{"id":781,"date":"2024-06-04T11:59:48","date_gmt":"2024-06-04T08:59:48","guid":{"rendered":"https:\/\/www.uudistekeskus.ee\/?p=781"},"modified":"2024-06-04T12:00:08","modified_gmt":"2024-06-04T09:00:08","slug":"kontrollimatu-migratsioon-tuleb-peatada","status":"publish","type":"post","link":"https:\/\/www.uudistekeskus.eu\/?p=781","title":{"rendered":"Kontrollimatu migratsioon tuleb peatada"},"content":{"rendered":"\n<p class=\"has-medium-font-size\"><strong>Kontrollimatu migratsioon tuleb peatada<\/strong><\/p>\n\n\n\n<p class=\"has-medium-font-size\">Euroopa Liidu 446,7 miljonist elanikust on 23,8 miljonit kolmandate riikide kodanikud, moodustades 5,3% elanikkonnast. Liites siia v\u00e4ljaspool EL-i s\u00fcndinud ja kodakondsuse saanud 38 miljonit inimest, kes moodustavad elanikkonnast 8,5%, saame tulemuseks, et ametlikult elab Euroopa Liidu riikides sisser\u00e4ndajaid 13,8%. Pagulased, kes alles taotlevad elamisluba ning illegaalselt euroalale imbunud kontingent, kelle kohta ametlik statistika puudub, v\u00f5ib lisada veel teist sama palju, ehk migrantide hulk Euroliidus v\u00f5ib juba praegu ulatuda veerandini elanikkonnast. Ometi pole Euroopa Liidu juhtorganid valmis migratsioonitulva pidurdama ning peamisi Vahemere r\u00e4ndeteid otsustavalt sulgema.<\/p>\n\n\n\n<p class=\"has-medium-font-size\"><strong>Sisser\u00e4nne \u2013 \u00f5nnistus v\u00f5i hukk?<\/strong><\/p>\n\n\n\n<p class=\"has-medium-font-size\">Migratsiooni toetavate \u00e4ritegelaste ja poliitikute v\u00e4itel on sisser\u00e4nne \u00f5nnistuseks, sest ettev\u00f5tted vajavad haritud kaadrit, mida kolmandatest riikidest hangitakse. Tegemist on h\u00e4bitu valega. Muidugi on nii kolmandate riikide kodanike, kui ka juba elukohariigi kodakondsuse saanute hulgas neid, kelle oskused v\u00f5imaldavad pidada tasuvat ametit ning asukohamaal h\u00e4sti sisse elada ja nende puhul puudub probleem. Samas vegeteerib suur osa EL-i asunuist sotsiaalabil ja kuritegevusest sadaval tulul, avaldamata v\u00e4himatki soovi t\u00f6\u00f6le asuda. Kui Euroopa Liidu kodanike t\u00f6\u00f6h\u00f5ive m\u00e4\u00e4r on 77%, siis kolmandatest riikidest saabunud registreeritud sisser\u00e4ndajate hulgas vaid 62%. Rahvusvahelist kaitset taotlevad pagulased ja illegaalid aga reeglina ei t\u00f6\u00f6ta ning kui arvestada selle kontingendiga, langeks t\u00f6\u00f6tavate kolmandatest riikidest tulijate rakendatuse protsent napi 30 peale. Sellesisuline usutav statistika paraku puudub v\u00f5i pole k\u00e4ttesaadav. &nbsp;<\/p>\n\n\n\n<p class=\"has-medium-font-size\">Enamus sisses\u00f5itnuist on rakendatud v\u00e4hest haridust n\u00f5udvatel ametitel nagu majutus, toitlustus ja abit\u00f6\u00f6d, ehk valdkondades, kus pole n\u00f5utavad eraldi oskused v\u00f5i p\u00f5hjalik ettevalmistus. Migrantidest t\u00f6\u00f6lised rahulduvad madalama palgaga, mis kohalikke ei motiveeri. Sellest johtuvalt on tekkinud surve, kaotada sisser\u00e4ndelt piirangud, et pidevalt oleks turul v\u00e4hen\u00f5udlikke t\u00f6\u00f6otsijaid. Pikemas vaates pidurdab madala palgaootusega t\u00f6\u00f6j\u00f5uturgu toitev migratsioon ettev\u00f5tluse arengut ning h\u00e4vitab kvaliteeti. Migratsioonipumpa hoitakse t\u00f6\u00f6s vaid seet\u00f5ttu, et ei vaevuta oma ettev\u00f5tetes kaasaegseid tehnoloogiaid rakendama ja toimeloogikat moderniseerima.<\/p>\n\n\n\n<p class=\"has-medium-font-size\"><strong>Inimkaubandus Vahemerel.<\/strong><\/p>\n\n\n\n<p class=\"has-medium-font-size\">Lisaks t\u00f6\u00f6migratsioonile, mis teatud piirini on veel kontrollitav, eksisteerib aga eriti ohtlik inimkaubandusel p\u00f5hinev nn p\u00f5genike sissevool, mille kontrolli alla v\u00f5tmises n\u00e4itab Euroopa Liit \u00fcles h\u00e4mmastavat saamatust. Vahemeri on valla nii S\u00fc\u00fcriast, Afganistanist, Iraagist, Malist, kui ka Sahaara tagustest Aafrika riikidest l\u00e4htuvale p\u00f5genikvoolule. Arvuliselt teatakse vaid neid Euroopasse saabujaid, kelle korjavad \u00fcles inimkaubitsejaid abistavate heategevusorganisatsioonide alused ja Frontexi laevad, mis \u00fcleveo eest smuugeldajatele maksnud, kuid mingil p\u00f5hjusel mere meelevalda j\u00e4etud maamuutjad \u00fcles korjavad ja kenasti Itaalia v\u00f5i Prantsuse sadamatesse transpordivad. Sealt j\u00e4\u00e4b saabunuil vaid \u00fcle liikuda edasi parimat sotsiaalhoolekannet pakkuvatesse riikidesse, kus rahvas nende \u00fclalpidamise kinni maksab. L\u00f5pptulemuseks on kontrollimatu migratsioon, mida \u00f5igustatakse sellega, et s\u00f5jast laastatud S\u00fc\u00fcriast lahkunuid v\u00f5i Afganistanist p\u00f5genenuid tulebki eriliselt kohelda ning hea elu peal rasva l\u00e4inud eurooplaste arvel \u00fclal pidada. &nbsp;<\/p>\n\n\n\n<p class=\"has-medium-font-size\"><strong>\u00dcha enam tekib no-go tsoone ja eurooplastele ohtlikke piirkondi.<\/strong><\/p>\n\n\n\n<p class=\"has-medium-font-size\">Kontrollimatu migratsiooni tulemuseks on v\u00f5\u00f5rastega asustatud nn no-go tsoonide tekkimine, kus ei kehti asukohamaa seadused ning politsei ja isegi kiirabi v\u00f5ib sattuda v\u00e4givaldsete j\u00f5ukude r\u00fcnnakute alla. N\u00e4iteks teavad rootslased juba ammu, et blondil p\u00f5hjamaalasel pole Stockholmis Rinkeby linnaossa asja. Tsoone, kuhu isegi politsei ei julge siseneda, on ainu\u00fcksi Rootsis pealt viiek\u00fcmne. Ka Prantsusmaal, Belgias ja Saksamaal kasvab j\u00f5udsalt nende linnaosade arv, kuhu europiidse rassi esindajad pole teretulnud. Taoliste rassismiilmingute ees pigistavad aga nii riikide v\u00f5imud kui Euroliidu ametnikud silmad kinni, sest kui probleemi ei m\u00e4rka, pole seda ka olemas. Ometi on \u00e4\u00e4rmiselt valus ning arusaamatu, kui samas Liidus, kus r\u00e4\u00e4gitakse euroopalikest v\u00e4\u00e4rtustest ning t\u00fchistatakse pensioniikka j\u00f5udnud mehi p\u00f5hjusel, et nad kunagi koolip\u00f5lves klassi\u00f5e rindadele sobimatult seksuaalseid pilke heitsid, m\u00f5rvatakse no-go tsoonides rituaalselt truudusemurdmises kahtlustatavaid abielunaisi ning l\u00f5igatakse usutavade kohaselt \u00fcmber t\u00fcdrukuid. Kas peaksime sellist kahepalgelisust Euroopas taluma?<\/p>\n\n\n\n<p class=\"has-medium-font-size\"><strong>Hambutu piirivalve. &nbsp;<\/strong><\/p>\n\n\n\n<p class=\"has-medium-font-size\">Euroopa piirivalvej\u00f5ud Frontex ei tegele sellega, mida v\u00f5iks neilt oodata \u2013 Euroopa piiride kaitsega, vaid on pigem keskendunud mereh\u00e4tta sattunud migrantide p\u00e4\u00e4stmisele ja seej\u00e4rel Aafrika rannikult Euroopasse toimetamisele. Neil pole piinlik avaldada statistikat, kui palju avastatud migrantidest nende valvsa pilgu all turvaliselt Euroopasse j\u00f5uab. Pole juttugi ebaseadusliku r\u00e4nde t\u00f5kestamisest ja migrantide tagasisaatmisest.<\/p>\n\n\n\n<p class=\"has-medium-font-size\">Frontexi andmed n\u00e4itavad, et kuigi migrantide vool \u00fcle Vahemere keskosa v\u00e4henes, siis L\u00e4\u00e4ne-Aafrika suunal toimus 500% ja Vahemere idaosas 110% kasv. Selle aasta esimese kolme kuuga \u00fcletas Vahemere keskosa 11&nbsp;400 illegaali, idaosa 13&nbsp;700 ja l\u00e4\u00e4neosa 3000 paadimigranti ning L\u00e4\u00e4ne-Aafrika marsruudil 13&nbsp;500 ebaseaduslikku piiri\u00fcletajat. L\u00e4\u00e4ne-Balkani marsruudil avastati kolme kuuga 5500 ebaseaduslikku piiri\u00fcletust, ent needki migrandid j\u00f5udsid kenasti pagulaslaagritesse kohaliku maksumaksja raha eest pakutud prii lobi peale.<\/p>\n\n\n\n<p class=\"has-medium-font-size\">\u00dclaltoodud arvud sisaldavad migrante, kes Frontexi poolt fikseeriti. Kui arvukalt \u00f5nnestub aga inimsmuugeldajatel Frontexist m\u00f6\u00f6da hiilides elavat kaupa Euroopasse tuua, pole teada. J\u00e4\u00e4b \u00fcle k\u00fcsida, milleks raisatakse raha piirivalvele, mis ei vaevu piiri sulgema?<\/p>\n\n\n\n<p class=\"has-medium-font-size\"><strong>Euroopa Liit ei soovi migratsiooni ohjeldada.<\/strong><\/p>\n\n\n\n<p class=\"has-medium-font-size\">M\u00f5ne n\u00e4dala eest&nbsp;v\u00f5is meediast lugeda, et Euroopa Parlamendis toimus h\u00e4\u00e4letus Euroopa r\u00e4ndepakti \u00fcle ning v\u00f5eti vastu karmimad migratsioonireeglid. See ei vasta t\u00f5ele. H\u00e4\u00e4letus k\u00fcll toimus, ent vastuv\u00f5etud muudatused ei puuduta Euroopa piiride kaitset ega migrantide kohest tagasisaatmist, vaid nende jaotamist \u00fchtlaselt k\u00f5igi liikmesriikide vahel. Nii ohustab ka Eestit sunniviisil kohale s\u00f5idutatud arvukas migrantidearmee, kes lisaks Mustam\u00e4ele valguvad ka mujale, rikastades nii meie t\u00e4navapilti kui ka liialt euroopalikuks muutunud eluviisi. Ainsaks lohutuseks on, et kuna Eestis makstavad abirahad j\u00e4\u00e4vad mitme teise maa heldetele annetustele alla, liigutakse siit mujale.<\/p>\n\n\n\n<p class=\"has-medium-font-size\">See, kuidas euroopa rahvad ja kultuurid enneolematule survele vastu peavad ning miks sunnitakse eurooplasi, kellest paljudele enam endagi tarbeks vahendeid ei j\u00e4tku, pidama sotsiaalabiga \u00fclal parema elu peale kippuvaid \u00f5nneotsijaid, praegusi EL-i bosse ei koti. &nbsp;<\/p>\n\n\n\n<p class=\"has-medium-font-size\"><strong>R\u00e4nde nime all toimuv inimkaubandus tuleb l\u00f5petada.<\/strong><\/p>\n\n\n\n<p class=\"has-medium-font-size\">Euroopa parlamenti valituks osutudes tahan seista hea selle eest, et EL l\u00f5petaks avatud v\u00e4lispiiride poliitika ning asuks kaitsma oma territooriumi ning elanikke taluvuse \u00fcletanud migratsioonitulva eest, mis ohustab nii julgeolekut kui ka euroopalikku eluviisi. Pole mingit \u00f5igustust poliitikal, millega soositakse inimkaubandust. H\u00e4tta sattunuid tuleb toetada nende asukohariikides, mitte h\u00f5lbustades inimkaubitsejate musta \u00e4ri juhusek\u00fcttide toimetamisel \u00fcle Vahemere.<\/p>\n\n\n\n<p class=\"has-medium-font-size\">Selle asemel, et nuputada migrantide jaotuskavade kallal, tuleb t\u00f6\u00f6le panna oma \u00fclesandeid t\u00e4itev piirivalve. Et piire on v\u00f5imalik kaitsta, t\u00f5estab Leedu kiiduv\u00e4\u00e4rt tegevus Valgevenest l\u00e4htuva migrantidevoo t\u00f5kestamisel ning Soome kindel k\u00e4itumine idapiiril. Sama t\u00f5husalt tuleb t\u00f5kestada migratsioonir\u00fcnnak Vahemerel.<\/p>\n","protected":false},"excerpt":{"rendered":"<p>Kontrollimatu migratsioon tuleb peatada Euroopa Liidu 446,7 miljonist elanikust on 23,8 miljonit kolmandate riikide kodanikud, moodustades 5,3% elanikkonnast. Liites siia v\u00e4ljaspool EL-i s\u00fcndinud ja kodakondsuse saanud 38 miljonit inimest, kes&hellip;<\/p>\n","protected":false},"author":6,"featured_media":754,"comment_status":"open","ping_status":"open","sticky":false,"template":"","format":"standard","meta":{"_eb_attr":"","footnotes":""},"categories":[16],"tags":[],"class_list":["post-781","post","type-post","status-publish","format-standard","has-post-thumbnail","hentry","category-arvamus"],"_links":{"self":[{"href":"https:\/\/www.uudistekeskus.eu\/index.php?rest_route=\/wp\/v2\/posts\/781","targetHints":{"allow":["GET"]}}],"collection":[{"href":"https:\/\/www.uudistekeskus.eu\/index.php?rest_route=\/wp\/v2\/posts"}],"about":[{"href":"https:\/\/www.uudistekeskus.eu\/index.php?rest_route=\/wp\/v2\/types\/post"}],"author":[{"embeddable":true,"href":"https:\/\/www.uudistekeskus.eu\/index.php?rest_route=\/wp\/v2\/users\/6"}],"replies":[{"embeddable":true,"href":"https:\/\/www.uudistekeskus.eu\/index.php?rest_route=%2Fwp%2Fv2%2Fcomments&post=781"}],"version-history":[{"count":1,"href":"https:\/\/www.uudistekeskus.eu\/index.php?rest_route=\/wp\/v2\/posts\/781\/revisions"}],"predecessor-version":[{"id":782,"href":"https:\/\/www.uudistekeskus.eu\/index.php?rest_route=\/wp\/v2\/posts\/781\/revisions\/782"}],"wp:featuredmedia":[{"embeddable":true,"href":"https:\/\/www.uudistekeskus.eu\/index.php?rest_route=\/wp\/v2\/media\/754"}],"wp:attachment":[{"href":"https:\/\/www.uudistekeskus.eu\/index.php?rest_route=%2Fwp%2Fv2%2Fmedia&parent=781"}],"wp:term":[{"taxonomy":"category","embeddable":true,"href":"https:\/\/www.uudistekeskus.eu\/index.php?rest_route=%2Fwp%2Fv2%2Fcategories&post=781"},{"taxonomy":"post_tag","embeddable":true,"href":"https:\/\/www.uudistekeskus.eu\/index.php?rest_route=%2Fwp%2Fv2%2Ftags&post=781"}],"curies":[{"name":"wp","href":"https:\/\/api.w.org\/{rel}","templated":true}]}}