{"id":3159,"date":"2025-11-19T11:38:47","date_gmt":"2025-11-19T09:38:47","guid":{"rendered":"https:\/\/www.uudistekeskus.ee\/?p=3159"},"modified":"2025-11-19T15:13:48","modified_gmt":"2025-11-19T13:13:48","slug":"koerad-ja-hobused-meie-kaaslased","status":"publish","type":"post","link":"https:\/\/www.uudistekeskus.eu\/?p=3159","title":{"rendered":"Koerad ja hobused \u2013 meie kaaslased"},"content":{"rendered":"

Loomaarmastus aitab inimesel m\u00f5ista maailma asjade kulgu, kuid on enamusel inimestest s\u00e4ilinud veel vaid vaistlikuna.<\/b><\/span><\/p>\n

Olen korduvalt kuulnud v\u00e4lisungarlasi imestavat: k\u00fcll (kodu)ungarlased on alles suured koeras\u00f5brad! Kuni hilise ajani ei juurelnud ma selle kallal kordagi, kuna selline suhtumine neisse loomadesse on minu jaoks t\u00e4iesti loomulik. Miks ikkagi on nad meile nii olulised? Oleme koos elanud juba sisuliselt mitu tuhat aastat. Koerad on k\u00f5ik see aeg kaitsnud me elukohti, maat\u00fckke ja loomi.<\/span><\/p>\n

Isiklikud elamused<\/b><\/span><\/p>\n

Kord Transilvaania m\u00e4gedes matkates ostsime m\u00e4gikarjustelt mitu suurt r\u00f5ngast kohalikku juustu. Seda tehakse seal vastl\u00fcpstud lehmapiimast v\u00f5i lambapiimast. Karjustel oli kolm koera, kes j\u00e4lgisid-ajasid lehmi ja lambaid. Koerad n\u00e4gid v\u00e4lja v\u00e4ga kurnatud ja porised. Karjused r\u00e4\u00e4kisid meile, et koerad olid \u00f6\u00f6 otsa v\u00f5idelnud karudega. Karud olid loomulikult tahtnud kariloomade seast endale saaki hankida. Karjuste silm pimedas eriti h\u00e4sti ei seletanud, ja koerte abita nad kindlasti ei suutnuks oma kariloomi kaitsta. Koerad kaitsesid lehmi ja lambaid sangarlikult kuni koiduni. P\u00e4rast p\u00e4ikeset\u00f5usu j\u00e4tsid ka karud j\u00e4rele (k\u00fcllap taipasid, et on p\u00e4evavalges juba haavatavamad) ning t\u00f5mbusid tagasi. Koerad olid t\u00e4itnud oma \u00fclesande h\u00e4sti.<\/span><\/p>\n

\u00dchel teisel Transilvaania-reisil juhtus kord, et meie majutuskohaks oleva k\u00fcla inimesed kutsusid meid vankrimatkale Gyergy\u00f3 m\u00e4gedesse. K\u00fclaelanikel olid m\u00e4gedes oma metsat\u00fckid, sinna siis kaarikutega s\u00f5itsimegi liha k\u00fcpsetama. \u00dcht kaarikut vedanud kahest hobusest \u00fchel oli kaasas armas varss. Varsa nimi oli Kata. Senikaua, kui s\u00f5itsime m\u00f6\u00f6da betoonteed, oli Kata ohelikuga seotud oma ema k\u00fclge, kuid metsateele j\u00f5udes lasti vabaks. Kui j\u00f5udsime \u00fcles ja seisime parajasti ringis, ajades juttu, pistis Kata naeratades oma pea \u00e4kitselt meie vahele, justkui k\u00fcsides: \u201eKas tohin tulla?\u201d<\/span><\/p>\n

\u00dchel teisel korral peatusime suvel hobuturismitalus ja me v\u00f5\u00f5rustaja pakkus meile, et v\u00f5iksime proovida ratsas\u00f5itu. Tuli ise koos meiega metsaveerele ja j\u00e4ttis sinna. \u00dctles meile, et k\u00fcll hobused viivad meid tagasi. Ilm oli v\u00e4ga palav, parmud muudkui r\u00fcndasid mu hobuse kaela, p\u00fc\u00fcdsin k\u00e4ega neid eemale peletada. Hobune vaatas \u00fcle \u00f5la t\u00e4nulikult mulle<\/span> otsa, justkui tahtnuks \u00f6elda: \u201eAit\u00e4h, et aitad! Ise ma neid eemale ajada ju ei saa.\u201d <\/span><\/span><\/p>\n

Kui hobused olid meid tallu tagasi viinud, siis istusin m\u00f5nda aega veel enda oma seljas, tema aga hakkas ninaga mu saapaotsa m\u00fcksima, nagu vihjates, et v\u00f5iksin juba maha minna. Sain vihjest aru ja ronisingi maha.<\/span><\/p>\n

Ajalooline taust Ungari taluelus<\/b><\/span><\/p>\n

Hobuste ja koerteta olnuks Ungari talupoja elu v\u00e4ga raske. R\u00e4\u00e4gitakse, et kui perre s\u00fcndis lisa, siis viidi uus ilmakodanik loomade juurde ja n\u00e4idati teda nendele, s\u00fcmboolsuse m\u00f5ttes t\u00f5steti ka hetkeks hobuse selga. Selle kombega n\u00e4idati, et pere oli suurenenud.<\/span><\/p>\n

Sageli tuli ette sedagi, et kui peremees tundis oma surmatunni l\u00e4hedal olevat, siis l\u00e4ks \u00f5ue, tegi oma majapidamisele tiiru peale ja k\u00e4is h\u00fcvasti j\u00e4tmas hobustegagi. Tuli siis tuppa tagasi, s\u00f5i \u00f5htust ning heitis pikali \u2013 surema. K\u00f5ik teadsid, millega on tegu, iga\u00fcks elas peremehe surma \u00fcle v\u00e4\u00e4rikalt. Eluring oli t\u00e4is saanud. Iga\u00fcks suhtus juhtunusse m\u00f5istvalt ja leplikult. Sellise suhtumise ja igap\u00e4evase alandlikkuse on suurem osa inimesi n\u00fc\u00fcdseks kaotanud. <\/span><\/p>\n

M\u00f5tiskluse l\u00f5petuseks<\/b><\/span><\/p>\n

Koera- ja hobusearmastus, \u00fcldse loomaarmastus on suuremal osal inimestest geenides veel s\u00e4ilinud. Kuid seda \u00fcksnes vaistlikuna, sest enamus ei m\u00f5ista enam maailma asjade kulgu. Selline inimene rassib raha taga ajades t\u00f6\u00f6d teha, \u00f5htul aga vajub v\u00e4sinuna voodisse. Meile s\u00f6\u00f6detakse sisse igasugu tehismagustajaid, lisaaineid \u2013 ilma, et meilt oleks k\u00fcsitud, kas neid \u00fcldse tahame. \u00dchiskonnas moodustavad enamuse vaimselt ja kehaliselt v\u00e4sinud rahvahulgad. Nad on loodusest juba nii kaugele aetud, et tagasiteed leida l\u00e4heb raskeks. Kuigi elluj\u00e4\u00e4mise pandiks oleks just see, kui me k\u00f5ik viimseni naaseks loodusl\u00e4heduse juurde.<\/span><\/p>\n

Meil tuleb tagasi saada iidsed teadmised ja omandada uuesti igap\u00e4evane tagasihoidlikkus ja alandlikkus. See on inimestevahelise l\u00e4vimise p\u00f5hieeldus. <\/span><\/p>\n

Kui me seda ei tee, siis saab arukas inimmaailm otsa, me ise aga h\u00e4vime oma virtuaalmaailmas. Me pangaarvel v\u00f5ib siis olla k\u00fcll rohkem raha, kuid oleme kaotanud k\u00f5ik oma inimlikud omadused. Kas asi on seda v\u00e4\u00e4rt? Kindlasti mitte.<\/span><\/p>\n

Lajos Orosz <\/b><\/span><\/p>\n

Ungari keelest t\u00f5lkinud T\u00f5nu Kalvet<\/i><\/span><\/p>\n

\u00a9 T\u00f5nu Kalvet<\/em><\/span><\/p>\n","protected":false},"excerpt":{"rendered":"

Loomaarmastus aitab inimesel m\u00f5ista maailma asjade kulgu, kuid on enamusel inimestest s\u00e4ilinud veel vaid vaistlikuna. Olen korduvalt kuulnud v\u00e4lisungarlasi imestavat: k\u00fcll (kodu)ungarlased on alles suured koeras\u00f5brad! Kuni hilise ajani ei…<\/p>\n","protected":false},"author":16,"featured_media":3160,"comment_status":"open","ping_status":"open","sticky":false,"template":"","format":"standard","meta":{"_eb_attr":"","footnotes":""},"categories":[16],"tags":[],"class_list":["post-3159","post","type-post","status-publish","format-standard","has-post-thumbnail","hentry","category-arvamus"],"_links":{"self":[{"href":"https:\/\/www.uudistekeskus.eu\/index.php?rest_route=\/wp\/v2\/posts\/3159","targetHints":{"allow":["GET"]}}],"collection":[{"href":"https:\/\/www.uudistekeskus.eu\/index.php?rest_route=\/wp\/v2\/posts"}],"about":[{"href":"https:\/\/www.uudistekeskus.eu\/index.php?rest_route=\/wp\/v2\/types\/post"}],"author":[{"embeddable":true,"href":"https:\/\/www.uudistekeskus.eu\/index.php?rest_route=\/wp\/v2\/users\/16"}],"replies":[{"embeddable":true,"href":"https:\/\/www.uudistekeskus.eu\/index.php?rest_route=%2Fwp%2Fv2%2Fcomments&post=3159"}],"version-history":[{"count":2,"href":"https:\/\/www.uudistekeskus.eu\/index.php?rest_route=\/wp\/v2\/posts\/3159\/revisions"}],"predecessor-version":[{"id":3162,"href":"https:\/\/www.uudistekeskus.eu\/index.php?rest_route=\/wp\/v2\/posts\/3159\/revisions\/3162"}],"wp:featuredmedia":[{"embeddable":true,"href":"https:\/\/www.uudistekeskus.eu\/index.php?rest_route=\/wp\/v2\/media\/3160"}],"wp:attachment":[{"href":"https:\/\/www.uudistekeskus.eu\/index.php?rest_route=%2Fwp%2Fv2%2Fmedia&parent=3159"}],"wp:term":[{"taxonomy":"category","embeddable":true,"href":"https:\/\/www.uudistekeskus.eu\/index.php?rest_route=%2Fwp%2Fv2%2Fcategories&post=3159"},{"taxonomy":"post_tag","embeddable":true,"href":"https:\/\/www.uudistekeskus.eu\/index.php?rest_route=%2Fwp%2Fv2%2Ftags&post=3159"}],"curies":[{"name":"wp","href":"https:\/\/api.w.org\/{rel}","templated":true}]}}