Eestile s\u00fcttis alanud aastal uus lootus, kui Br\u00fcsselis end julgete m\u00f5tetega rikastanud Urmas Paet leidis, et suudaks mitte midagi tehes teenida presidendina m\u00e4rksa rohkem, kui Euroopa Liidu parlamendis endale tulutult rakendust otsides. V\u00f5ime olla kindlad, et kui Ummi Kadriorgu maanduks, l\u00f6\u00f6ksid k\u00f5ik pirrud lausa kahel otsal l\u00f5kendama, nagu lubab rahvuseepos Kalevipoeg.<\/p>\n
Hiired looduskaitse alla!<\/strong><\/p>\n Aga seni peame siin Maarjamaal tundma r\u00f5\u00f5mu, kui murdmatu liidu peakorterist saadetakse t\u00e4itmiseks \u00fcha geniaalsemaid m\u00e4\u00e4rusi. N\u00e4iteks on l\u00f5pusirgel Euroliidu ettekirjutuse vormistamine, mis peatab hiirte ahistamise kodumajapidamistes. Kui seni v\u00f5is hiirte ja rottidega kimpus pere soetada koju m\u00fcrki, millega n\u00e4rilisi h\u00e4vitada, siis peale vastava direktiivi j\u00f5ustumist, tohib m\u00fcrki kasutada \u00fcksnes rottide kihvtitamiseks. Hiirtele surmas\u00f6\u00f6ki enam manustada ei tohi. Keelu p\u00f5hjuseks tuuakse oht, et hiiri m\u00fcrgitades v\u00f5ivad inimesed teha liiga ka enese tervisele. Rotte t\u00e4pselt sama m\u00fcrgiga kostitades, puuduvat aga \u0160veitsi s\u00f5ltumatu uurimisinstituudi v\u00e4itel inimestele igasugune oht.<\/p>\n Uue direktiivi k\u00f5ige raskem osa seisneb selles, kuidas \u00f5petada inimesi hiiri rottidest eristama. Selleks on Br\u00fcsseli v\u00f5imukoridorides valmimas uus k\u00f5iki liidumaid kaasav koolitusprogramm, mis h\u00f5lmab nii loenguid hiirte ja rottide geneetilistest erinevustest, k\u00e4itumise ise\u00e4rasustest, keha anatoomilisest \u00fclesehitusest kui ka n\u00e4riliste kogukonnas valitsevatest v\u00e4\u00e4rtushinnangutest ning k\u00e4itumiskultuurist. Kursus on m\u00f5eldud k\u00f5igile euroliidu elanikele soost, vanusest ja maailmavaatest olenemata. Haridusmaratoni miljarditesse ulatuvad kulud plekitakse kinni liidu p\u00f5hjatust eelarvest. Eriti suurt t\u00e4helepanu p\u00f6\u00f6ratakse kohustuslikus koolitusprogrammis konservatiivse maailmavaatega kodanike harimisele, sest just neis tagurlikes ringkondades t\u00e4heldatakse hiirte kui koduloomade vastu suunatud v\u00e4givalda eriti \u00e4\u00e4rmuslikes vormides.<\/p>\n Igatahes on asi otsustatud ja edaspidi v\u00f5ime r\u00f5\u00f5mustada senisest arvukamate hiirekolooniate \u00fcle nii kodumajapidamistes kui ka t\u00f6\u00f6kohtades ning teenindus- ja meditsiiniasutustes. Hiirekaitse doktriini v\u00e4ljat\u00f6\u00f6tavasse rohkearvulisse t\u00f6\u00f6gruppi on kaasatud Br\u00fcsseli s\u00e4ravaimad ajud. J\u00e4\u00e4b vaid \u00fcle oodata, millal p\u00e4evak\u00e4sud l\u00f5plikult valmivad ning hiirebuum v\u00e4geva stardipaugu saab.<\/p>\n Linnad puisniitudeks!<\/strong><\/p>\n Aga sellega Br\u00fcsseli uutmiskavad, mille elluviimisesse on panustanud ka meie tulevane president Urmas Paet, ei piirdu. Nagu hiljuti teatas keskonnaministrina valitsuse hingekirja sattunud Andres Sutt, tuleb meil vastavalt Br\u00fcsseli n\u00e4pun\u00e4idetele, hakata t\u00e4ie vastutustundega tegelema liidu peakorteris kiirelt kokku klopsitud sisult rahvusliku vormilt idiootliku looduse taastamise kavaga. Soomes kavatsetakse k\u00fcsitavaid meetmeid sisaldav kava vaidlustada ja kutsutakse \u00fcles teisigi liikmesriike j\u00e4rjekordse tobeduse vastu protestima, ent nagu kinnitas kindlameelne Sutt, kelle tugevaks k\u00fcljeks v\u00f5ib lugeda kompromissitut v\u00f5itlust alusetut tuulikuhirmu k\u00fclvava kahjuliku elemendiga, siis Eesti m\u00e4\u00e4rusevastase vaenuliku tegevusega ei liitu, kuna ootame p\u00f5nevusega metsade sooks muutmist ning p\u00f5ldude padrikuks vormimist, peaasi, kui Br\u00fcsselis meie allaheitlikkusega rahule j\u00e4\u00e4dakse. Sutti ei morjenda seegi, et p\u00f5llumajandus-kaubanduskoda, metsa- ja puidut\u00f6\u00f6stuse liit, erametsaliit, turbaliit ning t\u00f6\u00f6andjate keskliit p\u00f6\u00f6rdusid kliimaministeeriumi ja tarkadest m\u00f5tetest pakatava ministri poole m\u00e4rgukirjaga, milles t\u00f5devad, et soomlased juhivad t\u00e4helepanu \u00f5igetele asjadele \u2013 m\u00e4\u00e4ruses on s\u00e4tteid, mis v\u00f5ivad tekitada t\u00f5lgendamisel raskusi, tuua kaasa ebam\u00f5istlikult k\u00f5rgeid kulusid ja suurendada b\u00fcrokraatlikku halduskoormust.<\/p>\n Eesti ei kavatse loodusele armu anda ja kuna meil t\u00e4idetakse Br\u00fcsselist tulevaid k\u00e4ske saksa t\u00e4psuse ja t\u00f5siliberaalse orjameelsusega, v\u00f5ib loota, et kui mujal p\u00fc\u00fctakse l\u00e4heneda kavast tulenevate n\u00f5udmiste t\u00e4itmisele ettevaatliku kriitikaga, siis meil pannakse t\u00e4ie rauaga. Ei imestaks, kui peale metsade soostamist j\u00f5uaksime linnade rohelikvideerimiseni, mille esimesi p\u00e4\u00e4sukesi v\u00f5ib putukav\u00e4iladena linnapildis juba n\u00e4ha. Oleks ju tore, kui laulva revolutsiooni aegsest laulust juhindudes lammutaksime Lasnam\u00e4e ning muudaksime selle kohisevaks kuusikuks, t\u00f5mbaksime maha Mustam\u00e4e lobudikud ning looksime sealsetel liivikutel kaitseala ohustatud huntidele, h\u00e4vitaksime kesklinna k\u00f5rghooned ja raadaksime nende asemele kena puisniidu, viiksime Viimsis l\u00e4bi valikulise v\u00f6\u00f6rliikide ekspansiooni, saades tulemuseks Eesti esimesed p\u00e4rdikutega asustatud palmisalud.<\/p>\n Br\u00fcsseli geniaalseid k\u00e4sulaudu punktuaalselt j\u00e4rgides on juba meie p\u00f5lvkonnal \u00f5nn elada soostunud ja padrikuisse kasvanud, see eest aga nullemissioonga kontinendil, kus arvukad hiirtekarjad annavad aimu ideoloogilise ajupesu l\u00e4binud rahva looduskesksest eurom\u00f5tlemisest. See \u00f5nnelik aeg saabub, kui j\u00e4tkame nagu seni.<\/p>\n <\/p>\n","protected":false},"excerpt":{"rendered":" Eestile s\u00fcttis alanud aastal uus lootus, kui Br\u00fcsselis end julgete m\u00f5tetega rikastanud Urmas Paet leidis, et suudaks mitte midagi tehes teenida presidendina m\u00e4rksa rohkem, kui Euroopa Liidu parlamendis endale tulutult…<\/p>\n","protected":false},"author":6,"featured_media":3135,"comment_status":"open","ping_status":"open","sticky":false,"template":"","format":"standard","meta":{"_eb_attr":"","footnotes":""},"categories":[16],"tags":[],"class_list":["post-3359","post","type-post","status-publish","format-standard","has-post-thumbnail","hentry","category-arvamus"],"_links":{"self":[{"href":"https:\/\/www.uudistekeskus.eu\/index.php?rest_route=\/wp\/v2\/posts\/3359","targetHints":{"allow":["GET"]}}],"collection":[{"href":"https:\/\/www.uudistekeskus.eu\/index.php?rest_route=\/wp\/v2\/posts"}],"about":[{"href":"https:\/\/www.uudistekeskus.eu\/index.php?rest_route=\/wp\/v2\/types\/post"}],"author":[{"embeddable":true,"href":"https:\/\/www.uudistekeskus.eu\/index.php?rest_route=\/wp\/v2\/users\/6"}],"replies":[{"embeddable":true,"href":"https:\/\/www.uudistekeskus.eu\/index.php?rest_route=%2Fwp%2Fv2%2Fcomments&post=3359"}],"version-history":[{"count":1,"href":"https:\/\/www.uudistekeskus.eu\/index.php?rest_route=\/wp\/v2\/posts\/3359\/revisions"}],"predecessor-version":[{"id":3360,"href":"https:\/\/www.uudistekeskus.eu\/index.php?rest_route=\/wp\/v2\/posts\/3359\/revisions\/3360"}],"wp:featuredmedia":[{"embeddable":true,"href":"https:\/\/www.uudistekeskus.eu\/index.php?rest_route=\/wp\/v2\/media\/3135"}],"wp:attachment":[{"href":"https:\/\/www.uudistekeskus.eu\/index.php?rest_route=%2Fwp%2Fv2%2Fmedia&parent=3359"}],"wp:term":[{"taxonomy":"category","embeddable":true,"href":"https:\/\/www.uudistekeskus.eu\/index.php?rest_route=%2Fwp%2Fv2%2Fcategories&post=3359"},{"taxonomy":"post_tag","embeddable":true,"href":"https:\/\/www.uudistekeskus.eu\/index.php?rest_route=%2Fwp%2Fv2%2Ftags&post=3359"}],"curies":[{"name":"wp","href":"https:\/\/api.w.org\/{rel}","templated":true}]}}