{"id":3446,"date":"2026-01-30T21:44:46","date_gmt":"2026-01-30T19:44:46","guid":{"rendered":"https:\/\/www.uudistekeskus.ee\/?p=3446"},"modified":"2026-01-30T22:08:39","modified_gmt":"2026-01-30T20:08:39","slug":"inimese-vaim-i-osa","status":"publish","type":"post","link":"https:\/\/www.uudistekeskus.eu\/?p=3446","title":{"rendered":"Inimese vaim I osa"},"content":{"rendered":"

INIMESTE BIOLOOGILINE INFOS\u00dcSTEEM<\/strong><\/p>\n

\u00a0<\/strong>Mis toimub inimese peas olevas mustas kastis<\/strong><\/p>\n

\u00a0<\/strong><\/p>\n

\u00a0<\/strong>Peat\u00fckk 1<\/strong><\/p>\n

\u00a0<\/strong><\/p>\n

INIMESTE BIOLOOGILISE INFOS\u00dcSTEEMI OSAD<\/p>\n

 <\/p>\n

 <\/p>\n

Inimestele tundub, et nad saavad aru, kuidas nende m\u00f5tlemine t\u00f6\u00f6tab. Inimene saab oma m\u00f5tlemist j\u00e4lgida, m\u00f5tteid suunata ja vastavalt vajadusele infot mujalt juurde hankida. On levinud arvamus, et inimene on oma m\u00f5tete isand.<\/p>\n

Kuid asi pole siiski nii lihtne. Inimene on ainult oma teadvustatud m\u00f5tete isand. Teadvustatud m\u00f5tlemine ehk teadvus on ainult \u00fcks osa inimese m\u00f5tlemisest<\/strong>.<\/p>\n

On veel ka<\/strong> teadvustamata m\u00f5tlemine, mida nimetatakse alateadvuseks<\/strong>. Alateadvus on suhteliselt hiljuti avastatud. Alateadvuse avastajaks loetakse Sigmund Freudi (1856-1939). Freud oli juudi p\u00e4ritolu Austria neuroloog, ps\u00fchhiaater ning ps\u00fchhoanal\u00fc\u00fcsi teooria ja meetodi rajaja.<\/p>\n

Alateadvuses olevat infot ei ole v\u00f5imalik vaatamata tahtepingutusele teadvusesse tuua. Alateadvust nimetatakse ka teadvustamatuseks ja ka teadvusev\u00e4liseks ps\u00fc\u00fchikaks. M\u00f5te liigub alateadvusest teadvusesse ainult siis, kui alateadvus otsustab seda teadvusesse saata.<\/strong> Alateadvus on nagu peitu pugenud diktaator, kes paneb inimesele m\u00f5tteid p\u00e4he.<\/p>\n

Inimene ei saa teadlikult muuta oma alateadvuses olevaid seisukohti. Info saabumine alateadvusse, info t\u00f6\u00f6tlemine alateadvuses ja info edasiandmine teise inimese alateadvusse toimub alateadvuse reeglite j\u00e4rgi ja nii, et inimene sellest ise midagi ei tea.<\/p>\n

Kui info liigub inimese alateadvusest tema enda teadvusse, siis inimene tajub seda kui uue m\u00f5tte tekkimist. Ta ei tea, et see m\u00f5te oli juba varem temal endal teadvustamata kujul.<\/p>\n

Peale Freudi uuris alateadvust samal ajal veel ka Carl Gustav Jung (1895-1961), kes oli \u0160veitsi ps\u00fchhiaater. Freudi j\u00e4rgi on alateadvus ainult individuaalne, kuid Jung eristas mitmeid alateadvuse tasemeid – individuaalne, perekondlik, grupiline, rahvuslik, rassiline ja kompleksne alateadvus, milles on k\u00f5ikide aegade ja kultuuride arhet\u00fc\u00fcbid.\u00a0 Jung arvas, et on teatud p\u00e4rilik ps\u00fc\u00fchika struktuur, mis on arenenud sadu tuhandeid aastaid. See struktuur sunnib meid elukogemust realiseerima kindlate reeglite j\u00e4rgi. Neid reegleid nimetas Jung arhet\u00fc\u00fcpideks. Jungi kompleksne alateadvus, milles on k\u00f5ikide aegade kultuuride arhet\u00fc\u00fcbid, on kollektiivne alateadvus.<\/strong><\/p>\n

Kollektiivne alateadvus saab telepaatilisel teel l\u00e4hteinfo inimestelt, kes n\u00e4evad ja kuulevad seda, mis \u00fcmbritsevas keskkonnas toimub.\u00a0 Kollektiivne alateadvus t\u00f6\u00f6tleb selle saadud info\u00a0 oma reeglite kohaselt \u00fcmber ja saadab selle oma inimestele tagasi nende individuaalsesse alateadvusse. Inimesed seda esialgu ei saa teada. Teadvusse j\u00f5uab see siis kui inimese individuaalne alateadvus otsustab selle teadvusesse saata.<\/p>\n

\"\"<\/p>\n

 <\/p>\n

 <\/p>\n

 <\/p>\n

 <\/p>\n

 <\/p>\n

 <\/p>\n

 <\/p>\n

 <\/p>\n

 <\/p>\n

Joon. 1. Info liikumise teekond l\u00e4bi kollektiivse alateadvuse<\/p>\n

 <\/p>\n

Info koguneb kollektiivsesse alateadvusse paljude p\u00f5lvkondade jooksul. Kollektiivne alateadvus on aastasadade pikkuse m\u00e4luga, ta t\u00f6\u00f6tab v\u00e4lja rahva v\u00e4\u00e4rtushinnangud ja k\u00e4itumisnormid ning t\u00e4idab m\u00e4rkamatult nii kiriku\u00f5petaja kui v\u00e4ejuhi kohustusi. Ta on t\u00f5e ja \u00f5igluse tunde algallikas.<\/p>\n

Kui kollektiivses alateadvuses v\u00e4lja kujunenud seisukoht juhtub olema vastuolus inimese enda peas kujunenud arvamusega, siis inimese alateadvus asendab selle kollektiivse alateadvuse seisukohaga.<\/p>\n

Vajalikul ajahetkel saadab alateadvus selle seisukoha, mis on p\u00e4rit kollektiivsest alateadvusest, inimese teadvusse. Kuna arvamuse asendab \u00e4ra inimese enda alateadvus, siis inimene ei oska kahtlustada, et tegemist on v\u00e4ljastpoolt tulnud sisendusega. Inimene hakkab k\u00e4ituma\u00a0 v\u00e4ljastpoolt tulnud sisenduse m\u00f5jul nagu robot. <\/strong>Inimene ei ole oma m\u00f5tlemise isand, kuid ta usub, et on.<\/p>\n

Teadvus, alateadvus ja kollektiivne alateadvus t\u00f6\u00f6tavad paralleelselt. Neil on omavaheline t\u00f6\u00f6jaotus. Paralleelt\u00f6\u00f6s on v\u00f5imalik lahkarvamuste teke. Lahkarvamuste korral j\u00e4\u00e4vad peale alateadvus ja kollektiivne alateadvus. Teadvus taganeb oma arvamusest.<\/p>\n

See jutt, et kollektiivne alateadvus saab k\u00e4sutada inimesi telepaatilisel teel nii nagu arvuti k\u00e4sutab roboteid, tundub v\u00e4ga imelik ja uskumatu. Midagi sellist inimene enda juures ei m\u00e4rka.<\/p>\n

See jutt ei meeldi inimestele. Inimesed tahavad ise targad olla, k\u00e4sutajaid nad ei salli. Eriti vastumeelne on see jutt igat sorti valitsejatele, kes tahavad ise k\u00e4sutada.<\/p>\n

Enamus inimesi peab seda juttu uulu-luuluks, mida ainult poolsegased usuvad. Nii nagu Jumalasse uskujaid poolsegasteks peetakse.<\/p>\n

Kui aga inimeste k\u00e4itumist kriitilise pilguga uurida, siis on v\u00e4ga raske t\u00e4iearuliste ja poolearuliste vahel vahet teha.<\/p>\n

Kommunismi ideoloogia ja selle j\u00e4rgi ehitatud N\u00f5ukogude Liit n\u00e4itasid seda, et inimeste m\u00f5tlemine v\u00f5ib suures plaanis ollagi segane ja vigane. N\u00f5ukogude Liit ju lagunes.<\/p>\n

Segadus \u00fchiskonnas on hakanud t\u00e4nap\u00e4eval j\u00e4lle suureks minema. Valitseb hirm, et Euroopa Liit on juba liikumas samasse musta auku, kuhu kadus N\u00f5ukogude Liit.<\/p>\n

Inimeste arusaamatu k\u00e4itumise ja inimps\u00fc\u00fchika uurijate teooria vahel tundub siiski olevat mingi seos.<\/p>\n

 <\/p>\n

Tabamatu Jumala vaim<\/em><\/p>\n

\u00a0<\/em><\/p>\n

    \n
  1. aasta J\u00f5ululaup\u00e4eva \u00f5htust jumalateenistust kirikus n\u00e4itas Eesti Televisioon otse\u00fclekandes. Kohal oli Eesti president. Peaministrit n\u00e4ha ei olnud.<\/li>\n<\/ol>\n

    Nii on samuti kogu rahvaga. \u00dched usuvad Jumala v\u00e4esse, teised ei usu.<\/p>\n

    Jumalat pole keegi n\u00e4inud. Usutakse, et teda ei saagi n\u00e4ha, sest Jumal on vaim. Vaimud on n\u00e4htamatud ja mittemateriaalsed.<\/p>\n

    Mittemateriaalsetest objektidest n\u00e4eb inimene ainult elektromagnetilist kiirgust lainepikkuste vahemikus 380-700 nanomeetrit. See on n\u00e4htav valgus ja see on ainult v\u00e4ikene osa elektromagnetilise kiirguse diapasoonist. Mittemateriaalseid objekte on rohkem kui elektromagnetiline kiirgus. Teaduses on need tuntud v\u00e4ljade nime all.<\/p>\n

    Kui palju on erinevaid v\u00e4lju, seda pole teada. Neid on raske tabada. Vaimud peaksid samuti koosnema v\u00e4ljadest. Vaimude olemasolusse on usutud aastatuhandeid ja usutakse edasi. Kuid on ka kahtlejaid.<\/p>\n

    T\u00e4nap\u00e4eva peavoolu teaduse seisukoht on \u2013 mitte mingisuguseid vaime ei ole ja ei saagi olla.<\/p>\n

    Selles seisukohas on siiski p\u00f5hjust kahelda. Teaduses on \u00fcldiseks kombeks esitada ainult praktikas t\u00f5estatud seisukohti. Kas vaimude olemsolu v\u00f5imatus on t\u00f5estatud? Ei, sellist t\u00f5estust ei ole. T\u00f5estust ei ole sellep\u00e4rast, et mitte keegi pole suutnud \u00e4ra defineerida, mis on vaim.<\/p>\n

    Kuidas n\u00e4eks v\u00e4lja vaimu olemasolu v\u00f5imatuse t\u00f5estus? Peaks olema nii. Ma ei tea, mis on vaim, kuid ma tean, et teda ei ole. See oleks ju naljakas loba.<\/p>\n

    See k\u00fcsimus, kas vaimud ja Jumal on olemas v\u00f5i ei ole, on raske k\u00fcsimus. Sellele pole aastatuhandeid suudetud selget vastust anda.<\/p>\n

    Kuidas v\u00f5iks leida lahenduse? Tuleb v\u00f5tta k\u00e4tte ja mingi vaim algusest l\u00f5puni v\u00e4lja m\u00f5elda ja \u00e4ra kirjeldada. Alles peale seda saab minna k\u00fcsimuse juurde, kas kirjeldatud vaim on realiseeritav v\u00f5i mitte.<\/p>\n

    Jumala tegusid on kirjeldatud, kuid Jumala siseehitusest ja Jumalat k\u00e4ivitava masinav\u00e4rgi t\u00f6\u00f6st pole keegi julgenud isegi m\u00f5elda. Jumal peaks olema aga kirjeldatud sellise tasemeni, et selle j\u00e4rgi saaks teha Jumala koopia.<\/p>\n

    Ja kui \u00fcks Jumala projekt ei \u00f5nnestu, siis on vaja neid teha suuremal hulgal. Kui siis ikkagi \u00fchtegi usutavat Jumala vaimu ei \u00f5nnestu saada, siis v\u00f5ib lugeda t\u00f5en\u00e4oliseks, et Jumalat ei ole ja ei saagi olla.<\/p>\n

    See oleks aga tohutu t\u00f6\u00f6. T\u00e4iesti arusaadav, et keegi ei taha sellist t\u00f6\u00f6d ette v\u00f5tta. Palju lihtsam on lajatada \u2013 Jumalasse uskujad on k\u00f5ik lollid. Kommunistid nii tegidki ja sattusid oma teooria praktikasse viimisel kiiresti ummikusse. Jumalasse on aga usutud v\u00e4hemalt 2000 aastat ja usutakse edasi. Sellest tuleks midagi j\u00e4reldada.<\/p>\n

    Peavoolu teadlased on kommunistidest siiski viisakamad olnud. Nad v\u00e4idavad, et vaimude olemasolu on vastuolus mateeria primaarsuse printsiibiga. Mateeria primaarsus on aga ilma t\u00f5estuseta. Sellesse lihtsalt usutakse. Vaimude k\u00fcsimus on teaduses lahendatud ainult usu tasemel.<\/p>\n

    Vaimude olemasolu k\u00fcsimuse lahendamiseks objektiivse reaalsuse tasemel ei n\u00e4i olevat muud teed, kui hakata ise vaime konstrueerima.<\/p>\n

    Allpool on kirjeldatud tulemusi, mis on saadud seda teed minnes. Etteruttavalt \u00fctleme, et Jumalani pole siiski j\u00f5utud. K\u00fcll on aga leitud, et \u00fcks pool igast inimesest on vaim<\/strong>.<\/p>\n

    T\u00e4psemalt, \u00fcks osa inimesest koosneb aatomitest ja molekulidest (materiaalne osa) ja teine osa koosneb v\u00e4ljadest (mittemateriaalne osa).<\/p>\n

     <\/p>\n

     <\/p>\n

    Inimesel on sarnasust pingestatud elektriahelaga<\/em><\/p>\n

    \u00a0<\/em><\/p>\n

    Pingestatud elektriahelal ja elus inimesel on m\u00f5lemates \u00fcks pool materiaalne ja teine pool mittemateriaalne.<\/p>\n

    Elektriahelas on vool ja pinge. Pinge on elektriv\u00e4li. Vool on laengute liikumine. Elektriv\u00e4li ja laengud on mittemateriaalsed. Vanasti selgitati voolu juhtmes k\u00fcll elektronide liikumisega, kuid see osutus eksiarvamuseks.<\/p>\n

    Inimese mittemateriaalne pool on vaim. Surnud inimesel ei ole eluvaimu sees. Surnud inimene on laip. Laip ei ole inimene.<\/p>\n

    Pingestamata elektriahel on samuti nagu laip. Pingestamisel \u00e4rkab elektriahel ellu. Mida keerukam on elektriahel ja mida keerukamad on seal toimuvad protsessid, seda rohkem on seal vaimsust. V\u00e4ga keerukad protsessid on elektronarvutis. Arvutis olevat vaimsust nimetatakse infoks.<\/strong> Arvuti tehisintellekti ja inimese m\u00f5ttetegevuse sarnasus on saanud \u00fcldtuntuks.<\/p>\n

    Uuema aja raadiotel, televiisoritel ja arvutitel on unere\u017eiim, kus elektriahel on ainult osaliselt pingestatud.<\/p>\n

    Ka inimene on une ajal suures osas pingevaba, kuid ta hingab ja s\u00fcda t\u00f6\u00f6tab.<\/p>\n

    Info levimise ja t\u00f6\u00f6tlemise \u00fcldised seadused on inimese teadvuses, inim\u00fchiskonnas, elektronarvutis, internetis, matemaatikas ja kogu looduses p\u00f5him\u00f5tteliselt \u00fchesugused. See on informatsiooniteooria seisukoht. Info on ka loodusseadustes. <\/strong>Inimesed on \u00f5ppinud seda infot kasutama.<\/p>\n

    Kogu maailm koosneb kahest osast \u2013 materiaalsest ja mittemateriaalsest. V\u00e4ljad, info ja loodusseadused on mittemateriaalsed.<\/p>\n

    Jumala vaim, inimene, kollektiivne alateadvus ja tehisintellekt<\/em><\/p>\n

    \u00a0<\/em>Inimese m\u00f5tted on Jumala vaimu loodud. See arvamus on p\u00e4rit Piiblist.<\/p>\n

    Jumala vaim on rahva kollektiivne alateadvus. See arvamus on p\u00e4rit Carl Gustav Jungilt. Alateadvuse uurimisel leidis Jung sealt sellise info, mis vastas Jumala tarkusele nii, nagu religioonis seda m\u00f5istetakse. Jung kirjutab \u201e … me ei suuda kindlaks teha, kas jumalus ja alateadvus on kaks eri n\u00e4htust \/ … \/ ma eelistan alateadvuse m\u00f5istet, ehkki tean, et v\u00f5iksin samah\u00e4sti \u00f6elda ka \u201ejumal\u201c ja \u201edeemon\u201c<\/em>. (Carl Gustav Jung. M\u00e4lestused, unen\u00e4od, m\u00f5tted. (Koost A. Jaff\u00e9). Tallinn, 2004<\/em>).<\/p>\n

    Kui Jumal ja kollektiivne alateadvus on t\u00f5epoolest \u00fcks ja seesama, siis on Piiblis olevad jutud Jumalast kui maailma loojast ainult fantaasia, millega inimesed on \u00e4hmaselt tajutavat kollektiivset alateadvust t\u00e4iendanud.<\/p>\n

    Kollektiivse alateadvuse loob iga rahvas omale alateadlikult ja tunnetab seda siis jumalana. Sellep\u00e4rast ongi nii, et igal rahval on v\u00f5i on olnud oma jumal.<\/p>\n

    Jumalat peetakse k\u00f5ige t\u00e4htsamaks. Kui jumal on ainult kollektiivse alateadvuse teine nimi, siis tuleks k\u00f5ige t\u00e4htsamaks pidada hoopis kollektiivset alateadvust.<\/p>\n

    Kollektiivne alateadvus kogub ja s\u00fcstematiseerib inimeste arvamusi. Tal on rohkem infot kui \u00fcksikinimesel ja tal on v\u00f5ime m\u00f5jutada \u00fcksikinimesi. Objektiivselt v\u00f5ttes ongi ta k\u00f5ige t\u00e4htsam. Teda v\u00f5iks kummardada nagu Jumalat.<\/p>\n

    Kollektiivne alateadvus on ka tehisintellektist t\u00e4htsam. Tehisintellekt saadakse nii, et teadlased kirjutavad artikleid. Nende alusel pannakse kokku suured teabe otsimise programmid nagu Wikipedia. Seal olev info programmeeritakse ringi ja saadakse tehisintellekt. Teadlased on aga inimesed, kelle m\u00f5tlemine on kollektiivse alateadvuse kontrolli all. Sellep\u00e4rast on tehisintellekti j\u00f5udnud info eelnevalt kollektiivse alateadvuse poolt kontrollitud.<\/p>\n

    Tehisintellekti programme on loodud mitmetes riikides. Kui hakata mingit programmi k\u00fcsitlema, siis saab saadud vastuste j\u00e4rgi \u00fcsna kiiresti selgeks, kes selle programmi on kokku pannud. Rahva kollektiivne alateadvus j\u00e4tab oma j\u00e4lje.<\/p>\n

    Eelnevast arutelust j\u00e4i siiski v\u00e4lja k\u00fcsimus, kes l\u00f5i maailma kui Jumal seda ei teinud. Teadusuuringud n\u00e4itavad, et materiaalne maailm on arenenud v\u00e4ikeste sammudega. Kuidas on aga loodusseadustega, kas need on arenenud ka v\u00e4ikeste sammudega v\u00f5i mitte, selle k\u00fcsimuse \u00fcle ei ole eriti m\u00f5eldudki. Pole v\u00f5imatu, et mittemateriaalses sf\u00e4\u00e4ris eksisteerib mingi tundmatu loodusseaduste arengumehhanism. Loodusseadused on ju mittemateriaalne info.<\/p>\n

    Kui mittemateriaalne loodusseaduste arengumehhanism eksisteerib, siis v\u00f5ib seda Jumalaks nimetada. Alust Jumalat otseselt eitada pole veel olemas.<\/p>\n

    Kuid inimese m\u00f5tlemise uurimise juures pole sellel erilist t\u00e4htsust.<\/p>\n","protected":false},"excerpt":{"rendered":"

    INIMESTE BIOLOOGILINE INFOS\u00dcSTEEM \u00a0Mis toimub inimese peas olevas mustas kastis \u00a0 \u00a0Peat\u00fckk 1 \u00a0 INIMESTE BIOLOOGILISE INFOS\u00dcSTEEMI OSAD     Inimestele tundub, et nad saavad aru, kuidas nende m\u00f5tlemine t\u00f6\u00f6tab.…<\/p>\n","protected":false},"author":3,"featured_media":3448,"comment_status":"open","ping_status":"open","sticky":false,"template":"","format":"standard","meta":{"_eb_attr":"","footnotes":""},"categories":[16],"tags":[],"class_list":["post-3446","post","type-post","status-publish","format-standard","has-post-thumbnail","hentry","category-arvamus"],"_links":{"self":[{"href":"https:\/\/www.uudistekeskus.eu\/index.php?rest_route=\/wp\/v2\/posts\/3446","targetHints":{"allow":["GET"]}}],"collection":[{"href":"https:\/\/www.uudistekeskus.eu\/index.php?rest_route=\/wp\/v2\/posts"}],"about":[{"href":"https:\/\/www.uudistekeskus.eu\/index.php?rest_route=\/wp\/v2\/types\/post"}],"author":[{"embeddable":true,"href":"https:\/\/www.uudistekeskus.eu\/index.php?rest_route=\/wp\/v2\/users\/3"}],"replies":[{"embeddable":true,"href":"https:\/\/www.uudistekeskus.eu\/index.php?rest_route=%2Fwp%2Fv2%2Fcomments&post=3446"}],"version-history":[{"count":4,"href":"https:\/\/www.uudistekeskus.eu\/index.php?rest_route=\/wp\/v2\/posts\/3446\/revisions"}],"predecessor-version":[{"id":3454,"href":"https:\/\/www.uudistekeskus.eu\/index.php?rest_route=\/wp\/v2\/posts\/3446\/revisions\/3454"}],"wp:featuredmedia":[{"embeddable":true,"href":"https:\/\/www.uudistekeskus.eu\/index.php?rest_route=\/wp\/v2\/media\/3448"}],"wp:attachment":[{"href":"https:\/\/www.uudistekeskus.eu\/index.php?rest_route=%2Fwp%2Fv2%2Fmedia&parent=3446"}],"wp:term":[{"taxonomy":"category","embeddable":true,"href":"https:\/\/www.uudistekeskus.eu\/index.php?rest_route=%2Fwp%2Fv2%2Fcategories&post=3446"},{"taxonomy":"post_tag","embeddable":true,"href":"https:\/\/www.uudistekeskus.eu\/index.php?rest_route=%2Fwp%2Fv2%2Ftags&post=3446"}],"curies":[{"name":"wp","href":"https:\/\/api.w.org\/{rel}","templated":true}]}}