{"id":3520,"date":"2026-02-12T12:59:35","date_gmt":"2026-02-12T10:59:35","guid":{"rendered":"https:\/\/www.uudistekeskus.ee\/?p=3520"},"modified":"2026-02-14T19:51:52","modified_gmt":"2026-02-14T17:51:52","slug":"inimese-vaim-iii-osa","status":"publish","type":"post","link":"https:\/\/www.uudistekeskus.eu\/?p=3520","title":{"rendered":"Inimese vaim III osa"},"content":{"rendered":"

INIMESTE BIOLOOGILINE INFOS\u00dcSTEEM<\/strong><\/p>\n

\u00a0<\/strong><\/p>\n

Mis toimub inimese peas olevas mustas kastis<\/strong><\/p>\n

\u00a0<\/strong><\/p>\n

\u00a0<\/strong><\/p>\n

Peat\u00fckk 3<\/strong><\/p>\n

\u00a0<\/strong><\/p>\n

N\u00c4HTUSED, MIS ON SELETATAVAD TELEPAATIA JA KOLLEKTIIVSE ALATEADVUSE OLEMAS OLUGA<\/p>\n

 <\/p>\n

 <\/p>\n

Telepaatia<\/em><\/p>\n

\u00a0<\/em><\/p>\n

Briti bioloog Rupert Sheldrake uuris telepaatilise infokanali olemasolu koerte ja nende omanike vahel (Rupert Sheldrake. Dogs That Know When Their Owners Are Coming Home: And Other Unexplained Powers of Animals. New York, Harper Perennial, 2002<\/em>). Sheldrake kirjeldab terjer Jayteega tehtud katseid, kes oli Pam Smarti koer. Katsete ajal anti 5 miili kaugusel olevale Pamile telefoni teel juhuslikul ajal k\u00e4sk\u00a0 hakata koju tulema. Samal ajal filmiti kodus olevat koera pidevalt. Vaatlused n\u00e4itasid, et Jaytee v\u00f5ttis sisse oma koha ukse juures ja hakkas Pami ootama kohe peale seda, kui Pam oli otsustanud hakata koju tulema. Koer aimas Pami kojutulekut \u00f5igesti ette 85 juhul sajast. Rupert Sheldrake on esitanud h\u00fcpoteesi, et info\u00fclekanne koeraomanikult koerale toimus morfilise v\u00e4lja kaudu.<\/p>\n

Telepaatia olemasolu kinnitab ka \u00fcks lugu ahvide k\u00e4itumisest \u2013 nn saja ahvi efekt<\/strong>. 1952. aastal uurisid Jaapani teadlased Koshima saarel makaakide \u00f5ppimisv\u00f5imet sel moel, et \u00f5petasid ahve maguskartuleid ehk bataate enne s\u00f6\u00f6mist vees pesema ja j\u00e4lgisid siis, kuidas see uuendus ahvide hulgas levib. Tulemus vastas \u00fcldjoontes sellele, kuidas inimesed uuendusi j\u00e4rk-j\u00e4rgult omaks v\u00f5tavad. H\u00e4mmastav oli aga see, et teatud kriitilisest pesijate arvust alates ei hakanud k\u00f5ik ahvid maguskartuleid pesema mitte ainult sellel saarel, kus neid \u00f5petati, vaid ka naabersaarel, kus ahvidele maguskartulite pesemist ei \u00f5petatud, kuid neid teise eesm\u00e4rgiga j\u00e4lgiti. Seda lugu k\u00e4sitletakse kui s\u00fcndinud fakti ja kirjeldatakse sellisena mitmetes raamatutes.<\/p>\n

Sellest loost saab teha \u00fcldise j\u00e4relduse, et elusolendid genereerivad n\u00e4htamatut hulkuvat infov\u00e4lja, mis v\u00f5ib liikuda v\u00e4ga kaugele ja siis v\u00f5ib selle v\u00e4lja info nende elusolendite liigikaaslaste teadvusesse j\u00f5uda.<\/p>\n

Uurijad on leidnud telepaatilise infolevi ka huntidel. Nad on j\u00f5udnud j\u00e4reldusele, et kui hundid on jahil, siis teavad hundid \u00fcksteise asukohta ka siis, kui nad \u00fcksteist ei n\u00e4e ega kuule ega haista. Neil on kollektiivne telepaatiline side.<\/p>\n

Ebatavalist infolevi on m\u00e4rgata ka inimeste juures. Tehniliste probleemide lahendajatele (leiutajatele) on kogu maailmas kombeks v\u00e4lja anda patent, mis annab leiutajale ainu\u00f5iguse oma leiutist kasutada. On esinenud aga piisavalt palju juhtumeid, kus \u00fcks ja sama leiutis on tehtud \u00fcheaegselt maailma eri paikades. Mitu inimest on andnud \u00fcksteisest s\u00f5ltumatult ja m\u00f5ne p\u00e4evaste v\u00f5i m\u00f5ne tunniste ajavahedega patendiametile \u00fche senitundmatu tehnilise lahenduse kirjalikul kujul. Pole usutav, et inimeste m\u00f5tlemine on nii s\u00fcnkroonne, et aastaid ja aastak\u00fcmneid lahenduseta seisnud probleem leiab \u00e4kki lahenduse m\u00f5ne tunni jooksul mitme inimese peas \u00fchekorraga. Palju usutavam on see, et leiutis tehti algselt ikkagi ainult \u00fche inimese poolt ja info liikus m\u00f6\u00f6da tundmatuid teid sellelt inimeselt teiste inimeste teadvusesse. Sellist tundmatut teed nimetataksegi telepaatiaks.<\/p>\n

 <\/p>\n

 <\/p>\n

Kollektiivne alateadvus<\/em><\/p>\n

\u00a0<\/em><\/p>\n

\u00dched kollektiivsed loomad on sipelgad. Sipelgate uurimisel on j\u00f5utud v\u00e4ga huvitavatele j\u00e4reldustele – sipelgapesa on targem kui sipelgas (Peter Miller. Tark parv. \u00c4rip\u00e4eva kirjastus, 2011<\/em>).\u00a0 Sipelgatel on t\u00f6\u00f6jaotus – on s\u00f5durid, pesahooldajad, pr\u00fcgikoristajad, haude ja emasipelga eest hoolitsejad, toiduvarujad jne. Toiduvarujate v\u00e4ljasaatmise otsustamine on spetsiifiline kollektiivne protsess, milles osalevad ka s\u00f5durid. Mingeid k\u00e4ske, nagu inimestel, ei anta. Pole \u00fchtegi sipelgat, kes t\u00f6\u00f6jaotuse korraldab ja iga t\u00f6\u00f6 jaoks \u201eametijuhendi\u201c annab. Sipelgapesa on organismi sarnane, millel on sipelga \u00fclene tarkus.<\/p>\n

Siin tekivad samad k\u00fcsimused, mis inimeste puhul. Millisele andmekandjale on sipelgate pesa tarkus salvestatud ja\u00a0 kuidas sipelga v\u00e4ike infot\u00f6\u00f6tlemise v\u00f5ime saab muutuda sipelgapesa suureks infot\u00f6\u00f6tlemise v\u00f5imeks. Arvata v\u00f5ib, et sipelgapesa t\u00f6\u00f6d juhib nende kollektiivne alateadvus, mis on vaimu kujul.<\/p>\n

Sipelgapesa koosneb kahest erinevast osast. \u00dcks osa on materiaalne – sipelgad ja nende poolt ehitatud pesa. Teine osa on mittemateriaalne – sipelgapesa juhtiv vaimolend.<\/p>\n

Inimeste massik\u00e4itumist alateadvuse m\u00f5jul<\/strong> on uurinud Elias Canetti (1905-1944). Canetti ei r\u00e4\u00e4gi k\u00fcll otse kollektiivsest alateadvusest, kuid ta r\u00e4\u00e4gib massik\u00e4itumisest (Elias Canetti. Massid ja v\u00f5im. Kirjastus Vagebund, 2000<\/em>).<\/p>\n

Canetti kirjeldatud massi tekkimist ja kadumist tuleks t\u00f5lgendada \u00fchisalateadvuse tekkimise ja kadumisena. Canetti arvates on \u00fcheks massi tekkimise kohaks teatrietendus. Etenduse vaatamise k\u00e4igus tekib teatrik\u00fclastajate mass. Aplaus etenduse l\u00f5pus on massik\u00e4itumise ilming. Etenduse ajal on k\u00f5igil teatrik\u00fclastajatel \u00fchine tegevus \u2013 nad j\u00e4lgivad etendust ja elavad sellele kaasa. Samuti istuvad nad suhteliselt tihedalt \u00fcksteise k\u00f5rval.<\/p>\n

Canetti uurimusest v\u00f5ib j\u00e4reldada, et teatrietendus koos pealtvaatajatega annab piisavad tingimused massi ja seda massi juhtiva \u00fchisalateadvuse tekkeks. Canetti poolt toodud mitmesugustest massik\u00e4itumise juhtudest v\u00f5ib j\u00e4reldada, et mass hakkab tekkima otsekohe, kui inimhulk \u00fchtemoodi ja ajas s\u00fcnkroonselt liigub, tegutseb v\u00f5i m\u00f5tleb.<\/p>\n

Canetti uurimuste p\u00f5hjal v\u00f5iks massi m\u00e4\u00e4ratleda kui inimeste karja, kes on k\u00f5ik \u00fchtemoodi h\u00f5ivatud mingi tegevusega, mille suhtes neil ei ole otsest omavahelist kokkulepet ega ka kusagilt mujalt tulnud k\u00e4sku v\u00f5i soovitust. Massile infot andev subjekt ja info \u00fclekandekanalid on m\u00e4rkamatud ja tundmatud. N\u00e4iteks toob Canetti \u00e4ra pealtn\u00e4gija Robert Cursoni massik\u00e4itumise kirjelduse 1834. aastast Jeruusalemma Hauakirikus. \u201eSeal me seisime ja p\u00f5rnitsesime \u00fcksteist; ja j\u00e4rsku haaras meid j\u00e4rsk impulss, Hauakiriku pikkades l\u00f6\u00f6vides vastu kajava karjatusega tormasid vastasread teineteise kallale ja peagi rebisin ja tuuseldasin ma \u00fcht poolpaljast meest\u2026\u201c <\/em>K\u00f5ik alustasid \u00e4kki korraga suurt kaklust ilma motiivi ja k\u00e4skluseta. Kuid mingist allikast ja mingit teed pidi info ikkagi liikus. Kollektiivne alateadvus ongi varjatud infoallikas, millest info inimesteni j\u00f5uab.<\/p>\n

K\u00f5ige silmatorkavam massik\u00e4itumine on paanika<\/strong>. Paanikat k\u00e4sitletakse kui inimese m\u00f5tlemise h\u00e4iret. Kui see tekib\u00a0 ainult \u00fchel inimesel, siis on see individuaalne. Kuid paanika on sageli nakkav. Paanikast nakatunud inimesi nimetab Canetti kiireks massiks. See mass v\u00f5ib kesta ainult m\u00f5ne minuti. Suur hulk inimesi k\u00e4ituvad paanika korral k\u00f5ik \u00fchtmoodi valesti. On juhtunud, et nad on h\u00fcpanud pea ees viienda korruse aknast alla. Kuskohalt tuleb k\u00f5igile inimestele \u00fcheaegselt selline vale info? Hirmutunne levib kuidagi \u201e\u00f5hu\u201d kaudu. See peaks tulema l\u00e4bi infolevi kanalite, mis kulgevad kollektiivsest alateadvusest iga inimese alateadvusse.<\/p>\n

Kollektiivse alateadvuse omap\u00e4raks on see, et tugevaid ohusignaale, mis tulevad suvaliselt inimeselt, antakse otsekohe k\u00f5igile edasi. \u00dche inimese ekslik hirm antakse k\u00f5igile edasi ja tulemuseks on paanika.<\/p>\n

Canetti nimetab ka s\u00f5da massik\u00e4itumiseks.<\/strong> S\u00f5jas on topeltmass. M\u00f5lemal s\u00f5japoolel on oma mass. Kui iga massi teket saab kirjeldada massi juhtiva vaimolendi tekkega, siis peaks s\u00f5jas olema kaks s\u00f5jamassi juhti. Need vaimolendid peaksid samuti k\u00e4sutama s\u00f5jas olevaid inimesi nii nagu seda teevad f\u00fc\u00fcsilised v\u00e4ejuhid. Inimeste vabatahtlik minek s\u00f5tta on seletatav s\u00f5jamassi juhi tegevusega. S\u00f5jas hakatakse k\u00f5iki v\u00f5\u00f5raid lugema potentsiaalseteks vaenlasteks. Kehtib reegel, kes ei ole meie poolt, see on meie vastu. Ka selle reegli teke on seletatav s\u00f5jamassi juhi tegevusega.<\/p>\n

Canetti kirjeldab Pueblo indiaanlasi, kes pole s\u00f5dadest huvitatud ja kes ka ei s\u00f5di. Samuti kirjeldab ta L\u00f5una-Ameerikas elavaid d\u017eivarosid, kelle elu ei ole m\u00f5eldav ilma s\u00f5jata.<\/p>\n

Arusaamine kollektiivsest telepaatilisest infolevist on t\u00e4nap\u00e4eva inimeste jaoks lausa olematu. Sellep\u00e4rast puudub t\u00e4ielikult arusaam s\u00f5dade tekkemehhanismi kohta ja inimps\u00fc\u00fchika muutuse p\u00f5hjuste kohta s\u00f5jaolukorda sattumisel.<\/p>\n

S\u00f5dade tekke k\u00f5ige \u00fcldisem p\u00f5hjus peitub rahvaste kollektiivsetes alateadvustes olevates erinevustes. L\u00e4\u00e4nemaailma ja islamimaailma lahendamatud vastuolud p\u00f5hjustasid 2003. aastal Iraagi s\u00f5ja, milles USA kulutas 2,2 triljonit ehk 2200000 miljonit dollarit. Surmasaanute arv Iraagis oli kusagil 100 tuhande ja 200 tuhande inimese vahel. Oma eesm\u00e4rki ei saavutanud kumbki pool. Ameeriklased v\u00f5itsid k\u00fcll s\u00f5ja, kuid islami usku iraaklased ei hakanud m\u00f5tlema nii nagu ameeriklased ja vaenutegevus kestab edasi. Ameeriklased ainult hankisid omale vaenlasi juurde. L\u00f5pptulemus oli kahjulik.<\/p>\n

Kaasaegsed s\u00f5jad, seal hulgas Vene-Ukraina s\u00f5da, on m\u00f5ttetud, sest inimkond on globaliseerunud. T\u00f6\u00f6jaotus maailmas on nii suureks l\u00e4inud, et kui sa kedagi teist kahjustad, siis hakkad sa ka ise kaudselt kahju kannatama. See on uus reaalsus, mida aga ei taheta tunnistada.<\/p>\n

S\u00f5jakad ei ole k\u00f5ik rahvad. S\u00f5jakus kujuneb v\u00e4lja rahva kollektiivses alateadvuses pikema ajalooperioodi jooksul. Vene impeerium on loodud T\u0161ingis-khaani impeeriumi eeskujul ja T\u0161ingis-khaani j\u00e4rglaste otsese kontrolli all. Mongolite riigi suurkhaan m\u00e4\u00e4ras alates 1243. aastast Vene v\u00fcrstide seast suurv\u00fcrsti (esimene neist oli Jaroslav Vsevolodovit\u0161), kes khaani vasallina vastutas Vene v\u00fcrstiriikidest kogutava andami kogumise ja Kuldhordi saatmise eest. See oli Vene impeeriumi eelajalugu, millest algas vene rahva vaimu kujunemine.<\/p>\n

Esimeseks Venemaa tsaariks oli Ivan Grozn\u00f5i (1530-1584), kes kroonis ennast ise tsaariks 1547. aastal. Arusaamatutel p\u00f5hjustel korraldas ta mitmes oma riigi piirkonnas, sealhulgas Novgorodis ja Pihkvas, veriseid pogromme, kus hukati valimatult tuhandeid inimesi. Ta kehtestas Venemaal ka p\u00e4riorjuse.<\/p>\n

    \n
  1. aastal tappis Ivan Grozn\u00f5i vihahoos oma poja Ivani. Kolm p\u00e4eva enne oma surma p\u00fc\u00fcdis ta v\u00e4gistada oma poja Fjodori naist Irinat. Irina karjus appi ja joosti kohale. Ivan laskis naise lahti. Selliste tegude eest sai ta nimeks Ivan Grozn\u00f5i (eestip\u00e4raselt Juhan Julm). Valitseja annab oma k\u00e4itumisega rahvale eeskuju.<\/li>\n<\/ol>\n

    Venemaa on s\u00fcndinud halastamatutes s\u00f5dades ja pidanud aastasadu s\u00f5du. Vene riigil on \u00f5nnestunud v\u00e4ikeste edukate s\u00f5dadega haarata omale suurt hulka teiste rahvaste maid. S\u00f5da on vene rahva jaoks olnud edukas tegevus. Kollektiivse alateadvuse \u00fcheks \u00fclesandeks on uurida, millised inimeste tegevused on edukad ja tekitada inimestes tunne, et neid edukaid tegevusi on vaja j\u00e4tkata. Venelaste s\u00f5jakus peitub nende kollektiivses alateadvuses.<\/p>\n

      \n
    1. aastal tapsid Venemaal v\u00f5imu haaranud kommunistid viimase Vene keisri Nikolai II koos tema perekonnaga. Kuid sellega venelaste impeeriumimeelsus ei kadunud.<\/li>\n
    2. aastal v\u00f5ttis NSV Liidu ministrite n\u00f5ukogu vastu salajase m\u00e4\u00e4ruse: \u201eMeetmetest vene keele \u00f5ppimise ja \u00f5petamise edasiseks t\u00e4iendamiseks liiduvabariikides\u201d. See oli sunniviisiliselt vene keelele \u00fcleviimise otsus. Ametlik asjaajamine hakkas toimuma vene keeles.<\/li>\n<\/ol>\n

      Ka k\u00f5ik peale teist mailmas\u00f5da loodud sotsialismileeri kuulunud riigid olid venelaste kontrolli all. Seal oli kommunistlik ideoloogia, kuid varjatud kujul veel ka T\u0161ingis-khaani impeeriumi vaim. Keegi ei tohtinud kusagil midagi teha, kui Moskvas seda ei lubatud.<\/p>\n

      N\u00f5ukogude Liidu lagunemine 1991. aastal oli ka sotsialismileeri lagunemine. See oli ka seni varjatud kujul edasi eksisteerinud Vene impeeriumi lagunemise algus.<\/p>\n

      Kui Vladimir Putin sai Venemaa presidendiks, siis nimetas ta seda lagunemist geopoliitiliseks katastroofiks ja alustas s\u00f5dade abil Vene impeeriumi taastamist. Ta alustas s\u00f5ja Ukrainaga. Ta ei arvestanud sellega, et impeeriumide aeg on maailmas l\u00e4bi.<\/p>\n

      Miks tekkis presidendi peas selline otsus, mis oli vene rahvale kahjulik. Nii president kui tema n\u00f5uandjad olid ometi terve m\u00f5istuse juures, neid oli palju ja nad ei saanud lihtsalt eksida.<\/p>\n

      See vale otsus tuli presidendile ja tema n\u00f5uandjatele sundkorras vene rahva kollektiivsest alateadvusest. Ka president on s\u00fcndimisest alates rahva kollektiivse alateadvuse m\u00f5ju all. Selles alateadvuses valitseb aga sajandeid halastamatu imperialismimeelsus. Presidendi otsuse taga ei olnud mitte m\u00f5istus vaid sisetunne.\u00a0 President k\u00e4itus nagu robot. Ja sellest ei ole enamus maailmast aru saanud.<\/p>\n

      Teiste riikide juhid (Emmanuel Macron, Donald Trump ja teised) on p\u00fc\u00fcdnud Venemaa presidendile selgitada, et ta on eksiteel. Kuid see on olnud tulutu. Seda, mida kollektiivne alateadvus on inimesele sisendanud, ei saa mitte kellegi s\u00f5nade abil muuta (Kuno Janson, Dictate of the collective subconsciousness. Human freedom of mind is constrained. LAP LAMBERT Academic Publishing. 2019)<\/em>. Eksitava sisenduse saavad \u00e4ra muuta ainult vastavad s\u00fcndmused reaalses maailmas.<\/p>\n

      President k\u00e4ivitas Ukraina s\u00f5ja ja siis hakkas s\u00f5da juhtima veel ka kollektiivse alateadvuse vaim paralleelselt presidendiga. See vaim tegi\u00a0 k\u00f5igile vene identiteediga inimestele sisenduse – ukrainlased on ohtlikud ja nad on vaja h\u00e4vitada. Venelaste enamus hakkas k\u00e4ituma nagu robotid, kes l\u00e4hevad m\u00f5ttetusse s\u00f5tta ja saavad surma.<\/p>\n

      President ei saa s\u00f5da l\u00f5petada enam omal soovil. Vaja on veel kollektiivse alateadvuse toetust. See peab tulema rahva kaudu. Rahval peab tekkima tunne, et s\u00f5da on vaja l\u00f5petada. Kui rahval seda tunnet ei teki ja president annab k\u00e4su s\u00f5ja l\u00f5petada, siis hakkab rahvas m\u00e4ssama ja v\u00f5tab presidendi maha.<\/p>\n

      Kui Venemaal oleks olnud president, kes on s\u00fcndinud Indias v\u00f5i Hiinas, siis suure t\u00f5en\u00e4osusega ei oleks see president Ukrainaga s\u00f5da alustanud. Rahva kollektiivse alateadvuse m\u00f5jud inimesele on suuremad kui seda osatakse arvata.<\/p>\n

      Venelastel puudus vajadus alustada s\u00f5da Ukrainaga. Nad alustasid selle s\u00f5ja oma minevikust p\u00e4rit eksiarvamuste t\u00f5ttu. Nad ei saanud aru, et see mis kehtis sada aastat tagasi ei kehti enam t\u00e4nap\u00e4eval.<\/p>\n

      S\u00fc\u00fcdistada venelasi selles, et nende kollektiivne m\u00f5tlemine on kinni j\u00e4\u00e4nud impeeriumite ajastusse, ei saa. Inimesed ei juhi kollektiivset alateadvust. Kollektiivne alateadvus juhib inimesi. Kollektiivne alateadvus on loodusj\u00f5ud. Kollektiivse alateadvuse m\u00f5ju on nii tugev, et selgitav jutt ei muuda seda.<\/p>\n

      Vene inimeste m\u00f5tlemist juhtiva kollektiivse alateadvuse seisukohad hakkavad muutuma alles siis, kui on ilmselge, et Ukraina s\u00f5jaga kaasnevad kahjud on palju suuremad, kui sellest s\u00f5jast saadav kasu.<\/p>\n

      Taipamine ei toimu kiiresti, sest on vaja korrigeerida endisi seisukohti, ka seda vene vanas\u00f5na, et kui j\u00f5udu on, siis m\u00f5istust pole vaja. Pikale veniv kurnav s\u00f5da paneb paratamatult m\u00f5tlema \u2013 kuidas edasi.<\/p>\n

      Suurel vene rahval on potentsiaali nii teaduse kui tehnika vallas. Kahtlemata saab see rahvas \u00fcle ka mineviku probleemidest.<\/p>\n

       <\/p>\n

       <\/p>\n

       <\/p>\n

       <\/p>\n

       <\/p>\n

      Kollektiivse alateadvuse m\u00f5ju lapse arengule<\/em><\/p>\n

      \u00a0<\/em><\/p>\n

      Arvatakse, et juba ema\u00fcsas algab telepaatilisel teel info saatmine l\u00e4hedaste inimeste kollektiivsest alateadvusest lapse individuaalsesse alateadvusse. See l\u00f5peb suuremas osas kuueaastaselt. (Bruce H. Lipton, Steve Bhaerman. Spontaanne evolutsioon. Pilgrim, 2011.<\/em>)<\/p>\n

      V\u00e4ikelapse eas tuleb omandada kolm asja, et \u00fcldse inimeseks saada. Esiteks on vaja omandada alateadvuse tarkvara. Ilma selleta pole ei loogiline m\u00f5tlemine ega emotsioonide tundmine v\u00f5imalik. Teiseks tuleb omandada emakeele s\u00f5navara ja grammatika, et r\u00e4\u00e4kida. Kolmandaks tuleb omandada \u201es\u00f5naraamat\u201d, et t\u00f5lkida oma alateadvuses tekkinud m\u00f5tted emakeelde ja siis v\u00e4lja \u00f6elda ning ka selleks, et teistelt inimestelt kuuldud k\u00f5ne emakeelest alateadvuse keelde t\u00f5lkida. Neid ei omandata geneetiliselt, need omandatakse telepaatiliselt.<\/p>\n

      K\u00f5ige alus on arusaamine. Arusaamise tekitajateks on alateadvuses olevad info t\u00f6\u00f6tlemise programmid, mida on vaja telepaatilisel teel alla laadida teiste inimeste infov\u00e4ljadest. Sel teel omandab laps ka p\u00f5hilised inim\u00fchiskonnas k\u00e4itumise reeglid.<\/p>\n

      Eelmainitud kolme asja omandamine \u00f5nnestub eri lastel erineval m\u00e4\u00e4ral. \u00dchel lapsel on \u00f5nn saada kiire taipamisega inimeseks. Teisest tuleb lobamokk, kes tahab palju r\u00e4\u00e4kida. Kolmas on vaikne ja r\u00e4\u00e4gib ainult seda, mida vaja. Info allalaadimise protsess lapse alateadvusse on juhuslik. K\u00f5ik s\u00f5ltub sellest, millisesse infov\u00e4lja v\u00e4ikelapse eas satutakse.<\/p>\n

      Kui emakeeles r\u00e4\u00e4kimine on juba selge, siis v\u00f5ib alustada v\u00f5\u00f5rkeele \u00f5ppimisega. Varem ei tohi, sest siis tekib m\u00f5ttetegevuse arengus segadus ja l\u00f5pptulemusena intellektuaalse potentsiaali langus.<\/p>\n

      V\u00f5\u00f5rkeele omandamisega tekib t\u00f5lkimise oskus. T\u00f5lkimine on keerukas m\u00f5ttetegevus. Esiteks tuleb algne k\u00f5ne v\u00f5i tekst t\u00f5lkida alateadvuse keelde, et selle m\u00f5ttest aru saada.\u00a0 Seej\u00e4rel tuleb m\u00f5te t\u00f5lkida teise keelde. T\u00f5lke kvaliteet s\u00f5ltub t\u00f5lkija arusaamisv\u00f5imest. Masint\u00f5lge on formaalne ja see v\u00f5ib anda rumalaid vigu.<\/p>\n

      K\u00f5ige olulisem on inimese jaoks alateadvuse tarkvara. See annab andekuse. Tarkus ei tule s\u00fcndimisega kaasa nagu arvatakse. Inimese genoom on risti ja p\u00f5iki l\u00e4bi uuritud ja tarkuse geene seal ei ole. Tarkus asub tarkade inimeste \u00fcmber olevas infopilves. Sul on vaja ainult \u00f5iges vanuses targa inimese l\u00e4hedusse sattuda ja andekus ongi k\u00e4es. Info \u00fclekanne on automaatne. Kuid andekusest tarkuseni j\u00f5udmiseks on edaspidi vaja veel ka \u00f5ppida. Andekus tagab ainult \u00f5ppimisv\u00f5ime.<\/p>\n

      V\u00e4ga halb lugu on aga siis, kui sa v\u00e4ikelapse eas kaotad suhtluse inimestega \u00fcldse. Teada on juhtumeid, kus v\u00e4ikelaste eest on m\u00f5ne aasta hoolitsenud mitte inimesed vaid loomad. On olnud juhtumeid koerte ja ahvidega. Peale inimeste juurde tagasitulekut on sellised lapsed v\u00f5imelised s\u00f5navara teatud ulatuses omandama ja nad hakkavad r\u00e4\u00e4kima. Kuid puudu j\u00e4\u00e4nud intellektuaalseid v\u00f5imeid pole enam \u00f5nnestunud edasi arendada. Inimest pole neist lastest enam saanud, sest inimeseks saamise \u00f5ige aeg oli m\u00f6\u00f6da lastud. Inimesel peab peale inimese keha olema ka inimese vaim. Vaim ei tule aga koos s\u00fcndimisega.<\/p>\n

      Alateadvuse v\u00e4ga olulist rolli tavaliselt ei m\u00e4rgata, kuid m\u00f5nikord on see siiski osaliselt m\u00e4rgatav. Pole haruldane kui inimene \u00fctleb: \u201eMa tean seda, aga ma pean m\u00f5tlema, kuidas seda \u00f6elda\u201d. Sellest saab j\u00e4reldada, et teadmine tuleb alateadvusest ja see tuleb t\u00f5lkida s\u00f5nadesse, mida v\u00e4lja \u00f6elda. \u00dcldjuhul on t\u00f5lkimine alateadvusest m\u00e4rkamatu ja automaatne.<\/p>\n

       <\/p>\n

      M\u00fcstiline must kast inimese peas on peavoolu teaduse eksiarvamus<\/em><\/p>\n

       <\/p>\n

      Peavoolu teadus on seisukohal, et inimese m\u00f5tlemine on erand looduses ja seda ei saa \u00fcldtuntud loodusseadusi kasutades uurida. Kasutusele on v\u00f5etud \u201emusta kasti\u201d m\u00f5iste inimese peas. Tehnikas m\u00f5eldakse musta kasti all seadet, milles olevat infot ei ole v\u00f5imalik k\u00e4tte saada.<\/p>\n

      Ametlik peavoolu teadus peab inimese m\u00f5tlemist seletama \u201emusta kasti\u201d abil sellep\u00e4rast, et ta telepaatilist infolevi ja kollektiivset alateadvust ei tunnista. Sisuliselt on see inimese m\u00f5tlemise lahti seletamisest loobumine.<\/p>\n

      Eelnevalt toodud inimeste bioloogilise infos\u00fcsteemi kirjeldus, kus on \u00e4ra n\u00e4idatud peale teadvuse ka alateadvus ja kollektiivne alateadvus ja samuti nende infokandjad, mis asuvad v\u00e4ljades, v\u00f5imaldab inimese m\u00f5tlemise siiski olulisel m\u00e4\u00e4ral lahti seletada. Ja see seletus on koosk\u00f5las inimeste k\u00e4itumisega. Inimeste k\u00e4itumise seletamiseks ei ole vaja \u201emusta kasti\u201d kasutada.<\/p>\n

      Peavoolu teaduses eeldatakse aga, et kogu inimese m\u00f5tlemine toimub tema peas. See on vale eeldus, mis viib ummikusse. Ummikust v\u00e4lja p\u00e4\u00e4semiseks m\u00f5eldi v\u00e4lja m\u00fcstiline must kast.<\/p>\n","protected":false},"excerpt":{"rendered":"

      INIMESTE BIOLOOGILINE INFOS\u00dcSTEEM \u00a0 Mis toimub inimese peas olevas mustas kastis \u00a0 \u00a0 Peat\u00fckk 3 \u00a0 N\u00c4HTUSED, MIS ON SELETATAVAD TELEPAATIA JA KOLLEKTIIVSE ALATEADVUSE OLEMAS OLUGA     Telepaatia \u00a0…<\/p>\n","protected":false},"author":3,"featured_media":3448,"comment_status":"open","ping_status":"open","sticky":false,"template":"","format":"standard","meta":{"_eb_attr":"","footnotes":""},"categories":[16],"tags":[],"class_list":["post-3520","post","type-post","status-publish","format-standard","has-post-thumbnail","hentry","category-arvamus"],"_links":{"self":[{"href":"https:\/\/www.uudistekeskus.eu\/index.php?rest_route=\/wp\/v2\/posts\/3520","targetHints":{"allow":["GET"]}}],"collection":[{"href":"https:\/\/www.uudistekeskus.eu\/index.php?rest_route=\/wp\/v2\/posts"}],"about":[{"href":"https:\/\/www.uudistekeskus.eu\/index.php?rest_route=\/wp\/v2\/types\/post"}],"author":[{"embeddable":true,"href":"https:\/\/www.uudistekeskus.eu\/index.php?rest_route=\/wp\/v2\/users\/3"}],"replies":[{"embeddable":true,"href":"https:\/\/www.uudistekeskus.eu\/index.php?rest_route=%2Fwp%2Fv2%2Fcomments&post=3520"}],"version-history":[{"count":4,"href":"https:\/\/www.uudistekeskus.eu\/index.php?rest_route=\/wp\/v2\/posts\/3520\/revisions"}],"predecessor-version":[{"id":3524,"href":"https:\/\/www.uudistekeskus.eu\/index.php?rest_route=\/wp\/v2\/posts\/3520\/revisions\/3524"}],"wp:featuredmedia":[{"embeddable":true,"href":"https:\/\/www.uudistekeskus.eu\/index.php?rest_route=\/wp\/v2\/media\/3448"}],"wp:attachment":[{"href":"https:\/\/www.uudistekeskus.eu\/index.php?rest_route=%2Fwp%2Fv2%2Fmedia&parent=3520"}],"wp:term":[{"taxonomy":"category","embeddable":true,"href":"https:\/\/www.uudistekeskus.eu\/index.php?rest_route=%2Fwp%2Fv2%2Fcategories&post=3520"},{"taxonomy":"post_tag","embeddable":true,"href":"https:\/\/www.uudistekeskus.eu\/index.php?rest_route=%2Fwp%2Fv2%2Ftags&post=3520"}],"curies":[{"name":"wp","href":"https:\/\/api.w.org\/{rel}","templated":true}]}}