M\u00f6\u00f6dunud kuu viimastel p\u00e4evadel tutvustati Sotsiaalministeeriumis WHO ja Kanada s\u00f5ltuvuste ja vaimse tervise keskusega \u00fchist\u00f6\u00f6s valminud uuringut Eesti alkoholipoliitika m\u00f5judest alkoholi tarbimisele ja rahvatervisele, kust selgus, et alkoholist tingitud kahjud \u00fchiskonnale on suured ja joovastavad joogid inimestele aina k\u00e4ttesaadavamad. Tegelikult pole uuringu tulemustes midagi uut ega \u00fcllatavat, sest kui argip\u00e4ev muutub \u00fcha m\u00f5rumaks, toimetulek kesisemaks ning selle asemel, et lubada pisimatki v\u00f5imalust kriisist ja allak\u00e4igust v\u00e4ljatulemiseks, taob v\u00f5hiklikkuses ulpiv valitsus j\u00e4relej\u00e4tmatult s\u00f5jatrummi, ongi k\u00e4rakas raskustesse sattunud \u00fchiskonnaliikmeile ainus v\u00f5imalus kasv\u00f5i viivuks argimuredest taanduda ning end \u00f5nneliku ja r\u00f5\u00f5msana tunda. Muidugi on seej\u00e4rel saabuv pohmell veelgi masendavam ning tapvam, sealt ka rahva \u00fcha halvenev vaimne tervis, sagenevad suitsiidid ning raevukuriteod. Eestis ei hoogusta alkoholi tarbimist mitte rahva rumalus ning poetaguste totrus nagu meie keelan-k\u00e4sen usku poliitikud p\u00fc\u00fcavad t\u00f5estada, vaid Kaja Kallase ning Mart V\u00f5rklaeva initseeritud maksut\u00f5usud ja valitsuskoalitsiooni arrogantne soov oma haiglast valitsemiskihku, mistahes rumalusi \u00f5igeteks otsusteks nimetades, pension\u00e4ride, lihtsate t\u00f6\u00f6inimeste ja lasterikaste perede peal v\u00e4lja elada. Mis aga on alkoholipoliitika, mida eesti rahva \u00f5nne nimel lahingusse s\u00f6\u00f6stev terviseminister Riina Sikkut, end pressi v\u00e4itel rahvusvahelise kogemuse ja uuringutega relvastades, soovib meile p\u00e4he m\u00e4\u00e4rida, \u00fcritades t\u00f5estada, et just tema teab lahendusi, kuidas ka k\u00f5ige paadunumad viinalembid keeldude ja karistuste abil halvast harjumusest vabastada. Kas sotsiaalse sidususe guru m\u00f5tleb selle all keeluseadust nagu see on varem kukkunud l\u00e4bi nii Eestis kui l\u00e4hiriikides ja kaugemalgi?
Seaduserusikaga viina vastu.
Eesti territooriumil sooritas esimese alkoholipoliitilise nurilennu Johannes Laidoner, kes andis 30. detsembril 1917 k\u00e4su kohvimajad kinni panna. Sellele j\u00e4rgnes t\u00f5sisemaid alkoholipiiranguid k\u00e4tkev sundm\u00e4\u00e4rus, mille m\u00f5jul sai kuni 1920. aastani kangemat kraami vaid arstit\u00e4hega. Muidugi oli k\u00f5vem k\u00e4rakas p\u00f5randa-all liikumas ning ega peod pidamata j\u00e4\u00e4nud. 1920. aasta algul t\u00f6\u00f6tas Asutav Kogu v\u00e4lja keeluseaduse. Rahandusminister Juhan Kuke plaani kohaselt v\u00f5is aastas toota neli miljonit liitrit piiritust, millest pool l\u00e4ks riigikassa t\u00e4itmiseks v\u00e4lisriikidesse ja \u00fclej\u00e4\u00e4nu siseturule, kust segip\u00f6\u00f6ravaid jooke said t\u0161ekkide alusel osta mehed alates 20. eluaastast. T\u0161ekis\u00fcsteem rakendus alates 1. juulist 1920 ja jant alkoholi \u00fcmber kestis 1926. aastani, kui viin taas vabam\u00fc\u00fcgile lasti. Muidugi toitis kuiva seaduse aeg salakaubandust, pannes aluse nii m\u00f5negi rikkuri varandusele.
1. juunil 1919 kehtestati alkoholi m\u00fc\u00fcgi keeld Soomes. K\u00e4rakamaiad h\u00f5imuvelled pidasid vastu 1932. aasta 5. aprillini, mil kuiv seadus t\u00fchistati. 1919. aastast kuni 1955. aastani kehtis Rootsis s\u00fcsteem, kus alkoholi sai osta vaid teatud koguse inimese kohta kuus. USA-s k\u00e4ivitus keeluseadus 17. jaanuaril 1920 ning osutus maffia rikastumise allikaks. P\u00f5randalusest alkoholim\u00fc\u00fcgist ja napsi Kanadast smuugeldamisest sai v\u00e4gev \u00e4ri, mille suurimateks tegijateks t\u00f5usid Al Capone Chicagos ja Lucky Luciano New Yorgis. Kuiv seadus kehtis 20. veebruarini 1933, mil see rahva juubelduste saatel ajalukku kadus.
Eakamad inimesed m\u00e4letavad h\u00e4sti Mihhail Gorbat\u0161ovi algatatud ning kiirelt l\u00f5ppenud kuiva seadust NSVLiidus. Alkoholivastane kampaania algas 1985. aasta 7. mail. Kasutusele v\u00f5eti ranged meetmed. Kangemat tohtis m\u00fc\u00fca ainult argip\u00e4eviti kell 14.00-16.00. Miilits jahtis joobetunnustega inimesi, kes paigutati pikema jututa kainestusmajja. Tarbimine m\u00e4rkimisv\u00e4\u00e4rselt ei v\u00e4henenud, kasvas puskariajamine ja sagenesid massilised m\u00fcrgitused igasuguse kahtlase r\u00e4mpsu tarbimisest. Kampaania pani paugu N\u00f5ukogude riigi eelarvele, l\u00f5igates \u00e4ra kindla tuluallika. Massiline rahulolematus ja 1987. aasta majanduskriis l\u00f5petasid sotsiaalse eksperimendi.
Kas sotsid ihalevad kuiva seadust?
Sotsid pole kunagi vigadest \u00f5ppinud ja ega Sikkutistki pole seda loota. Terviseminister, kelle valitsusajal on tervisekassa j\u00f5udnud kokkuvarisemise \u00e4\u00e4rele ning ravij\u00e4rjekorrad veninud surmavalt pikaks, nii et erialaarsti juurde p\u00e4\u00e4semist suudavad \u00e4ra oodata vaid tugeva tervisega inimesed, on kindlasti \u00f5hevil, kuna saab otsekui Gorbat\u0161ov, tsementeerida oma kuulsust uue kuiva seadusega Eesti rahvale. V\u00f5i tuleb m\u00f5istus koju ja ka minister Sikkutini j\u00f5uab arusaam, et inimeste liigset alkoholipruukimist saab ohjata \u00fcksnes Kaja Kallase valitsuse aus \u00fclestunnistus, et riigi juhtimisega ei tulda toime, ning \u00e4pardunud kabineti ametist taandumine. Oma rahvast ja riigist hooliva valitsuse v\u00f5imuletulek v\u00e4hendaks joomist hoobilt ja aitaks parandada ka inimeste vaimset tervist. Aga looda sa, et Kallased-Sikkutid loobuksid rahva peal l\u00e4biviidavatest eksperimentidest vabatahtlikult.<\/p>\n","protected":false},"excerpt":{"rendered":"
M\u00f6\u00f6dunud kuu viimastel p\u00e4evadel tutvustati Sotsiaalministeeriumis WHO ja Kanada s\u00f5ltuvuste ja vaimse tervise keskusega \u00fchist\u00f6\u00f6s valminud uuringut Eesti alkoholipoliitika m\u00f5judest alkoholi tarbimisele ja rahvatervisele, kust selgus, et alkoholist tingitud kahjud…<\/p>\n","protected":false},"author":6,"featured_media":814,"comment_status":"open","ping_status":"open","sticky":false,"template":"","format":"standard","meta":{"_eb_attr":"","footnotes":""},"categories":[16],"tags":[],"class_list":["post-812","post","type-post","status-publish","format-standard","has-post-thumbnail","hentry","category-arvamus"],"_links":{"self":[{"href":"https:\/\/www.uudistekeskus.eu\/index.php?rest_route=\/wp\/v2\/posts\/812","targetHints":{"allow":["GET"]}}],"collection":[{"href":"https:\/\/www.uudistekeskus.eu\/index.php?rest_route=\/wp\/v2\/posts"}],"about":[{"href":"https:\/\/www.uudistekeskus.eu\/index.php?rest_route=\/wp\/v2\/types\/post"}],"author":[{"embeddable":true,"href":"https:\/\/www.uudistekeskus.eu\/index.php?rest_route=\/wp\/v2\/users\/6"}],"replies":[{"embeddable":true,"href":"https:\/\/www.uudistekeskus.eu\/index.php?rest_route=%2Fwp%2Fv2%2Fcomments&post=812"}],"version-history":[{"count":1,"href":"https:\/\/www.uudistekeskus.eu\/index.php?rest_route=\/wp\/v2\/posts\/812\/revisions"}],"predecessor-version":[{"id":813,"href":"https:\/\/www.uudistekeskus.eu\/index.php?rest_route=\/wp\/v2\/posts\/812\/revisions\/813"}],"wp:featuredmedia":[{"embeddable":true,"href":"https:\/\/www.uudistekeskus.eu\/index.php?rest_route=\/wp\/v2\/media\/814"}],"wp:attachment":[{"href":"https:\/\/www.uudistekeskus.eu\/index.php?rest_route=%2Fwp%2Fv2%2Fmedia&parent=812"}],"wp:term":[{"taxonomy":"category","embeddable":true,"href":"https:\/\/www.uudistekeskus.eu\/index.php?rest_route=%2Fwp%2Fv2%2Fcategories&post=812"},{"taxonomy":"post_tag","embeddable":true,"href":"https:\/\/www.uudistekeskus.eu\/index.php?rest_route=%2Fwp%2Fv2%2Ftags&post=812"}],"curies":[{"name":"wp","href":"https:\/\/api.w.org\/{rel}","templated":true}]}}