{"id":3420,"date":"2026-01-23T14:28:55","date_gmt":"2026-01-23T12:28:55","guid":{"rendered":"https:\/\/www.uudistekeskus.ee\/?p=3420"},"modified":"2026-01-23T15:07:50","modified_gmt":"2026-01-23T13:07:50","slug":"vagisi-head-tegema-kas-groonimaa-polisrahvale-voi-vallutajatele","status":"publish","type":"post","link":"https:\/\/www.uudistekeskus.eu\/?p=3420","title":{"rendered":"Ummisjalu v\u00e4gisi head tegema \u2013 kas Gr\u00f6\u00f6nimaa p\u00f5lisrahvale v\u00f5i vallutajatele?"},"content":{"rendered":"

Gr\u00f6\u00f6nimaa-juhtumiga seoses puhkenud h\u00e4dakisa paljastas h\u00e4daldajate \u00e4\u00e4rmise kahepalgelisuse.<\/b><\/span><\/p>\n

Kellelegi v\u00e4gisi head teha on peaaegu v\u00f5imatu. Lausv\u00f5imatu on see aga siis, kui ei teatagi t\u00e4pselt, <\/span>kellele \u00fcldse<\/b><\/span> head tahetakse teha.<\/span><\/span><\/p>\n

Gr\u00f6\u00f6nimaa-juhtum n\u00e4itab seda ilmekalt. Eriti just viimastel n\u00e4dalatel on mitmel pool maailmas nagu iseenesest tekkinud tohutu hulk isehakanud Gr\u00f6\u00f6nimaa-s\u00f5pru. Selliseid, kes \u2013 nende endi s\u00f5nul \u2013 tahavad Gr\u00f6\u00f6nimaad kangesti kaitsta. Nimelt imperialistlike ja ekspansionistlike Ameerika \u00dchendriikide eest, kes oma piiritus ahnuses ja jultumuses tahtvat Gr\u00f6\u00f6nimaa alla neelata. <\/span><\/p>\n

Arvukalt toetusavaldusi on tehtud ka Taanile. Sellep\u00e4rast, et Gr\u00f6\u00f6nimaa kuulubki just Taani koosseisu. Nende toetusavalduste puhul on sageli v\u00e4idetud, et Gr\u00f6\u00f6nimaad endale ihaldades rikkuvat Ameerika \u00dchendriigid r\u00e4ngalt rahvusvahelist \u00f5igust, ja et kui midagi kohe ette ei v\u00f5eta, siis olevat v\u00e4ga varsti k\u00e4es praeguse maailmakorra l\u00f5pp, vahest koguni maailmal\u00f5pp.<\/span><\/p>\n

Just siin tasubki aga k\u00fcsida: kumba siis tegelikult kaitstakse \u2013 kas Taanit v\u00f5i Gr\u00f6\u00f6nimaad?<\/span><\/p>\n

Tasub k\u00fcsida sellep\u00e4rast, et Gr\u00f6\u00f6nimaa on k\u00fcll Taani v\u00f5imu all, kuid Gr\u00f6\u00f6nimaa p\u00f5liselanikud pole taanlased. <\/span><\/p>\n

L\u00e4\u00e4ne \u00fchiskonnas on kombeks r\u00f5hutada p\u00f5lisrahvaste v\u00e4\u00e4rtuslikkust ning vajadust neid kaitsta. Samuti nende enesem\u00e4\u00e4ramis\u00f5igust. <\/span><\/p>\n

Huvitaval kombel aga Gr\u00f6\u00f6nimaa puhul seda ei tehta. J\u00e4etakse t\u00e4iesti mainimata, et sealsed p\u00f5liselanikud \u2013 eskimod \u2013 sattusid Taani v\u00f5imu alla <\/span>v\u00e4givaldselt<\/b><\/span>, s.t. vastu nende tahtmist. <\/span><\/span><\/p>\n

J\u00e4etakse mainimata seegi, et nagu teistel p\u00f5lisrahvastel, nii on Gr\u00f6\u00f6nimaa p\u00f5lisrahvalgi t\u00e4ielik \u00f5igus valida oma arengutee ise. Kui sealsed eskimod leiavad, et sobivaim arengutee neile on omariiklus, siis kuulutavadki v\u00e4lja Gr\u00f6\u00f6nimaa s\u00f5ltumatuse. Ja kellegi pole \u00f5igust seda sammu taunida.<\/span><\/p>\n

Kui Gr\u00f6\u00f6nimaa eskimod leiavad aga, et nende \u00fchiskond pole omariikluseks veel piisaval m\u00e4\u00e4ral valmis, kuid selleni j\u00f5udmiseks pakub paremaid v\u00f5imalusi kuulumine m\u00f5ne teise riigi koosseisu, siis on neil t\u00e4ielik \u00f5igus astuda seegi samm. Ja taas pole kellelgi v\u00e4ljaspool Gr\u00f6\u00f6nimaad \u00f5igust seda sammu taunida.<\/span><\/p>\n

Kui n\u00e4iteks Ameerika \u00dchendriigid suudavad tagada Gr\u00f6\u00f6nimaa eskimotele nende arenguks paremad tingimused kui seni on taganud Taani, siis on t\u00e4iesti loomulik, et need eskimod soostuvad minema Taani kuningriigi koosseisust Ameerika \u00dchendriikide koosseisu.<\/span><\/p>\n

K\u00f5nekaid n\u00e4iteid kellelegi v\u00e4gisi hea tegemisest leidub ajaloos palju. Meenutan siinkohal vaid \u00fchte sellist. Seda, mis puudutab L\u00f5una-Kuriilide kuuluvust.<\/span><\/p>\n

Ilmekas n\u00e4ide \u2013 kahepalgeline suhtumine ainudesse <\/b><\/span><\/p>\n

Paljud nii Jaapanis kui mujalgi on pannud pahaks, et neli Kuriilide l\u00f5unapoolsemat saart v\u00f5eti p\u00e4rast Teist maailmas\u00f5da Jaapanilt \u00e4ra ja kuulub praegugi Venemaa koosseisu. Korduvalt on n\u00f5utud nende tagastamist. <\/span><\/p>\n

Esmapilgul tundub, et see n\u00f5udmine ongi \u00f5igustatud. Sest N\u00f5ukogude Liit t\u00f5epoolest rikkus rahvusvahelist \u00f5igust, kui need saared 1945. aastal v\u00e4gisi h\u00f5ivas ega soostunud hiljem tagastama. <\/span><\/p>\n

L\u00e4hemal vaatlusel avaneb aga hoopis teine pilt. Nimelt siis, kui vaadata asja nende saarte <\/span>p\u00f5lisrahva<\/b><\/span> vaatepunktist. <\/span><\/span><\/p>\n

Kuriilide p\u00f5lisrahvaks on ainud. (Nagu ka kogu Jaapani p\u00f5lisrahvaks.) Jaapanlased on seal sissetungijad, vallutajad. 1945. aastale eelnenud mitmek\u00fcmne aasta jooksul, alates juba 19. sajandist, olid Jaapani v\u00f5imud sooritanud ainu elanikkonna kallal tegusid, mida saab nimetada \u00fcheainsa s\u00f5naga: tasal\u00fclitamine. Need teod viinuks j\u00e4tkumise korral pigem varem kui hiljem ainude \u00fcmberrahvastumisele v\u00f5i v\u00e4ljasuremisele. Kui Jaapan olnuks Teise maailmas\u00f5ja v\u00f5itjariik ja saanuks s\u00f5ja l\u00f5pu j\u00e4rel karistamatult j\u00e4tkata oma s\u00f5jaeelset ainudevaenulikku tegevust, siis kindlasti. Rahvusvahelise \u00f5iguse m\u00f5istet kasutades oli tegu k\u00f5ige puhtakujulisema genotsiidiga. <\/span><\/p>\n

Seega tekib sama vastuolu nagu Gr\u00f6\u00f6nimaa puhul: kui tahta teha head <\/span>vallutajariigile<\/b><\/span> (kelle suhtes temast tugevam riik t\u00f5epoolest on rikkunud rahvusvahelist \u00f5igust), siis seel\u00e4bi tehakse halba <\/span>p\u00f5lisrahvale<\/b><\/span>.<\/span><\/span><\/p>\n

V\u00e4ikerahva esindajana olen kindlalt Kuriilide ja Jaapani ainude ning ka Gr\u00f6\u00f6nimaa eskimote poolel. Seep\u00e4rast ongi v\u00e4gisi head teha tahtjatel arukas oma kihutust\u00f6\u00f6d teha kergeusklikele, minust aga m\u00f6\u00f6duda suures kaares. <\/span><\/p>\n","protected":false},"excerpt":{"rendered":"

Gr\u00f6\u00f6nimaa-juhtumiga seoses puhkenud h\u00e4dakisa paljastas h\u00e4daldajate \u00e4\u00e4rmise kahepalgelisuse. Kellelegi v\u00e4gisi head teha on peaaegu v\u00f5imatu. Lausv\u00f5imatu on see aga siis, kui ei teatagi t\u00e4pselt, kellele \u00fcldse head tahetakse teha. Gr\u00f6\u00f6nimaa-juhtum…<\/p>\n","protected":false},"author":4,"featured_media":3421,"comment_status":"open","ping_status":"open","sticky":false,"template":"","format":"standard","meta":{"_eb_attr":"","footnotes":""},"categories":[16],"tags":[],"class_list":["post-3420","post","type-post","status-publish","format-standard","has-post-thumbnail","hentry","category-arvamus"],"_links":{"self":[{"href":"https:\/\/www.uudistekeskus.eu\/index.php?rest_route=\/wp\/v2\/posts\/3420","targetHints":{"allow":["GET"]}}],"collection":[{"href":"https:\/\/www.uudistekeskus.eu\/index.php?rest_route=\/wp\/v2\/posts"}],"about":[{"href":"https:\/\/www.uudistekeskus.eu\/index.php?rest_route=\/wp\/v2\/types\/post"}],"author":[{"embeddable":true,"href":"https:\/\/www.uudistekeskus.eu\/index.php?rest_route=\/wp\/v2\/users\/4"}],"replies":[{"embeddable":true,"href":"https:\/\/www.uudistekeskus.eu\/index.php?rest_route=%2Fwp%2Fv2%2Fcomments&post=3420"}],"version-history":[{"count":4,"href":"https:\/\/www.uudistekeskus.eu\/index.php?rest_route=\/wp\/v2\/posts\/3420\/revisions"}],"predecessor-version":[{"id":3429,"href":"https:\/\/www.uudistekeskus.eu\/index.php?rest_route=\/wp\/v2\/posts\/3420\/revisions\/3429"}],"wp:featuredmedia":[{"embeddable":true,"href":"https:\/\/www.uudistekeskus.eu\/index.php?rest_route=\/wp\/v2\/media\/3421"}],"wp:attachment":[{"href":"https:\/\/www.uudistekeskus.eu\/index.php?rest_route=%2Fwp%2Fv2%2Fmedia&parent=3420"}],"wp:term":[{"taxonomy":"category","embeddable":true,"href":"https:\/\/www.uudistekeskus.eu\/index.php?rest_route=%2Fwp%2Fv2%2Fcategories&post=3420"},{"taxonomy":"post_tag","embeddable":true,"href":"https:\/\/www.uudistekeskus.eu\/index.php?rest_route=%2Fwp%2Fv2%2Ftags&post=3420"}],"curies":[{"name":"wp","href":"https:\/\/api.w.org\/{rel}","templated":true}]}}