{"id":2668,"date":"2025-07-21T15:39:17","date_gmt":"2025-07-21T12:39:17","guid":{"rendered":"https:\/\/www.uudistekeskus.ee\/?p=2668"},"modified":"2025-07-21T15:41:53","modified_gmt":"2025-07-21T12:41:53","slug":"serbia-kulla-ja-rahavaru-uha-suureneb","status":"publish","type":"post","link":"https:\/\/www.uudistekeskus.eu\/?p=2668","title":{"rendered":"Serbia kulla- ja rahavaru \u00fcha suureneb"},"content":{"rendered":"<p class=\"western\" align=\"left\"><span style=\"color: #000000;\">\u201eSerbia kullavaru on praegu 50,5 tonni, see moodustab riigi valuutavarust 16,6 protsenti,\u201d teatas Serbia keskpanga juhile <b>Jorgovanka Tabakovic\u0301<\/b>ile viidates 20. juulil 2025 Serbia ungarikeelne internetiv\u00e4ljaanne \u201eMagyar Sz\u00f3\u201d.<\/span><\/p>\n<p class=\"western\" align=\"left\"><span style=\"color: #000000;\">Serbia telejaamas RTV esinedes r\u00e4\u00e4kis Tabakovic\u0301 selle varu p\u00e4ritolust l\u00e4hemalt. Tema s\u00f5nul on \u00fcks osa p\u00e4rit kodumaalt (ostetud kodumaiste kullakaevandajate k\u00e4est), teine osa aga ostetud v\u00e4lismaalt.<\/span><\/p>\n<p class=\"western\" align=\"left\"><span style=\"color: #000000;\">Pangajuhi teatel ostis keskpank aastail 2001\u20132012 oma eelisostu\u00f5igust kasutades omamaiselt kullakaevandajalt 4,1 tonni kulda, 2018. aasta detsembris, p\u00e4rast ettev\u00f5tte minekut Hiina firma \u201eZijin\u201d valdusse, ostis aga tollelt 19 tonni kulda. Tabakovic\u0301 t\u00f5i eelisena esile, et omamaise kulla eest tasudes sai keskpank arveldada Serbia dinaarides. <\/span><\/p>\n<p class=\"western\" align=\"left\"><span style=\"color: #000000;\">V\u00e4lismaalt ostis keskpank kulda 2019. aastal \u00fcheksa tonni, 2020. aasta novembris kolm tonni, 2024. aasta juulis aga viis tonni. Selle 17 tonni kogumaksumus oli 993 miljonit eurot. Praegu on sellesama kullakoguse v\u00e4\u00e4rtus 1,8 miljardit eurot.<\/span><\/p>\n<p class=\"western\" align=\"left\"><span style=\"color: #000000;\">Ajakirjanike k\u00fcsimusele, miks oli keskpank ostnud palju kulda just koroonaviiruse-ajal, vastas Tabakovic\u0301 j\u00e4rgmist: \u201eTeeme pidevalt selliseid tehinguid, mis suurendavad kodanike stabiilsust ja turvalisust, ja see ilmneb mitte paberil, vaid riigikassas.\u201d<\/span><\/p>\n<p class=\"western\" align=\"left\"><span style=\"color: #000000;\"><b>Serbia v\u00f5lg Rahvusvahelisele Valuutafondile osutus kuulujutuks <\/b><\/span><\/p>\n<p class=\"western\" align=\"left\"><span style=\"color: #000000;\">Pangajuht meenutas sedagi, et pidevalt suureneb ka Serbia valuutavaru, ning et riik on taas muutunud valuutaostjaks. Tema s\u00f5nul on Serbia brutovaru suurus praegu 28 miljardit eurot, netovaru suurus aga 23,7 miljardit eurot. <\/span><\/p>\n<p class=\"western\" align=\"left\"><span style=\"color: #000000;\">Eraldi r\u00f5hutas Tabakovic\u0301 asjaolu, et Serbia ei v\u00f5lgne Rahvusvahelisele Valuutafondile sentigi. Nimelt oli ajakirjanduses m\u00f5ni aeg varem levitatud kuuldusi, justkui v\u00f5lgneks Serbia mainitud fondile 50 miljardit eurot.<\/span><\/p>\n<p class=\"western\" align=\"left\"><span style=\"color: #000000;\">V\u00e4lisv\u00f5la-v\u00e4idet oli \u201eMagyar Sz\u00f3\u201d k\u00e4sitlenud l\u00e4hemalt 13. juulil 2025. Tollal kummutaski keskpank oma ametlikus avalduses selle v\u00e4ite, lisades t\u00e4psustavaid arvandmeid.<\/span><\/p>\n<p class=\"western\" align=\"left\"><span style=\"color: #000000;\">Keskpanga andmetel on Serbial v\u00e4lisv\u00f5lga kokku 49 miljardi eur\u00f3 jagu. See jaguneb n\u00f5nda: 26,4 miljardit (53,8 protsenti) kuulub avalikule sektorile, 19,1 miljardit (39 protsenti) kuulub erasektorile ning \u00fclej\u00e4\u00e4nud osa ehk 7,2 protsenti kuulub pangasektorile. Serbia sisemajanduse kogutoodangust moodustab see summa 58,6 protsenti. V\u00f5rdluseks: aasta tagasi moodustas v\u00e4lisv\u00f5lg riigi sisemajanduse kogutoodangust 59,2 protsenti.<\/span><\/p>\n<p class=\"western\" align=\"left\"><span style=\"color: #000000;\">Keskpanga asjaomases aruandes toodi esile seegi asjaolu, et viimase aastaga on erasektori v\u00e4lisv\u00f5lg suurenenud 252 miljoni eur\u00f3 v\u00f5rra, avaliku sektori v\u00e4lisv\u00e4lg aga v\u00e4henenud 266 miljoni eur\u00f3 v\u00f5rra.<\/span><\/p>\n<p class=\"western\" align=\"left\"><span style=\"color: #000000;\">Serbia rahanduspoliitikale on iseloomulik p\u00fc\u00fcdlus s\u00e4\u00e4sta headel aegadel, et halvemate saabudes oleks piisav varu kohe k\u00e4ep\u00e4rast. Riigi majandusele on kasuks tulnud \u00fcha tihenev ja tugevnev koost\u00f6\u00f6 Hiina Rahvavabariigiga, kellele ollakse \u2013 koos Ungariga \u2013 oluliseks \u00e4ripartneriks Euroopas.<\/span><\/p>\n<hr \/>\n<p class=\"western\" align=\"left\"><strong><span style=\"color: #000000;\">Allikad:<\/span><\/strong><\/p>\n<p align=\"left\"><span style=\"color: #000000;\"><strong>1)<\/strong> https:\/\/www.magyarszo.rs\/gazdasag\/a.336024\/Otven-tonna-arany-tartalekban<\/span><\/p>\n<p align=\"left\"><span style=\"color: #000000;\"><strong>2)<\/strong> https:\/\/www.magyarszo.rs\/gazdasag\/a.335668\/Szerbianak-nincs-adossaga-a-Nemzetkozi-Valutaalapnal<\/span><\/p>\n","protected":false},"excerpt":{"rendered":"<p>\u201eSerbia kullavaru on praegu 50,5 tonni, see moodustab riigi valuutavarust 16,6 protsenti,\u201d teatas Serbia keskpanga juhile Jorgovanka Tabakovic\u0301ile viidates 20. juulil 2025 Serbia ungarikeelne internetiv\u00e4ljaanne \u201eMagyar Sz\u00f3\u201d. Serbia telejaamas RTV&hellip;<\/p>\n","protected":false},"author":4,"featured_media":2669,"comment_status":"open","ping_status":"open","sticky":false,"template":"","format":"standard","meta":{"_eb_attr":"","footnotes":""},"categories":[7],"tags":[],"class_list":["post-2668","post","type-post","status-publish","format-standard","has-post-thumbnail","hentry","category-uudised"],"_links":{"self":[{"href":"https:\/\/www.uudistekeskus.eu\/index.php?rest_route=\/wp\/v2\/posts\/2668","targetHints":{"allow":["GET"]}}],"collection":[{"href":"https:\/\/www.uudistekeskus.eu\/index.php?rest_route=\/wp\/v2\/posts"}],"about":[{"href":"https:\/\/www.uudistekeskus.eu\/index.php?rest_route=\/wp\/v2\/types\/post"}],"author":[{"embeddable":true,"href":"https:\/\/www.uudistekeskus.eu\/index.php?rest_route=\/wp\/v2\/users\/4"}],"replies":[{"embeddable":true,"href":"https:\/\/www.uudistekeskus.eu\/index.php?rest_route=%2Fwp%2Fv2%2Fcomments&post=2668"}],"version-history":[{"count":1,"href":"https:\/\/www.uudistekeskus.eu\/index.php?rest_route=\/wp\/v2\/posts\/2668\/revisions"}],"predecessor-version":[{"id":2670,"href":"https:\/\/www.uudistekeskus.eu\/index.php?rest_route=\/wp\/v2\/posts\/2668\/revisions\/2670"}],"wp:featuredmedia":[{"embeddable":true,"href":"https:\/\/www.uudistekeskus.eu\/index.php?rest_route=\/wp\/v2\/media\/2669"}],"wp:attachment":[{"href":"https:\/\/www.uudistekeskus.eu\/index.php?rest_route=%2Fwp%2Fv2%2Fmedia&parent=2668"}],"wp:term":[{"taxonomy":"category","embeddable":true,"href":"https:\/\/www.uudistekeskus.eu\/index.php?rest_route=%2Fwp%2Fv2%2Fcategories&post=2668"},{"taxonomy":"post_tag","embeddable":true,"href":"https:\/\/www.uudistekeskus.eu\/index.php?rest_route=%2Fwp%2Fv2%2Ftags&post=2668"}],"curies":[{"name":"wp","href":"https:\/\/api.w.org\/{rel}","templated":true}]}}