Kui oled mannetu 5% mees, tekib paratamatult tahtmine kasv\u00f5i viivuks parem v\u00e4lja paista. Just sellist mentaalsest kitsikusest v\u00e4ljap\u00e4\u00e4su otsimist kujutas endast Kristen Michali karjatus: “N\u00fc\u00fcd tuleb uudispomm: selle aasta eelarve on \u00fcle 800 miljoni paremas seisus kui planeeritud,” mis teisip\u00e4eval \u00fcle Stenbocki maja letargilises unes koridoride kaikus, kajades vastu 30 000 euro eest kuldpoti saanud valitsuse WC seintelt. Ei saa j\u00e4tta meenutamata, et peaministrile sekundeeris k\u00f5rgestikoolitet ja \u00fcksnes valitud s\u00f5navara kasutav haridusminister, kelle “Meil on raha s..taks!”, muutus hoobilt t\u00f5eliseks rahvap\u00e4rimuseks, mis koos tema d\u00fcstroopse “kandle ja pasteldega” annab t\u00f5elise pildi, kui madalale v\u00f5ib \u00fche v\u00e4ikeriigi e-valimiste toel pukki upitatud mullast madalama toetusega valitsus langeda. Ent Michali jaoks oli hiljem libauudiseks osutunud 800 miljoni maast leidmine taoline testosterooni s\u00fcst, et seni vaid maksut\u00f5usudest soninud reformipoliitik, lubas arutada automaksu kaotamist ja muude maksut\u00f5usude \u00e4raj\u00e4tmist. Mine tea, kuhu see hetkeline inimarmastus oleks viinud, kui s\u00f5ber Ligi poleks erakonnajuhile kiirelt m\u00f5istust p\u00e4he pannud ning juba m\u00f5ni p\u00e4ev hiljem kuulsime, et automaksu tuleb siiski ka edaspidi tasuda ning maksut\u00f5use pole m\u00f5tet \u00e4ra j\u00e4tta, sest erinevalt teistest madala ajupotentsiaaliga riikidest, teatakse Eestis, et maksut\u00f5usud mitte ei p\u00e4rsi majanduskasvu, nagu arvavad rumalad, vaid aitab valitsusel teha \u00f5igeid otsuseid, kuidas suuremat maksutulu ilma inimeste eluj\u00e4rge parandamata ja majandust turgutamata kenasti l\u00e4bi l\u00fc\u00fca. Skandaal kaitsekulutuste \u00fcmber n\u00e4itab, kui hoolimatult ja karistamatult meil v\u00f5idakse miljoneid p\u00f5letada. Ei vastuta valdkonna minister, veelgi v\u00e4hem peaminister, kes peaks kogu valitsuse masinav\u00e4rgil silma peal hoidma.
\nSoome oskab, Rootsi suudab, Eesti…<\/b>
\nEeskuju, kuidas k\u00e4itub rahvast hooliv ja raha lugev valitsus, n\u00e4itab meie l\u00e4hinaaber Soome, kus eelarve tasakaalu viimiseks on juba suudetud kulusid 9 miljardi ulatuses k\u00e4rpida ning alustatud ettevalmistusi uueks miljardik\u00e4rpeks, l\u00e4htudes eelk\u00f5ige kulude v\u00e4hendamisest, mitte maksudega lajatamisest. Samas on soomlaste palgad k\u00f5rgemad, ent toiduhinnad meie poodides kollitavatest m\u00e4rksa madalamad.
\nKui meil moodustab k\u00e4ibemaks veerandi letihinnast, siis teisel p\u00f5hjamaal Rootsis vaid 12%, mida j\u00e4rgmisel aastal alandatakse 6-le. Eesm\u00e4rgiks on inimeste toimetuleku parandamine. Ligigeenius h\u00f5ikab selle peale muidugi, et k\u00e4ibemaksu alandamine ei j\u00f5ua letihindadesse, sest k\u00f5ik kaupmehed on kaabakad, kes m\u00f5tlevad vaid oma tulule. K\u00fcllap on selles ehk pisut t\u00f5ttki, ent maksualandamise m\u00f5jude j\u00f5udmiseks kaubandusse, moodustatakse Rootsis amet, mis turul toimuvat pingsalt j\u00e4lgib. Meil k\u00f5lbaks selleks konkurentsiamet, ent mida too kontor tegelikult suudab v\u00f5i siis mitte, aimame n\u00fc\u00fcd, kui k\u00fctusekartell l\u00f5henes ja hinnad ootamatult kukkusid. Tulemus, milleni oleks pidanud konkurentsiamet juba ammu j\u00f5udma.
\nKeda huvitab, kuhu raha kaob?<\/b>
\nMeil ei r\u00e4\u00e4gita inimeste vajadustest, vaid riigi kasvavast rahah\u00e4dast ja \u00fclalpidamiskulude meeletust t\u00f5usust. Aga kulud kasvavadki, kui k\u00f5hkluseta saadetakse 87 miljonit ettemaksuna, pagan teab mis kauba eest ameerika tootjale, nagu n\u00fc\u00fcd avastati, ja keegi isegi ei k\u00fcsi seda raha tagasi, r\u00e4\u00e4kimata vastutusest, umbes nagu j\u00e4i seis Lehtme k\u00f5rvaletoimetatud Ukraina toetusrahadega.
\nMeie riigiasutuste tegemiste \u00fcle on laotunud l\u00e4bipaistmatu udu ja kui vahel ka midagi seal toimuvatest priiskamistest ajakirjandusse imbub, on tegemist vaid pisiasjadega nagu toretsevad suvep\u00e4evad ja vurtswasserit kokku keeravad kolmetonnise maksumusega segistid. J\u00e4\u00e4m\u00e4e veealune osa j\u00e4\u00e4b varju. Pole siis imestada, kui \u00a0Tartu \u00dclikool korraldab riigi tellimusel 1,3 miljoni euro eest enneolematu reklaamikampaania, \u00f5petamaks inimesi kalatoite tarvitama. \u00dcllas eesm\u00e4rk ja nii pisike raha kogu selle uhke reklaami eest, mis tulema hakkab! 1,3 pole ju midagi erilist, sest n\u00e4iteks Eesti m\u00e4rgi m\u00f5ttetused l\u00e4ksid ju maksma kordades rohkem ning samuti kui teisigi riiklikult finantseeritud reklaamikampaaniaid, ei m\u00e4leta sedagi enam keegi, peale reklaamifirmade h\u00e4sti teeninud omanike ja kavalate tellijate, kes k\u00e4e rasvaseks said.
\nMida halvem, seda parem.<\/b>
\nEestis suudetakse ajada udu ka \u00fclimalt komplekselt ja teaduslikult, mitte mingit reklaamivahtu kloppides. Oleme juba kogenud, kuidas statistikaamet k\u00e4ib v\u00e4lja uhked arvud keskmiste megapalkade ja t\u00f6\u00f6stustoodangu kohta, kukkudes vaid loetud tundide p\u00e4rast v\u00e4ljak\u00e4idud andmeid kiirelt parandama. Nii j\u00e4\u00e4me t\u00f5est \u00fcha kaugemale ning seda asendab michaliitlikust ideoloogiast hingeldav praalimine, kuidas \u00fclima pea t\u00f6\u00f6d halvaks hindavad 95% kodanikest on lausa valel teel, sest ei taipa, et kunagi enamlaste poolt k\u00e4ibele lastud leninistlik loosung “mida halvem, seda parem” kirjeldab Eesti valitsuskabineti poliitilist kreedot 2025.<\/p>\n","protected":false},"excerpt":{"rendered":"
Kui oled mannetu 5% mees, tekib paratamatult tahtmine kasv\u00f5i viivuks parem v\u00e4lja paista. Just sellist mentaalsest kitsikusest v\u00e4ljap\u00e4\u00e4su otsimist kujutas endast Kristen Michali karjatus: “N\u00fc\u00fcd tuleb uudispomm: selle aasta eelarve…<\/p>\n","protected":false},"author":6,"featured_media":814,"comment_status":"open","ping_status":"open","sticky":false,"template":"","format":"standard","meta":{"_eb_attr":"","footnotes":""},"categories":[16],"tags":[],"class_list":["post-2908","post","type-post","status-publish","format-standard","has-post-thumbnail","hentry","category-arvamus"],"_links":{"self":[{"href":"https:\/\/www.uudistekeskus.eu\/index.php?rest_route=\/wp\/v2\/posts\/2908","targetHints":{"allow":["GET"]}}],"collection":[{"href":"https:\/\/www.uudistekeskus.eu\/index.php?rest_route=\/wp\/v2\/posts"}],"about":[{"href":"https:\/\/www.uudistekeskus.eu\/index.php?rest_route=\/wp\/v2\/types\/post"}],"author":[{"embeddable":true,"href":"https:\/\/www.uudistekeskus.eu\/index.php?rest_route=\/wp\/v2\/users\/6"}],"replies":[{"embeddable":true,"href":"https:\/\/www.uudistekeskus.eu\/index.php?rest_route=%2Fwp%2Fv2%2Fcomments&post=2908"}],"version-history":[{"count":1,"href":"https:\/\/www.uudistekeskus.eu\/index.php?rest_route=\/wp\/v2\/posts\/2908\/revisions"}],"predecessor-version":[{"id":2909,"href":"https:\/\/www.uudistekeskus.eu\/index.php?rest_route=\/wp\/v2\/posts\/2908\/revisions\/2909"}],"wp:featuredmedia":[{"embeddable":true,"href":"https:\/\/www.uudistekeskus.eu\/index.php?rest_route=\/wp\/v2\/media\/814"}],"wp:attachment":[{"href":"https:\/\/www.uudistekeskus.eu\/index.php?rest_route=%2Fwp%2Fv2%2Fmedia&parent=2908"}],"wp:term":[{"taxonomy":"category","embeddable":true,"href":"https:\/\/www.uudistekeskus.eu\/index.php?rest_route=%2Fwp%2Fv2%2Fcategories&post=2908"},{"taxonomy":"post_tag","embeddable":true,"href":"https:\/\/www.uudistekeskus.eu\/index.php?rest_route=%2Fwp%2Fv2%2Ftags&post=2908"}],"curies":[{"name":"wp","href":"https:\/\/api.w.org\/{rel}","templated":true}]}}