{"id":2857,"date":"2025-08-24T21:11:16","date_gmt":"2025-08-24T18:11:16","guid":{"rendered":"https:\/\/www.uudistekeskus.ee\/?p=2857"},"modified":"2025-08-25T13:12:51","modified_gmt":"2025-08-25T10:12:51","slug":"kuidas-muuta-ukraina-piire-vagivallatult","status":"publish","type":"post","link":"https:\/\/www.uudistekeskus.eu\/?p=2857","title":{"rendered":"Kuidas muuta Ukraina piire v\u00e4givallatult"},"content":{"rendered":"

\u201eUkraina v\u00f5itlus on k\u00f5igi vabade rahvaste v\u00f5itlus terrori ja t\u00fcrannia vastu! Me ei saa aktsepteerida piiride muutmist v\u00e4ev\u00f5imuga,\u201d kirjutati Isamaa Erakonna \u201eFacebooki\u201d-postituses 24. augustil 2025, Ukraina iseseisvusp\u00e4eval. <\/span><\/span><\/p>\n

Selline m\u00f5te on Eesti poliitmaastikul t\u00e4iesti uudne, ja sellisena n\u00e4itab, et Isamaa j\u00e4rgib oma uusimat valimisloosungit \u201eEesti vajab muutust!\u201d. Sest on ju Eesti lahutamatuks osaks ka Isamaa, sestap on t\u00e4iesti loomulik, et Eesti muutmist alustatakse iseenese muutmisest. Kas v\u00f5i suhtumises piiride muutmisse.<\/span><\/p>\n

Mulle meeldis k\u00f5nealune Isamaa enesemuutmisotsus nii v\u00e4ga, et kirjutasin \u00fclalmainitud postitusele kohe sellise kommentaari: \u201e<\/span>Kui ei saa leppida piiride muutmisega v\u00e4ev\u00f5imuga, siis lahendus on v\u00e4ga lihtne: tuleb teha rahvah\u00e4\u00e4letus. N\u00e4iteks Taga-Karpaatias. Ja k\u00fcsida sealsetelt p\u00f5lisasukatelt, kas nad oleks meelsamini Ukraina v\u00f5i Ungari koosseisus. Ja p\u00e4rast siis selle rahvah\u00e4\u00e4letuse tulemust austada. Samamoodi saaks rahvah\u00e4\u00e4letusel k\u00fcsida L\u00e4\u00e4ne-Ukraina elanikelt, kas nad oleks meelsamini Ukraina v\u00f5i Poola koosseisus. Ning Bukoviina elanikelt, kas nad oleks meelsamini Ukraina v\u00f5i Rumeenia koosseisus. Vastus tuleks niisiis t\u00e4iesti v\u00e4givallatult.\u201d<\/span><\/span><\/p>\n

Suure t\u00f5en\u00e4osusega l\u00f5peks iga \u00fclalmainitud rahvah\u00e4\u00e4letus sellega, et enamus h\u00e4\u00e4letaks Ukrainast eraldumise poolt. Iga t\u00f5eline Ukraina-s\u00f5ber ainult r\u00f5\u00f5mustaks selle \u00fcle. Sest sellise h\u00e4\u00e4letustulemuse m\u00f5jul toimuv piirimuutus t\u00e4hendaks ju seda, et <\/span>v\u00e4hemalt osa<\/b><\/span> praeguse Ukraina kodanikest saaks hoobilt nii Euroopa Liitu kui ka NATO-sse. P\u00f5hjus on lihtne: m\u00f5lemasse mainitud rahvusvahelisse organisatsiooni kuulub nii Poola, Ungari kui ka Rumeenia. <\/span><\/span><\/p>\n

See omakorda t\u00e4hendab, et jutuksolevate piirkondade kordategemise p\u00f5hiraskus j\u00e4\u00e4bki kanda sel kolmel riigil. (Sellev\u00f5rra rohkem saavad siis teised EL-i riigid toetada j\u00e4\u00e4nuk-Ukraina kordategemist.) Ja k\u00f5ik kolm teevad seda siis suurima r\u00f5\u00f5muga, kuna tegu on nende <\/span>iidsete<\/b><\/span> aladega, mis sattusid omal ajal Ukraina koosseisu kas vale v\u00f5i v\u00e4givallaga v\u00f5i koguni m\u00f5lemaga.<\/span><\/span><\/p>\n

Ukraina <\/b><\/span><\/span>osaks<\/b><\/span><\/span> v\u00e4ev\u00f5imuga<\/b><\/span><\/span><\/p>\n

\u201e1940. aastal okupeeriti ja annekteeriti P\u00f5hja-Bukoviina N\u00f5ukogude Liitu<\/span><\/span> ja sai Ukraina NSV<\/span><\/span> osaks. Bukoviina oli 1941\u20131944 osa Suur-Rumeenia Bukoviina kubermangust<\/span><\/span>, mille pealinn oli <\/span><\/span>Cern\u0103u\u021bi<\/span><\/span><\/span><\/span>. Alates 1945. aastast oli P\u00f5hja-Bukoviina taas N\u00f5ukogude Liidu ja Ukraina NSV osa,\u201d kirjutab Bukoviina-alastest piirimuudatustest \u201eVikipeedia\u201d.<\/span><\/span><\/p>\n

Bukoviina \u00e4rarebimine Rumeenia k\u00fcljest toimus Molotovi\u2013Ribbentropi pakti (l\u00fch. MRP) m\u00f5jul. Mainitud sobing s\u00fcndis m\u00e4letatavasti 23. augustil 1939. \u201eSama aasta septembris tungis N\u00f5ukogude Liit Poolasse ning Galiitsia ja Vol\u00f5\u00f5nia langesid ka N\u00f5ukogude v\u00f5imu alla. 1940. aastal n\u00f5udis N\u00f5ukogude Liit Rumeenialt ultimaatumiga<\/span><\/span> v\u00e4lja ka Bessaraabia<\/span><\/span> ning Bukoviina. Teise maailmas\u00f5ja l\u00f5pup\u00e4evil j\u00f5udsid N\u00f5ukogude v\u00e4ed ka Taga-Karpaatiasse, okupeerisid selle ja kuulutasid v\u00e4lja Tagakarpaatia Ukraina Vabariigi<\/span><\/span>, mis N\u00f5ukogude Liiduga liitus. T\u0161ehhoslovakkia tunnustas piiride muutust 1946. aastal ning n\u00f5nda sai terve t\u00e4nap\u00e4evane L\u00e4\u00e4ne-Ukraina esimest korda ajaloos \u00fche riigi alla \u00fchendatud,\u201d seisab \u201eVikipeedia\u201d artiklis, mis k\u00e4sitleb L\u00e4\u00e4ne-Ukrainat. <\/span><\/span><\/p>\n

Nagu \u00fclaltoodust n\u00e4ha, oli nende piirimuudatuste toimumisviis k\u00f5ike muud kui v\u00e4givallatu. Teisis\u00f5nu: piire muudeti seal v\u00e4ev\u00f5imuga. Enne 24. augustil 2025 toimunud kannap\u00f6\u00f6ret suhtumises Ukraina(gi) piiride muutmisviisi oli Isamaa suhtunud jutuksolevatesse piirimuudatustesse t\u00e4iesti sallivalt, vahest koguni poolehoiuga. Isamaa juhtkonda ei h\u00e4irinud p\u00f5rmugi sellise suhtumise kahepalgelisus: \u00fchest k\u00fcljest tauniti k\u00fcll karmilt MRP-d ja selle j\u00e4relmeid (k\u00f5ige valjemini iga aasta 23. augustil Hirvepargis peetaval k\u00f5nekoosolekul), teisest k\u00fcljest aga leiti, et MRP need j\u00e4relmid, mis puudutasid Ukrainat, olid v\u00e4ga head. Mulle igatahes pole siiani ette sattunud ainsatki viidet sellele, et Isamaa oleks kas v\u00f5i kordki n\u00f5udnud MRP j\u00e4relmite kui n\u00f5ukoguliku p\u00e4randi j\u00e4\u00e4nukite k\u00f5rvaldamist Ukrainast: L\u00e4\u00e4ne-Ukraina, Taga-Karpaatia ja Bukoviina tagastamist nende <\/span><\/span>\u00f5igetele<\/b><\/span><\/span> omanikele.<\/span><\/span><\/p>\n

Taga-Karpaatia rahvah\u00e4\u00e4letustest<\/b><\/span><\/span><\/p>\n

T\u00f5si k\u00fcll, riiki, mille k\u00fcljest N\u00f5ukogude Liit p\u00e4rast Teist maailmas\u00f5da Taga-Karpaatia \u00e4ra rebis \u2013 T\u0161ehhoslovakkiat \u2013 enam pole. K\u00fcll aga on olemas Ungari ja Slovakkia. M\u00f5lemal on Ukrainaga \u00fchispiir. P\u00e4rast N\u00f5ukogude Liidu lagunemist saanukski siis korraldada rahvah\u00e4\u00e4letuse, et uurida Taga-Karpaatia p\u00f5lisasukatelt, millise riigi koosseisus nad oma tulevikku k\u00f5ige meelsamisi n\u00e4eks.<\/span><\/span><\/p>\n

T\u00f5ele au andes tuleb mainida, et p\u00e4rast N\u00f5ukogude Liidu l\u00f5ppu \u00fctlesidki Taga-Karpaatia p\u00f5liselanikud rahvah\u00e4\u00e4letusel v\u00e4gagi selge s\u00f5naga, et pooldavad v\u00f5imalikult suurt autonoomiat. Ukrainast eraldumist neile valikuv\u00f5imalusena paraku ei j\u00e4etud. Muidu k\u00fcllap valinuksidki hoopis selle. <\/span><\/span><\/p>\n

Kirjutasin sellest 2014. aastal v\u00e4lispoliitikaajakirjas \u201eMaailma Vaade\u201d, mida andis v\u00e4lja tollane Europarlamendi saadik <\/span><\/span>Tunne Kelam<\/b><\/span><\/span>. Olgu m\u00e4luv\u00e4rskenduseks siinkohal toodud asjaomane katkend mu tollasest kirjutisest: \u201eUngarlaste ja ka russiinide autonoomiataotlus tugineb kahe, 1991. aastal peetud rahvah\u00e4\u00e4letuse tulemustele. Nimelt k\u00fcsiti 1991. aasta 1. detsembril Taga-Karpaatia elanikelt, kas nad soovivad oblastile autonoomiat, Beregsz\u00e1szi rajooni elanikelt aga, kas nad soovivad ungari valimisringkonna loomist. Esimesele k\u00fcsimusele vastas jaatavalt 78%, teisele aga 81,4% osalenutest. Kuna samal p\u00e4eval peeti ka Ukraina iseseisvusreferendum ja presidendivalimised, siis oli osav\u00f5tt v\u00e4ga aktiivne ja v\u00e4ljendas Taga-Karpaatia elanikkonna tahet ilmekalt.<\/span><\/span><\/p>\n

Ukraina v\u00f5imud kuulutasid toona m\u00f5lemad kohalikud rahvah\u00e4\u00e4letused \u00f5igust\u00fchiseks. Ainus m\u00f6\u00f6ndus, mis Taga-Karpaatia p\u00f5liselanikele tehti: lubati rajada vabamajandustsoon.<\/span><\/span><\/p>\n

M\u00f5lemad p\u00f5lisrahvad peavad toonaseid referendumeid aga oma autonoomiataotluste \u00f5iguslikuks aluseks praegugi. Olles kogenud keskv\u00f5imu soovimatust nende vajadusi rahuldada, t\u00f6\u00f6tasid m\u00f5lemad v\u00e4lja \u00fchise haldus\u00fcksuse kava. Selle nimeks saaks Taga-Karpaatia Russiinide ja Ungarlaste Regionaalne Konf\u00f6deratsioon. V\u00f5im jaguneks seal russiinide ja ungarlaste vahel v\u00f5rdselt. Russiini enamusega ala pealinnaks saaks Munk\u00e1cs (=Mukat\u0161evo), ungari enamusega ala omaks aga Beregsz\u00e1sz. Seadusandlik v\u00f5im kuuluks \u00fchisparlamendile \u2013 Ungari-Russiini Rahvuskogule.<\/span><\/span><\/p>\n

Konf\u00f6deratsioonikava loojate peamised p\u00f5hjendused on j\u00e4rgmised:<\/span><\/span>
\n1) ungari enamusasustusega osa luuakse autonoomse oblastina Euroopa Liidu regionaalpoliitika raames (m\u00e4rks\u00f5na \u201eregioonide Euroopa\u201c);<\/span><\/span>
\n2) Taga-Karpaatia ungarlaste autonoomne oblast oleks \u00fcheaegselt sillaks Ukraina ja Ungari, Ukraina ja NATO ning Ukraina ja Euroopa Liidu vahel;<\/span><\/span>
\n3) k\u00f5nealune autonoomne \u00fcksus v\u00f5ib muutuda piirkonna majanduse eestvedajaks.<\/span><\/span><\/p>\n

Plaani ilmsikstulekul (2013. aastal Taga-Karpaatia internetiv\u00e4ljaandes \u201eTribuna\u201d) puhkes Ukraina ajakirjanduses \u00e4ge vaidlus, mille k\u00e4igus seda autonoomiakava enamasti tauniti, vaikides samas maha selle \u00f5igusliku aluse \u2013 kaks 1991. aasta rahvah\u00e4\u00e4letust. (\u201eMaailma Vaade\u201d nr. 24, \u201eUngari valikud Ukraina kriisi ajal ja nende ajendid\u201d.)<\/span><\/span><\/p>\n

\u00dcks Isamaa-nimeline erakond on rahvah\u00e4\u00e4letuse-trummi seoses Taga-Karpaatia tulevikuga siiski tagunud. Nimelt Ungari parlamenti kuuluv rahvuskonservatiivne erakond Meie Isamaa. Kui varem n\u00f5uti Taga-Karpaatiale v\u00f5imalikult suurt autonoomiat Ukraina koosseisus, siis viimasel ajal n\u00f5utakse \u00fcha enam juba iseseisvusreferendumit. Seega rahvusvahelise \u00f5igusega t\u00e4iesti lubatud <\/span><\/span>v\u00e4givallatut<\/b><\/span><\/span> piirimuutmisviisi.<\/span><\/span><\/p>\n

Juhtlause \u201eEesti vajab muutust!\u201d j\u00e4rgimist iseendast alustanud Isamaa Erakonnale peaks Meie Isamaa soovitatav lahendus niisiis sobima, p\u00e4rast 24. augustit 2025 t\u00e4itsa kindlasti. Samuti on t\u00e4iesti loomulik eeldada, et k\u00f5igi vabade rahvaste v\u00f5itlust terrori ja t\u00fcrannia vastu pooldav Isamaa juhtkond kiidaks heaks m\u00f5tte lisada Taga-Karpaatias korraldatava piirimuutmisreferendumi sedelile eraldi k\u00fcsimus russiini rahvusest h\u00e4\u00e4letajatele: \u201eKas soovite edasi olla riigi koosseisus, kus russiine ei tunnistata eraldi rahvusena, vaid peetakse nende tahtmist eirates ukrainlasteks, v\u00f5i eelistate elada n\u00fc\u00fcdsest riigis, kus russiine on rahvusena tunnistatud ja nende kultuuri igati toetatud alati?\u201d<\/span><\/span><\/p>\n

\n

Allikad:<\/span><\/strong><\/p>\n

1)<\/strong> https:\/\/et.wikipedia.org\/wiki\/Bukoviina<\/span><\/p>\n

2)<\/strong> https:\/\/et.wikipedia.org\/wiki\/L%C3%A4%C3%A4ne-Ukraina<\/span><\/p>\n

3)<\/strong> https:\/\/www.maailmavaade.ee\/nr-24\/ungari-valikud-ukraina-kriisi-ajal-ja-nende-ajendid<\/span><\/p>\n

4)<\/strong> https:\/\/hellomagyar.hu\/2022\/07\/27\/medvegyev-a-nyugat-ugy-szamol-magyarorszage-lesz-karpatalja\/<\/span><\/p>\n

5)<\/strong> https:\/\/magyartudat.com\/megeshet-hogy-karpatalja-a-krimi-forgatokonyv-alapjan-kivalik-ukrajnabol-2\/<\/span><\/p>\n","protected":false},"excerpt":{"rendered":"

\u201eUkraina v\u00f5itlus on k\u00f5igi vabade rahvaste v\u00f5itlus terrori ja t\u00fcrannia vastu! Me ei saa aktsepteerida piiride muutmist v\u00e4ev\u00f5imuga,\u201d kirjutati Isamaa Erakonna \u201eFacebooki\u201d-postituses 24. augustil 2025, Ukraina iseseisvusp\u00e4eval. Selline m\u00f5te on…<\/p>\n","protected":false},"author":4,"featured_media":2858,"comment_status":"open","ping_status":"open","sticky":false,"template":"","format":"standard","meta":{"_eb_attr":"","footnotes":""},"categories":[16],"tags":[],"class_list":["post-2857","post","type-post","status-publish","format-standard","has-post-thumbnail","hentry","category-arvamus"],"_links":{"self":[{"href":"https:\/\/www.uudistekeskus.eu\/index.php?rest_route=\/wp\/v2\/posts\/2857","targetHints":{"allow":["GET"]}}],"collection":[{"href":"https:\/\/www.uudistekeskus.eu\/index.php?rest_route=\/wp\/v2\/posts"}],"about":[{"href":"https:\/\/www.uudistekeskus.eu\/index.php?rest_route=\/wp\/v2\/types\/post"}],"author":[{"embeddable":true,"href":"https:\/\/www.uudistekeskus.eu\/index.php?rest_route=\/wp\/v2\/users\/4"}],"replies":[{"embeddable":true,"href":"https:\/\/www.uudistekeskus.eu\/index.php?rest_route=%2Fwp%2Fv2%2Fcomments&post=2857"}],"version-history":[{"count":5,"href":"https:\/\/www.uudistekeskus.eu\/index.php?rest_route=\/wp\/v2\/posts\/2857\/revisions"}],"predecessor-version":[{"id":2863,"href":"https:\/\/www.uudistekeskus.eu\/index.php?rest_route=\/wp\/v2\/posts\/2857\/revisions\/2863"}],"wp:featuredmedia":[{"embeddable":true,"href":"https:\/\/www.uudistekeskus.eu\/index.php?rest_route=\/wp\/v2\/media\/2858"}],"wp:attachment":[{"href":"https:\/\/www.uudistekeskus.eu\/index.php?rest_route=%2Fwp%2Fv2%2Fmedia&parent=2857"}],"wp:term":[{"taxonomy":"category","embeddable":true,"href":"https:\/\/www.uudistekeskus.eu\/index.php?rest_route=%2Fwp%2Fv2%2Fcategories&post=2857"},{"taxonomy":"post_tag","embeddable":true,"href":"https:\/\/www.uudistekeskus.eu\/index.php?rest_route=%2Fwp%2Fv2%2Ftags&post=2857"}],"curies":[{"name":"wp","href":"https:\/\/api.w.org\/{rel}","templated":true}]}}