{"id":2493,"date":"2025-06-04T15:44:31","date_gmt":"2025-06-04T12:44:31","guid":{"rendered":"https:\/\/www.uudistekeskus.ee\/?p=2493"},"modified":"2025-06-04T22:42:29","modified_gmt":"2025-06-04T19:42:29","slug":"105-aastat-euroopa-sudames-veritsevast-haavast-mis-tasapisi-kasvab-kinni","status":"publish","type":"post","link":"https:\/\/www.uudistekeskus.eu\/?p=2493","title":{"rendered":"105 aastat Euroopa s\u00fcdames veritsevast haavast (mis tasapisi kasvab kinni)"},"content":{"rendered":"

T\u00e4na t\u00e4pselt 105 aastat tagasi l\u00f6\u00f6di Euroopa s\u00fcdamesse haav, mida on tunda siiani: Prantsusmaal allkirjastati 1920. aasta 4. juunil Trianoni rahuleping, millega rebiti Ungari k\u00fcljest \u00e4ra 73 protsenti tolle maa-alast ning muudeti miljonid ungarlased oma p\u00f5lisel kodumaal v\u00f5\u00f5ramaalasteks. Ainu\u00fcksi Rumeenia kasuks \u00e4ra rebitud t\u00fckk \u2013 Transilvaania \u2013 oli suurem kui Ungari nime all Euroopa poliitilisele kaardile alles j\u00e4etud riik.<\/span><\/p>\n

K\u00fcllap iga teine rahvas oleks p\u00e4rast nii r\u00e4nka saatusel\u00f6\u00f6ki j\u00e4\u00e4nud alatiseks kiduma. V\u00f5imalik, et lausa h\u00e4\u00e4bunudki. Ent ungarlased mitte. Nemad n\u00e4itasid oma \u00fclisuurt eluj\u00f5ulisust, ehitades allesj\u00e4\u00e4nud 27-l protsendil Ungarist oma riigi uuesti \u00fcles. Tihtilugu lausa nullist. Nullist \u00fcles ehitada tuli aga v\u00e4ga palju. K\u00f6ndistatud Ungarist v\u00e4ljapoole j\u00e4id p\u00e4rast Trianoni rahulepingut ka k\u00f5ik Ungari suurlinnad peale Budapesti: Kolozsv\u00e1r (rumeeniap\u00e4raselt: Cluj-Napoca), Temesv\u00e1r (rum. Timi\u0219oara), Brass\u00f3 (rum. Bra\u0219ov), \u00dajvid\u00e9k (serbohorvaadip\u00e4raselt: Novi Sad), Z\u00e1gr\u00e1b (serbohorvaadi Zagreb), Ungv\u00e1r (venep\u00e4raselt: U\u017egorod), Kassa (slovakip\u00e4raselt: Ko\u0161ice), samuti kauaaegne pealinn Pozsony (slovaki Bratislava).<\/span><\/p>\n

Ungarlased said esmapilgul v\u00f5imatuna tundunud \u00fclesandega oivaliselt hakkama: taastasid allesj\u00e4\u00e4nud 27-l protsendil maa-alast oma riigi, kus olemas k\u00f5ik, mis \u00fchel korralikult toimival riigil peab olema. K\u00fcllap ainus, mis j\u00e4i taastamata, oli oma merendus, kuna nii suurim sadamalinn Fiume (serbohorvaadi Rijeka) kui ka kogu Aadria mere \u00e4\u00e4rne rannikuosa j\u00e4i teisele poole Trianoni rahulepinguga kehtestatud riigipiiri.<\/span><\/p>\n

Teise maailmas\u00f5ja ajal sai Ungari osa oma p\u00f5liseid alasid tagasi, kuid s\u00f5ja l\u00f5petanud Pariisi rahulepinguga v\u00f5eti need talt j\u00e4lle \u00e4ra. Nii tuligi Ungari ja ta naaberriikide ungarlastel v\u00e4ga kaua leppida loomuvastase olukorraga, et nad elasid k\u00fcll oma p\u00f5lisel kodumaal, kuid olid kodumaa teistest osadest eraldatud meelevaldselt t\u00f5mmatud riigipiiridega.<\/span><\/p>\n

Ungarlaste hinge l\u00f5i see loomulikult v\u00e4ga valusa haava. Ent tasapisi see haav siiski paranes. Suurem osa n\u00fc\u00fcdis-Ungari naabermaadest on Euroopa Liidu liikmed ja \u00fchtlasi Schengeni viisaruumi liikmed, t\u00e4nu millele saavad ungarlased riigipiire \u00fcletada taas takistusteta. Ungari valitsus on ajaloolise Ungari k\u00fcljest \u00e4ra rebitud aladel elavaid ungarlasi heldelt toetanud, seda nii aineliselt kui ka moraalselt. Eriti p\u00e4rast isamaaliste j\u00f5udude v\u00f5imuletulekut 2010. aastal, mil peaministriks sai Noorte Demokraatide Liidu esimees Viktor Orb\u00e1n. Tollest ajast peale on tunduvalt paranenud Ungari suhted peaaegu k\u00f5igi oma naaberriikidega. Endise verivaenlasega \u2013 Serbiaga \u2013 on suhted nii soojad nagu ajaloo jooksul veel eales pole olnud.<\/span><\/p>\n

\u00dcha valusam haav \u2013 Taga-Karpaatia<\/b><\/span><\/p>\n

Naaberriikidega suhete paranemise osas leidub \u00fcks, kuid see-eest v\u00e4ga valus erand \u2013 Ukraina. Sest p\u00e4rast N\u00f5ukogude Liidu lagunemist ei antud Ukraina N\u00f5ukogude Sotsialistliku Vabariigi koosseisus olevat Taga-Karpaatiat Ungarile tagasi (nagu olnuks loomulik, suisa ainum\u00f5eldav), vaid j\u00e4eti uustekkelise riikliku moodustise \u2013 Ukraina Vabariigi \u2013 v\u00f5imu alla. Kui kuni 2014. aastal Ukrainas toimunud v\u00f5imuvahetuseni oli elu Taga-Karpaatias veel t\u00e4iesti talutav, siis tollest aastast peale k\u00e4ivitus sealsete p\u00f5liselanike vastu suunatud survestamispoliitika, mille l\u00f5ppeesm\u00e4rgiks \u2013 k\u00f5igi tunnuste j\u00e4rgi otsustades \u2013 oli kas p\u00f5liselanikud \u00fcmberrahvastada v\u00f5i sundida \u00e4ra kolima. Ungarlastele tuletati pidevalt ja mitmel viisil meelde: \u201eKui teile siin ei meeldi, kasige oma kodumaale \u2013 Ungarisse!\u201d<\/span><\/p>\n

Lisaks ungarlastele sattusid Ukraina keskv\u00f5imu surve alla aga veel russiinid ja teisedki Taga-Karpaatia p\u00f5lisasukad. NB! russiine (kellest paljudel on lisaks Ukraina kodakondsusele ka Ungari kodakondsus) peab Ukraina keskv\u00f5im \u00fcldse ukraina rahva osaks, mitte eraldi rahvuseks, samas kui Ungari ja veel mitu teist riiki k\u00e4sitleb russiine eraldi rahvusena ja tihtilugu ka toetab, sealhulgas aineliselt!<\/span><\/p>\n

P\u00e4rast s\u00f5jalise erioperatsiooni algust 24. veebruaril 2022 suurenes surve Taga-Karpaatia p\u00f5liselanikele veelgi. Surve eest p\u00f5geneti kas Ungarisse v\u00f5i mujale. P\u00f5genike kodudesse tulid aga uusasukad Ukraina teistest piirkondadest.<\/span><\/p>\n

Esmaspilgul v\u00e4ga raskest olukorrast leidub aga siiski v\u00e4ljap\u00e4\u00e4s. P\u00e4rast Ukraina v\u00e4ltimatut kaotust s\u00f5jav\u00e4ljal n\u00f5rgeneb Ukraina keskv\u00f5imu m\u00f5ju Taga-Karpaatia \u00fcle niiv\u00f5rd, et ungarlased, russiinid ja teised sealsed<\/span> p\u00f5liselanikud saavad ohutult oma koju naasta. \u00dchtlasi saab siis Ungari juhtkond \u2013 koost\u00f6\u00f6s ennek\u00f5ike Slovakkia juhtkonnaga, vajadusel ka Rumeenia juhtkonnaga \u2013 asuda Taga-Karpaatia elu normaliseerima ning astuma otsustavaid samme selle piirkonna tagasitoomiseks Ungari koosseisu. \u00dclilihtsaks see muidugi ei kujune, kuna tuleb leida ju elukoht p\u00f5liselanike kodud vahepeal h\u00f5ivanutele, samuti teha tohutuid rahalisi kulutusi, kuid sihikindla ja l\u00e4bim\u00f5eldud tegutsemise korral on siiski t\u00e4iesti teostatav.<\/span><\/p>\n

Trianoni-haava muud paranemiskohad<\/b><\/span><\/p>\n

Taga-Karpaatia naasmine Ungari koosseisu n\u00f5uab Ungari v\u00f5imudelt nii palju hoolt ja vahendeid, et riigi p\u00f5hit\u00e4helepanu j\u00e4rgmisel paaril aastak\u00fcmnel ilmselt keskendubki selle piirkonna \u00fclesehitamisele ja taasl\u00f5imimisele. Ometi on \u00fcha t\u00f5en\u00e4olisem, et l\u00e4hema k\u00fcmne aasta jooksul laienevad Ungari piirid mujalegi.<\/span><\/p>\n

N\u00e4iteks Rumeenia suunas. Mitte muidugi kogu Transilvaania ulatuses, sest isegi kui Rumeenia v\u00f5imud soostuks selle piirkonna Ungarile tagastama (mis v\u00e4hemalt praegu tundub k\u00fcll v\u00e4ga v\u00e4het\u00f5en\u00e4olisena), k\u00e4iks selle \u201eallaneelamine ja \u00e4raseedimine\u201d Ungarile selgelt \u00fcle j\u00f5u ja suruks Ungari majanduslikult k\u00e4puli. K\u00fcll aga tuleb t\u00e4iesti k\u00f5ne alla nende ajaloolise Ungari maakondade taas\u00fchendamine, mida praegu l\u00e4bib Ungari\u2013Rumeenia piir. Sel juhul tuleks Ungari koosseisu tagasi sellised linnad nagu Arad, Nagyv\u00e1rad (rumeenia Oradea), Szatm\u00e1rn\u00e9meti (rum. Satu Mare) ja M\u00e1ramarossziget (rum. Sighetu Marma\u021biei), mis asuvad praegusele Ungari piirile kaunis ligidal.<\/span><\/p>\n

M\u00f5istagi oleks sel piirimuudatusel oma hind. Nimelt Ungari heakskiit praegu veel Ukraina k\u00fcljes olevate p\u00f5liste Rumeenia alade \u2013 Bukoviina ja Bessaraabia \u2013 naasmisele Rumeenia koosseisu, kui Ukraina s\u00f5da Venemaaga on kord l\u00e4bi.<\/span><\/p>\n

Ungari piirid saavad laieneda ka Horvaatia suunas. Ja samal p\u00f5him\u00f5ttel: taas\u00fchendatakse ajaloolised Ungari maakonnad, mida praegu poolitab Ungari\u2013Horvaatia piir. Selle piirimuudatuse hinnaks oleks siis Ungari heakskiit Bosnia ja Hertsegoviina horvaatidega asustatud osa minekule Horvaatia koosseisu. Kas \u00fchtlasi tagastatakse Ungarile siis sadamalinn Fiume (serbohorvaadi Rijeka) ja luuakse \u00fchenduse tarbeks mingi maakoridor v\u00f5i mitte, on juba l\u00e4bir\u00e4\u00e4kimiste k\u00fcsimus.<\/span><\/p>\n

\u00dcldjoontes sama p\u00f5him\u00f5tet saaks Ungari kasutada ka Serbia puhul. Ungari v\u00f5imud toetaks siis Bosnia Serbia Vabariigi \u00fchendamist Serbiaga. Isek\u00fcsimus, kas Ungari v\u00f5imud oleks esialgu \u00fcldse huvitatud P\u00f5hja-Serbias asuvate ajaloolise Ungari alade kiirest taasliitmisest Ungariga v\u00f5i piirduks hoopis sealsetele p\u00f5lisasukatele antava \u00fclisuure autonoomiaga. Sest senikaua, kui Serbia pole Euroopa Liidu liige, saaks P\u00f5hja-Serbiasse ju ehitada rohep\u00f6\u00f6rde-hullusest ja muudestki eurojaburustest vaba, tervem\u00f5istuslikku V\u00e4ike-Ungarit, mida Euroopa Komisjon ei ulatuks pitsitama.<\/span><\/p>\n

Lootust niisiis on. Seda lisab ka teadmine, et Ungari ajaloos oli kord lausa enam kui pooleteist sajandi pikkune ajavahemik, mil riik oli t\u00fckeldatud. P\u00e4rast Buda langemist T\u00fcrgi v\u00f5imu alla 1541. aastal lagunes Ungari kuningriik kolmeks: \u00fcks osa oli T\u00fcrgi v\u00f5imu all, teine oli Austria v\u00f5imu all, kolmas aga moodustas Transilvaania v\u00fcrstiriigi. Tollane l\u00f5hestatus l\u00f5ppes alles 1711. aastal. Ja nagu teame, ungarluse eluj\u00f5udu ei n\u00f5rgestanud see v\u00e4himalgi m\u00e4\u00e4ral. Hoopis vastupidi: tugevdas. V\u00e4ljaspool Kesk-Euroopat n\u00fc\u00fcdisajal enamasti ei m\u00e4letatagi, et Ungari oleks enne Trianoni trag\u00f6\u00f6diat olnud \u00fcldse t\u00fckeldatud, ammugi veel nii pikka aega.<\/span><\/p>\n

(T\u00e4psuse ja aususe huvides tuleb kohe lisada: tavaeestlane ei m\u00e4leta isegi Trianoni rahulepingut ega tolle j\u00e4relmeid, kuigi ise peab ennast v\u00e4ga harituks. Ennast Ukraina suureks s\u00f5braks pidavad eestlased ei m\u00f5ista praegugi, kuidas sai juhtuda, et Taga-Karpaatias kui \u201ep\u00f5lisel Ukraina alal\u201d elab \u201eh\u00e4irivalt palju ungarlasi\u201d…)<\/span><\/p>\n

Ajavaru seega ungarlastel on. Lootust ja eluj\u00f5udu niisamuti. Seda saame meelde tuletada iga\u00fchele, kes oma eluv\u00f5\u00f5ruses ja vaimses piiratuses peab ungarlaste v\u00f5imalusi oma riiki ja rahvust taas\u00fchendada v\u00e4ikeseks, peaaegu olematuks. Tuletagemgi seda siis meelde igale n\u00f5drausulisele ja n\u00f5draarulisele \u2013 nii Trianoni rahulepingu aastap\u00e4eval kui \u00fcldse iga jumala p\u00e4ev!<\/span><\/p>\n

4. juuni on ungarlastele mitte nutu- ega ulumisep\u00e4ev, vaid hoopis rahvusliku \u00fchtekuuluvuse p\u00e4ev (ungari keeles nemzeti \u00f6sszetartoz<\/i>\u00e1<\/i>s napja<\/i>).<\/span><\/p>\n

Elagu ungarlus ja selle igikestev eluj\u00f5ud!<\/span><\/p>\n","protected":false},"excerpt":{"rendered":"

T\u00e4na t\u00e4pselt 105 aastat tagasi l\u00f6\u00f6di Euroopa s\u00fcdamesse haav, mida on tunda siiani: Prantsusmaal allkirjastati 1920. aasta 4. juunil Trianoni rahuleping, millega rebiti Ungari k\u00fcljest \u00e4ra 73 protsenti tolle maa-alast…<\/p>\n","protected":false},"author":4,"featured_media":2494,"comment_status":"open","ping_status":"open","sticky":false,"template":"","format":"standard","meta":{"_eb_attr":"","footnotes":""},"categories":[16],"tags":[],"class_list":["post-2493","post","type-post","status-publish","format-standard","has-post-thumbnail","hentry","category-arvamus"],"_links":{"self":[{"href":"https:\/\/www.uudistekeskus.eu\/index.php?rest_route=\/wp\/v2\/posts\/2493","targetHints":{"allow":["GET"]}}],"collection":[{"href":"https:\/\/www.uudistekeskus.eu\/index.php?rest_route=\/wp\/v2\/posts"}],"about":[{"href":"https:\/\/www.uudistekeskus.eu\/index.php?rest_route=\/wp\/v2\/types\/post"}],"author":[{"embeddable":true,"href":"https:\/\/www.uudistekeskus.eu\/index.php?rest_route=\/wp\/v2\/users\/4"}],"replies":[{"embeddable":true,"href":"https:\/\/www.uudistekeskus.eu\/index.php?rest_route=%2Fwp%2Fv2%2Fcomments&post=2493"}],"version-history":[{"count":6,"href":"https:\/\/www.uudistekeskus.eu\/index.php?rest_route=\/wp\/v2\/posts\/2493\/revisions"}],"predecessor-version":[{"id":2500,"href":"https:\/\/www.uudistekeskus.eu\/index.php?rest_route=\/wp\/v2\/posts\/2493\/revisions\/2500"}],"wp:featuredmedia":[{"embeddable":true,"href":"https:\/\/www.uudistekeskus.eu\/index.php?rest_route=\/wp\/v2\/media\/2494"}],"wp:attachment":[{"href":"https:\/\/www.uudistekeskus.eu\/index.php?rest_route=%2Fwp%2Fv2%2Fmedia&parent=2493"}],"wp:term":[{"taxonomy":"category","embeddable":true,"href":"https:\/\/www.uudistekeskus.eu\/index.php?rest_route=%2Fwp%2Fv2%2Fcategories&post=2493"},{"taxonomy":"post_tag","embeddable":true,"href":"https:\/\/www.uudistekeskus.eu\/index.php?rest_route=%2Fwp%2Fv2%2Ftags&post=2493"}],"curies":[{"name":"wp","href":"https:\/\/api.w.org\/{rel}","templated":true}]}}