kes tõid arutamiseks välja olulised märksõnad nagu: Kliimasoojenemine, looduskatastroofid, kas kliima muutus on tekkinud fosiilkütuste kasutamusest jne.

Enne kui asun eelduse, väite ja tõestuse juurde. Mis see inimtekkeline kliimamuutus on. Kliima ehk ilmastu on teatud piirkonnale omane pikaajaline keskmistatud ilmade režiim. Ilm on meteoroloogiliste elementide kogumõjul tekkinud atmosfääri seisund mingis paigas, mingis lühemas ajavahemikus (kuni mõni päev), koos elementide järgnevate muutustega. Ilma tuleb eristada kliimast (ilmastust), mis on teatud piirkonnale omane keskmistatud ilmade režiim, mis on kindlaks tehtud pikaajaliste mõõtmiste alusel.

Võtame siis matemaatika oma eelduse, väite ja tõestusega appi.

  • Eeldus. Enamus eestimaalastest on kindasti arvamusel, et kliimaminister koos ministeeriumiga suudavad kliimat muuta, sest mitte keegi riigikogu liikmetest ei proovi igapäevaselt hoida teemat üleval, et Eesti Vabariik on üks vähestest riikidest maailmas , mis proovib „inimtekkelisele“ kliimamuutusele ülisuure ogarusega mingit piiri panna.
  • Väide. Eeldus tundub olevat täitsa õige, aga väike osa arvab , et inimene kliimat muuta ei saa. Saab ainult ilma muuta. Selles riigis kus tööstus kasutab fosiilkütuseid ja korstnad tossavad, seal LOODUS kasvatab  paksud metsad, mis  vajavad süsihappegaasi ja vastu toodavad suures hulgas hapnikku. Aga kui tööstus puudub, nagu Eesti vabariigis, siis siin laiuvad ainult lepavõsa ja okaspuud enam ei ei kasva.Samuti on maakeral paigad, kus tegutsevad vulkaanid. Seal on inimesi ja loomi vähe, aga see süsihappegaas ladestub ookeani vette, kus  vajalik mererohi. Mererohi vajab süsihappegaasi. Mererohus jällegi elavad mereasukad. Näiteks Island või Kamšatka –Venemaal.Vulkaanid töötavad seal vahel.  Ilma saab veel muuta pilvekülvidega ja sõdadega.  Nii kutsuti 2024 aasta kevadel Dubais ja 2024 sügisel Hispaanias suured üleujutused kohale. Kuna elame osooni (stratosfääri) kupli all, siis nagu kasvuhoones ikka, kõik seguneb ja looduses see toimub igasuguste tormide näol.
  • Tõestuseks vaatame  mõned filmikesed  Taevatriipudest:

Droonide abil tehtud taevatriipude poolt tehtud ilmamuutuse päev Dubais

ja Hispaanias

Loodusseadustest teame, et elame maakeral kupli all ja kliimat ei saa inimene muuta.

Järelduseks saame siis, et Eestis piisaks sõja asemel ühest korralikust veeuputusest ja seda saab lennukite või droonidega teha. Neid nimetatakse pilvekülvideks. Meil on elektri liitumiskilbid maapealsetel madalatel vundamentidel. Juhul, kui kutsume hõbejodiidiga suure vihma välja, siis suurvesi tekitab elektrilühiseid ning kuna enamus uusi elamuid on elektriküttel, siis saamegi ilma sõjata evakueeruda nagu soovitas Andrus Merilo :

https://majandus.postimees.ee/8129957/andrus-merilo-halvemal-juhul-evakueerime-elanikud-valismaale

Peame ikkagi toetuma oma Mõistusele ja Tarkusele. Ühiselt  peame  kindasti eirama e-valimisi ning valima ainult paberil.  Sellega tõestame iseendalegi, et oleme veel elus. See on kodaniku esimene väärikas tegu

  • Andres Saukas

    Related Posts

    Eesti õigussüsteemi vaevab raske tõbi

    Eesti õigussüsteem ei saa enam ülesannetega hakkama. Selle asemel, et kaitsta kuritegude ohvriks langenud inimesi, aetakse mingit arusaamatut liberlilla rida ning kaitstakse kurjategijaid või keerutatakse üles poliitiliste protsesside mulle, mis…

    Loe edasi

    Lisa kommentaar

    Sinu e-postiaadressi ei avaldata. Nõutavad väljad on tähistatud *-ga

    Vali siit!

    Olos TV otseülekanne 25.04.2025

    • By
    • aprill 26, 2025
    • 47 views
    Olos TV otseülekanne 25.04.2025

    Prantsuse ja Belgia tuumajaamade eluiga on lõppemas

    Prantsuse ja Belgia tuumajaamade eluiga on lõppemas

    Eesti õigussüsteemi vaevab raske tõbi

    Eesti õigussüsteemi vaevab raske tõbi

    Kas püha linnu kuju on punamonument?

    • By
    • aprill 24, 2025
    • 161 views
    Kas püha linnu kuju on punamonument?

    Tehnokraat 4. osa

    • By
    • aprill 23, 2025
    • 39 views
    Tehnokraat 4. osa

    Fegyverkezés Magyarországon és az EU-ban

    Fegyverkezés Magyarországon és az EU-ban