{"id":3528,"date":"2026-02-06T00:01:15","date_gmt":"2026-02-05T22:01:15","guid":{"rendered":"https:\/\/www.uudistekeskus.ee\/?p=3528"},"modified":"2026-02-17T00:02:33","modified_gmt":"2026-02-16T22:02:33","slug":"diplomaatia-pole-mark-norkusest-president-karise-kaitseks","status":"publish","type":"post","link":"https:\/\/www.uudistekeskus.eu\/?p=3528","title":{"rendered":"Diplomaatia pole m\u00e4rk n\u00f5rkusest President Karise kaitseks"},"content":{"rendered":"

Diplomaatia pole m\u00e4rk n\u00f5rkusest<\/span><\/b><\/p>\n

President Karise kaitseks<\/span><\/b><\/p>\n

\u00a0<\/span><\/b><\/p>\n

Alanud aasta augustis valitakse Eestile presidenti. Peale eelmise presidendi Kaljulaidi kummalisi s\u00f5navabaduse soolosid ja heitlikest tujudest ajendet ebastabiilseid v\u00e4lja\u00fctlemisi, t\u00f5i 2021. aastal ametisse vannutatud Alar Karis esialgu kergendust, sukeldudes seej\u00e4rel vaikimisse ja presidendiv\u00e4\u00e4rse k\u00e4itumise otsinguisse, mis panid temas pettuma. N\u00fc\u00fcd kui geopoliitiline m\u00e4\u00e4ramatus on t\u00f5usnud ohuna riigi p\u00fcsimise kohale, leidis Karis endas rahva saatusest hooliva joone, mis muudab ta s\u00fcmpaatseks k\u00f5igi nende silmis, kes ei jaura hommikust \u00f5htuni, kuidas diplomaatiat peaks asendama tuumapomm. Ent meie reformikliki ja Eesti200 poolt pukki upitatud keskharidusega v\u00e4lisministri arvates on president Karise tasakaalukas m\u00f5te, Euroopa kaasaminekust rahu otsingutel peetavatele l\u00e4bir\u00e4\u00e4kimistele, suisa p\u00fchaduse teotus, sest meie siin L\u00e4\u00e4nemere kaldal tunnistame \u00fcksnes Venemaa s\u00f5jaliselt p\u00f5lvili surumist. Kuidas see peaks s\u00fcndima ja millist hinda Eesti relvastatud konflikti puhul maksaks, sellest targu vaikitakse.<\/span><\/p>\n

Oskaja k\u00e4es on diplomaatia relv, mida rumal ei suuda hinnata.<\/span><\/b><\/p>\n

Mille eest siis Karist j\u00f5hkralt nahutatakse? Nimelt leidsid\u00a0L\u00e4ti peaminister Evika Sili\u0146a ja Eesti president\u00a0<\/span>Alar Karis\u00a0v\u00e4lispressile\u00a0antud intervjuus, et Euroopa Liidul tuleks nimetada eriesindaja, kelle \u00fclesandeks saab taastada osana Ukraina s\u00f5ja l\u00f5petamise l\u00e4bir\u00e4\u00e4kimistest, diplomaatilised kanalid Venemaaga.\u00a0Karise s\u00f5nul on Euroopa j\u00e4\u00e4nud rahuprotsessis k\u00f5rvaltvaataks. Ta meenutas, et m\u00f5ni aasta tagasi pidasime \u00f5igeks agressoritega mitte r\u00e4\u00e4kida ja n\u00fc\u00fcd oleme mures, et pole l\u00e4bir\u00e4\u00e4kimiste laua taga.<\/p>\n

Alar Karis on ka varem avaldanud arvamust, et v\u00e4lispoliitikas peab olema rohkem ruumi diplomaatiale ja l\u00e4bir\u00e4\u00e4kimistele.\u00a0<\/span>Igati m\u00f5istlik m\u00f5te, arvestades sellega, et l\u00e4bir\u00e4\u00e4kimistel osalemist toetab ka Prantsuse president Macron. Kahjuks m\u00f5jub iga tasakaalukam s\u00f5nav\u00f5tt meie s\u00f5japrintsidele v\u00f5i s\u00f5ja\u00f5hutamises enda ainsat v\u00f5imalust n\u00e4gevatele \u00e4pardunud poliitikutele punase r\u00e4tikuna.<\/span><\/p>\n

\u201eKremli ukse taga kraapimas k\u00e4imine n\u00f5rgestab Ukraina ja Euroopa positsioone,” j\u00e4\u00e4b diplomaatia v\u00f5imalustest kaarega m\u00f6\u00f6da jalutav v\u00e4lisminister Margus Tsahkna presidenti kritiseerides oma leitmotiivi juurde, milleks on Venemaa s\u00f5jaline p\u00f5lvilisurumine. Kuidas selleni j\u00f5uda, pole kahjuks selge ei talle, ega rahvuskaaslasest Euroopa Liidu k\u00f5rgele esindajale Kaja Kallasele. J\u00e4\u00e4b arusaamatuks, miks ei v\u00f5iks v\u00e4lisminister oma v\u00e4lja\u00fctlemistes j\u00e4\u00e4da tasakaalukaks, valmistamata r\u00f5\u00f5mu Eesti vaenlastele, kes k\u00e4si h\u00f5\u00f5rudes t\u00f5devad, et presidendiinstitutsiooni ja valitsuse vahel on tekkinud t\u00f5sised lahkarvamused? Pigem v\u00f5iks presidendiga konsulteerida ning talle v\u00f5\u00f5raid m\u00f5tteid k\u00fclge kleepimata tunnistada Karise v\u00e4lja\u00fctlemises peituvat iva, sest kindlasti peaks ka Euroopa riikidel olema v\u00f5imalus rahuk\u00f5nelustel oma s\u00f5na sekka \u00f6elda. Ehk kaoks siis ka hirmud, et Trumpi ja Putini eravestlustes on taas alustatud maailma jagamisega m\u00f5jutsoonideks, nagu see juhtus eelmise sajandi neljak\u00fcmnendatel Jaltas, kus venelased said v\u00f5imu Ida-Euroopa \u00fcle. Vaid diplomaatiline sekkumine aitaks t\u00f5rjuda taolised v\u00f5imalused, kui neid kusagil ka kaalutakse.<\/span><\/p>\n

Eesti pole \u00f5nneks veel rinderiik.<\/span><\/b><\/p>\n

End poliitiliseks eliidiks pidavatele tegelastele on diplomaatia midagi ennekuulmatut. Pigem heietatakse m\u00f5tteid, kuidas v\u00f5idurelvastumine peale\u00a0<\/span>START III<\/span>\u00a0leppe l\u00f5ppemist uue hoo saab, nii et isegi P\u00f5hja-Euroopa riigid muretsevad endile personaalse, plahvatamisel igati looduss\u00f5braliku ja rohelise aatompommi.<\/span><\/p>\n

Isegi varem tasakaaluka ja anal\u00fc\u00fcsiv\u00f5imelise mulje j\u00e4tnud Leo Kunnas ei suutnud president Alar Karise viimaseid v\u00e4lja\u00fctlemisi kommenteerides hoiduda m\u00fcrgisest m\u00e4rkusest, et kuna Ukraina s\u00f5ja t\u00f5ttu on Eestist saanud rindele l\u00e4hedal olev riik, ei saa rinderiigi president endale selliseid v\u00e4lja\u00fctlemisi lubada.<\/span>\u00a0Palju \u00f5nne, Eesti! Olemegi j\u00f5udnud selleni, kus avalikult tunnistatakse meie rinderiigi staatust, koos k\u00f5ige sellest tulenevaga, n\u00e4iteks investeeringute kokkukuivamise ja raha riigist v\u00e4lja voolamisega. Rinderiigis kaotavad\u00a0 noored kindluse m\u00f5elda pere loomisele, et l\u00f5peks demograafiline allak\u00e4ik. Kui oleme rinderiik, tuleb ehk juba homme minna vaenlase kuulide alla v\u00f5i oodata, millal pomm su maja purustab. Kas selleks tulebki meil k\u00fclvata vaenu selgroogu n\u00e4itava presidendi suhtes, tehes innukalt \u00e4ra t\u00f6\u00f6, mida v\u00f5iks eeldada vaenulikelt luureteenistustelt ja avalikke hoiakuid rappida \u00fcritavatelt naaberriigi ideoloogiagurudelt?<\/p>\n

Presidendivalimiste inetu algus.<\/span><\/b><\/p>\n

Ent lumepall on veerema pandud ja iga endast lugupidav poliitmudija peab kohuseks rumalat presidenti materdada. Riigi ummikusse vedanud peaminister Michal on viimasel ajal hakanud oma s\u00f5nakasutust enam kontrollima ning seegi kord suutis ta presidendi vastu suunatud m\u00fcrgi r\u00fc\u00fctada enam-v\u00e4hem seeditavasse vormi, tagasihoidlikult t\u00f5dedes, et\u00a0<\/span>presidendi v\u00e4lja\u00fctlemised pole \u00f5nnestunud. Samas t\u00f5ttas ta kinnitama, et tema l\u00e4bisaamine presidendiga on<\/span>\u00a0<\/span>hea ja see on v\u00e4ga kurb, et ta peab Karise v\u00e4lja\u00fctlemisi kommenteerima. Selle, et r\u00fcnnak Karise vastu on augustis toimuvate presidendivalimiste h\u00e4sti ajastatud avapauk, j\u00e4ttis peaminister targu \u00fctlemata. Tundub, et Reformierakonnal on taskus\u00fcgavusse varutud kuulekas nukk, keda \u00fcllatuskandidaadina vahetult valimiste eel v\u00e4lja k\u00e4ia, l\u00f5igates nii l\u00e4bi igasuguse v\u00f5imaluse liialt iseseisvaks muutunud Karise j\u00e4tkamiseks. Sellest annab tunnistust ka kahtlase mineviku taagast v\u00e4lja rabeleda \u00fcritava Riigikogu v\u00e4liskomisjoni esimehe Marko Mihkelsoni repliik, et Euronewsi uudis president Alar Karise ja L\u00e4ti peaministri \u00fcleskutsest Venemaaga otsek\u00f5nelusi pidada, on kahetsusv\u00e4\u00e4rne ja Eesti v\u00e4lispoliitika usaldusv\u00e4\u00e4rsust riivav. Et siis Tsahkna poolt mutta tambitud v\u00e4lisministeeriumi mainega pole probleeme, ent t\u00f5eline kurja juur on Euroopat suuremale diplomaatilisele initsiatiivikusele kutsuv president Karis.<\/span><\/p>\n

T\u00f5eliselt paneb aga j\u00e4rele m\u00f5tlema reformierakondlase Erik-Niles Krossi pamflett, kus too poliitiline keskp\u00e4rasus meenutab p<\/span>resident Karisele v\u00e4idetavalt metsavendade tarkust, milline on pugejate saatus. Eks meenu siin m\u00e4rgiline kaader kultusfilmist Viimne reliikvia, kui eestlaste vanem k\u00fcsib, mis on \u00e4raandja palk. J\u00e4\u00e4b \u00fcle vaid imestada, kuidas taoline nurgatagusele sotsiaalseina h\u00e4marnurgale omane \u00e4hvardus sattus avalikku meediasse. T\u00f5eliselt piinlik on Krossi m\u00f5tteavaldus: \u201e<\/span>President Karisel vist perekonnas metsavendi ei ole. Nii et tervitan teda vanade metsameeste poolt ja meenutan, et tshekistile peki tassimine teda ei pekitassija ega ka \u00fchegi teise moodusega pugeja eest kostma ei pane.<\/span>” Mis see siis on? Kas s\u00f5na on Eestis juba nii vaba, et kriitikute arvates vale s\u00f5na kuuldavale toonuga \u00fcritatakse teha v\u00e4hemalt verbaalne l\u00f5pparve?<\/p>\n

Eesti vajab rahu.<\/span><\/b><\/p>\n

See, kuidas kamp t\u00fchikargajaist s\u00f5jaapoligeete president Karise peale haugub, on kahetsusv\u00e4\u00e4rne, ent samas paneb usaldama vaimset rikastumist ja elutarkuse kogumist, millega Alar Karis on oma ametisoleku ajal tegelenud. Mida v\u00f5iks ta selles situatsioonis ette v\u00f5tta, et Eestist saaks taas vaba ja oma rahvale m\u00f5tlev maa, mitte s\u00f5jam\u00f5tetesse takerdunud \u00f5nnetu rindel\u00e4hedane territoorium? Selleks peaks president v\u00f5tma end veel enam kokku ja kuulutama v\u00e4lja erakorralised valimised, mis viiks reformistliku valitsuse koos olematute kahesajalistega ajalukku. Siis j\u00e4tkuks v\u00f5imekust nii majanduse kordaseadmiseks kui ka diplomaatiliste algatuste toetamiseks, mis l\u00f5petaksid meiegi eksistentsi \u00e4hvardava s\u00f5ja. Eesti v\u00e4\u00e4rib seda!<\/span><\/p>\n","protected":false},"excerpt":{"rendered":"

Diplomaatia pole m\u00e4rk n\u00f5rkusest President Karise kaitseks \u00a0 Alanud aasta augustis valitakse Eestile presidenti. Peale eelmise presidendi Kaljulaidi kummalisi s\u00f5navabaduse soolosid ja heitlikest tujudest ajendet ebastabiilseid v\u00e4lja\u00fctlemisi, t\u00f5i 2021. aastal…<\/p>\n","protected":false},"author":6,"featured_media":3051,"comment_status":"open","ping_status":"open","sticky":false,"template":"","format":"standard","meta":{"_eb_attr":"","footnotes":""},"categories":[16],"tags":[],"class_list":["post-3528","post","type-post","status-publish","format-standard","has-post-thumbnail","hentry","category-arvamus"],"_links":{"self":[{"href":"https:\/\/www.uudistekeskus.eu\/index.php?rest_route=\/wp\/v2\/posts\/3528","targetHints":{"allow":["GET"]}}],"collection":[{"href":"https:\/\/www.uudistekeskus.eu\/index.php?rest_route=\/wp\/v2\/posts"}],"about":[{"href":"https:\/\/www.uudistekeskus.eu\/index.php?rest_route=\/wp\/v2\/types\/post"}],"author":[{"embeddable":true,"href":"https:\/\/www.uudistekeskus.eu\/index.php?rest_route=\/wp\/v2\/users\/6"}],"replies":[{"embeddable":true,"href":"https:\/\/www.uudistekeskus.eu\/index.php?rest_route=%2Fwp%2Fv2%2Fcomments&post=3528"}],"version-history":[{"count":1,"href":"https:\/\/www.uudistekeskus.eu\/index.php?rest_route=\/wp\/v2\/posts\/3528\/revisions"}],"predecessor-version":[{"id":3529,"href":"https:\/\/www.uudistekeskus.eu\/index.php?rest_route=\/wp\/v2\/posts\/3528\/revisions\/3529"}],"wp:featuredmedia":[{"embeddable":true,"href":"https:\/\/www.uudistekeskus.eu\/index.php?rest_route=\/wp\/v2\/media\/3051"}],"wp:attachment":[{"href":"https:\/\/www.uudistekeskus.eu\/index.php?rest_route=%2Fwp%2Fv2%2Fmedia&parent=3528"}],"wp:term":[{"taxonomy":"category","embeddable":true,"href":"https:\/\/www.uudistekeskus.eu\/index.php?rest_route=%2Fwp%2Fv2%2Fcategories&post=3528"},{"taxonomy":"post_tag","embeddable":true,"href":"https:\/\/www.uudistekeskus.eu\/index.php?rest_route=%2Fwp%2Fv2%2Ftags&post=3528"}],"curies":[{"name":"wp","href":"https:\/\/api.w.org\/{rel}","templated":true}]}}