{"id":2425,"date":"2025-05-03T22:29:55","date_gmt":"2025-05-03T19:29:55","guid":{"rendered":"https:\/\/www.uudistekeskus.ee\/?p=2425"},"modified":"2025-05-04T19:24:21","modified_gmt":"2025-05-04T16:24:21","slug":"ajakirjandusvabadusest-toejargses-eestis","status":"publish","type":"post","link":"https:\/\/www.uudistekeskus.eu\/?p=2425","title":{"rendered":"Ajakirjandusvabadusest \u201et\u00f5ej\u00e4rgses\u201d Eestis"},"content":{"rendered":"

Ajakirjandusvabadusest sobib kirjutada \u00fcksk\u00f5ik millisel p\u00e4eval. K\u00fcllap sobivaim p\u00e4ev selleks on siiski iga aasta 3. mai \u2013 \u00fclemaailmne ajakirjandusvabaduse p\u00e4ev. Seega just t\u00e4na. Kasutangi seda v\u00f5imalust siis meeleldi. Lausa m\u00f5nuga.<\/span><\/p>\n

Aga esmalt m\u00f5isted paika! Sest siis on kohe selge, millest k\u00e4ib jutt. Ja valestim\u00f5istmine on siis v\u00e4listatud juba eos.<\/span><\/p>\n

Inim\u00f5iguste \u00fclddeklaratsiooni 19. artikkel s\u00f5nastab ajakirjandusvabaduse olemuse j\u00e4rgmiselt: \u201eIgal inimesel on \u00f5igus veendumuste vabadusele ja nende veendumuste vabalt avaldamisele; see \u00f5igus k\u00e4tkeb vabadust takistamatult oma veendumustest kinni pidada ja vabadust informatsiooni ja ideid otsida, saada ja levitada igasuguste abin\u00f5udega ja riigipiirist s\u00f5ltumata.<\/i>\u201d<\/span><\/p>\n

Eesti Vabariigi kodanikele ja elanikele k\u00fcllap t\u00e4htsaim \u00f5igusakt \u2013 riigi p\u00f5hiseadus \u2013 s\u00f5nastab sama m\u00f5tte veidi teisiti, nimelt n\u00f5nda: \u201eIga\u00fchel on \u00f5igus vabalt levitada ideid, arvamusi, veendumusi ja muud informatsiooni s\u00f5nas, tr\u00fckis, pildis v\u00f5i muul viisil. Seda \u00f5igust v\u00f5ib seadus piirata avaliku korra, k\u00f5lbluse, teiste inimeste \u00f5iguste ja vabaduste, tervise, au ning hea nime kaitseks. \/<\/i>\u2013<\/i>\/ Tsensuuri ei ole.<\/i>\u201d (45. paragrahv.)<\/span><\/p>\n

Millisena paistab ajakirjandusvabaduse olukord niisiis n\u00fc\u00fcdis-Eestis?<\/span><\/p>\n

L\u00fchidalt \u00f6eldes: kehvana. Sest suuremates tr\u00fckiv\u00e4ljaannetes, samuti tele- ja raadiojaamades on selgelt n\u00e4ha, et t\u00f5kked on ees. Ennek\u00f5ike just ideoloogilised t\u00f5kked: kui avaldamiseks pakutud materjali v\u00f5i tolle autori maailmavaade v\u00f5i teemak\u00e4sitlus ajakirjandusv\u00e4ljaande omanikule v\u00f5i toimetuse juhtkonnale ei meeldi, siis j\u00e4etaksegi avaldamiseks pakutu avaldamata. Ei loe seegi, kui kaast\u00f6\u00f6 pakkuja on ka ise elukutseline ajakirjanik, v\u00f5i siis v\u00e4hemalt muud laadi haritlane, oma eriala asjatundja, kel on \u00fchtlasi hea enesev\u00e4ljendusoskus.<\/span><\/p>\n

Parimal juhul p\u00f5hjendatakse tagasil\u00fckkamist umbes nii: \u201eEestis on ajakirjandusvabadus. Saate oma kaast\u00f6\u00f6d vabalt pakkuda m\u00f5nele teisele v\u00e4ljaandele. Aga meie v\u00e4ljaandele ta paraku ei sobi, sest meil on oma erip\u00e4ra.\u201d<\/span><\/p>\n

Halvemal juhul ei p\u00f5hjendata aga \u00fcldse kuidagi. Lihtsalt l\u00fckatakse tagasi, ja kogu lugu.<\/span><\/p>\n

Tegelik elu n\u00e4itab, et enamasti on selline \u201eerip\u00e4ra, mille t\u00f5ttu pakutav kaast\u00f6\u00f6 ei sobi\u201d, l\u00f5viosal selle ajakirjanduse v\u00e4ljaannetest ja muudest kanalitest, keda nimetatakse ka peavooluajakirjanduseks.<\/span><\/p>\n

Esmapilgul tundub, et kuna nende puhul on tegemist erakapitalile kuuluvate v\u00e4ljaannetega, siis on neil v\u00e4hemalt \u00f5hk\u00f5rn \u00f5igustus mitteavaldamiseks olemas: omanik ise otsustab, mida lubab avaldada, mida mitte.<\/span><\/p>\n

Rahvusringh\u00e4\u00e4ling nagu tinast p\u00e4\u00e4ster\u00f5ngas<\/b><\/span><\/p>\n

Seevastu Eesti Rahvusringh\u00e4\u00e4lingu puhul peaks olema avaldamine k\u00fcll t\u00e4iesti kindel. Sest rahvusringh\u00e4\u00e4ling peab v\u00e4ljendama ju v\u00f5imalikult paljude Eesti kodanike ja elanike seisukohti. Selleks iga rahvusringh\u00e4\u00e4ling ju loodud ongi.<\/span><\/p>\n

Aga v\u00f5ta n\u00e4pust! Elu n\u00e4itab hoopis, et pahatihti on rahvusringh\u00e4\u00e4lingus avaldamisv\u00f5imalused veelgi ahtamad kui m\u00f5nes erakapitalile kuuluvas ajakirjanduskanalis. Ja et rahvusringh\u00e4\u00e4linguski on oma j\u00e4igad t\u00f5kked, oma valikus\u00f5el: mida, kellelt, ja kui palju tohib (!) avaldada, mida aga mitte.<\/span><\/p>\n

T\u00e4helepanelikul vaatlemisel ilmneb siis, et rahvusringh\u00e4\u00e4lingu avaldamiseelistused on sama n\u00e4gu kui riigis parajasti v\u00f5imul oleva valitsusliidu osalistel, ja et ebasobivaks loetakse paugupealt iga kaast\u00f6\u00f6, mis juhtub valitsusliidu aetavat poliitikat v\u00f5i ka valitsusliidu poliitikuid endid kritiseerima.<\/span><\/p>\n

Rahvusringh\u00e4\u00e4lingu selline k\u00e4itumine tundub eriti ootamatu sel p\u00f5hjusel, et eirab Eesti Rahvusringh\u00e4\u00e4lingu<\/span> seaduses s\u00e4testatut. Eriti just allj\u00e4rgnevaid seadusepunkte:<\/span><\/p>\n

\u201eRahvusringh\u00e4\u00e4ling on oma saadete, programmide ja muude meediateenuste tootmisel ja edastamisel s\u00f5ltumatu ning l\u00e4htub \u00fcksnes seaduse n\u00f5uetest.<\/i>\u201d (3. paragrahv: rahvusringh\u00e4\u00e4lingu s\u00f5ltumatus.)<\/span><\/p>\n

\u201eRahvusringh\u00e4\u00e4lingu eesm\u00e4rk on kaasa aidata Eesti Vabariigi p\u00f5hiseadusega s\u00e4testatud Eesti riigi \u00fclesannete t\u00e4itmisele. Selleks loob Rahvusringh\u00e4\u00e4ling programme, toodab ja vahendab saateid ning korraldab teisi tegevusi, mis \u00fckshaaval v\u00f5i kogumis:<\/i><\/span><\/p>\n

\/\u2013\/ <\/i> <\/i>9) tagavad iga\u00fchele vabaks eneseteostuseks vajaliku informatsiooni saamise.<\/i>\u201d (4. paragrahv: rahvusringh\u00e4\u00e4lingu eesm\u00e4rk.)<\/span><\/p>\n

\u201e\/\u2013\/ (2) Programmid peavad olema mitmek\u00fclgsed ja \u00fchiskonnaelu teemade k\u00e4sitlus neis peab olema tasakaalustatud.<\/i><\/span><\/span><\/span><\/p>\n

<\/a> (3) Programmid ja meediateenused peavad kaasa aitama \u00fchiskonnaliikmete ja -r\u00fchmade omavahelisele kommunikatsioonile ja \u00fchiskonna sotsiaalsele sidususele ning kajastama erinevaid arvamusi ja t\u00f5ekspidamisi.<\/i><\/span><\/span><\/span><\/p>\n

<\/a> (4) Rahvusringh\u00e4\u00e4lingu uudistesaated peavad olema mitmek\u00fclgsed, tasakaalustatud, s\u00f5ltumatud ja korrektsed.<\/span> Enne uudiste edastamist peab nende aluseks olevat informatsiooni m\u00f5istliku hoolega kontrollima. Fakt ja kommentaar peavad olema uudistesaates selgelt eristatud.<\/i><\/span><\/span><\/span><\/p>\n

<\/a> (5) Rahvusringh\u00e4\u00e4lingu saated peavad olema poliitiliselt tasakaalustatud. \/\u2013\/<\/i><\/span><\/span>\u201d (6. paragrahv: rahvusringh\u00e4\u00e4lingu programmid.)<\/span><\/span><\/span><\/p>\n

Rahvusringh\u00e4\u00e4lingu olemasolu m\u00f5te seisnebki ju selles, et erinevalt erakapitalist, kus kasumit teenida on t\u00e4iesti loomulik, tihtipeale <\/span><\/span>ainum\u00f5eldav<\/b><\/span><\/span> soov, oleks olemas \u00fcks kanal, mis kajastaks selliseidki teemasid, mille avaldamisest pole kasumit loota. Ja et tegus ning haritud kodanik, kel on t\u00f5epoolest midagi olulist oma kaaskodanikele teatada, selle v\u00f5imaluse ka saaks. Seda enam, et rahvusringh\u00e4\u00e4lingut peetaksegi \u00fcleval maksumaksjatelt laekuvast rahast.<\/span><\/span><\/span><\/p>\n

Rahvusringh\u00e4\u00e4ling peaks seega olema sellisele kodanikule nagu p\u00e4\u00e4ster\u00f5ngas. Eriti p\u00e4rast seda, kui kodanik on saanud erakapitalile kuuluvatelt v\u00e4ljaannetelt ja kanalitelt eitava vastuse. <\/span><\/span><\/span><\/p>\n

Tegelikult toimib rahvusringh\u00e4\u00e4ling aga hoopis p\u00e4\u00e4ster\u00f5ngana, mis on tehtud\u2026 tinast! Loe: p\u00e4\u00e4stmise asemel viib abivajaja hoopis p\u00f5hja.<\/span><\/span><\/span><\/p>\n

Kas \u00fchiskonna teabev\u00e4lja killustumine siiski on p\u00e4\u00e4setee?<\/b><\/span><\/span><\/span><\/p>\n

Mida saab siis sellises olukorras teha Eesti kodanik, kel pakitseb s\u00fcdamel midagi olulist ja kes soovib kasutada oma \u00f5igust, mida nii lahkelt lubab nii Inim\u00f5iguste \u00fclddeklaratsioon kui ka Eesti Vabariigi p\u00f5hiseadus? <\/span><\/span><\/span><\/p>\n

Esiteks, saab muidugi kibestuda ning elada ennast v\u00e4lja enam v\u00f5i v\u00e4hem v\u00e4givaldsel viisil. N\u00e4iteks ropult vanduda, end purju juua, oma l\u00e4hedasi v\u00f5i ka t\u00e4iesti tundmatuid inimesi kolkida. Ta elaks seda tehes end k\u00fcll v\u00e4lja, kuid probleem j\u00e4\u00e4ks lahendamata.<\/span><\/span><\/span><\/p>\n

Teiseks, selline kodanik saab luua oma teabekanali. Olgu siis tr\u00fckiv\u00e4ljaande, raadiojaama v\u00f5i telejaama. K\u00f5ige sagedamini aga \u00fchismeediakanali, kuna tolle rajamis- ja k\u00e4itamiskulu on t\u00e4iesti taskukohane isegi v\u00f5rdlemisi v\u00e4ikese sissetulekuga kodanikule. Sellise kanali \u2013 <\/span><\/span><\/span>oma<\/b><\/span><\/span> kanali! \u2013 kaudu saabki siis kodanik kasutada oma \u00f5igust \u201eveendumuste vabadusele ja nende veendumuste vabalt avaldamisele\u201d. Elu n\u00e4itab, et kui sellega kaasneb \u00fchtlasi erialane asjatundlikkus, siis v\u00f5ib selline kanal muutuda \u00fcsna tuntuks ja seel\u00e4bi ka m\u00f5jukaks.<\/span><\/span><\/span><\/p>\n

\u201eSiis on asi ju korras. Hundid s\u00f6\u00f6nud, lambad terved!\u201d v\u00f5ib siinkohal \u00f6elda selline lugeja, kes orienteerub Eesti ajakirjandusmaastikul vaid pealiskaudselt. Sest elu n\u00e4itab, et just hetkel, mil m\u00f5ni \u201eplaaniv\u00e4line ajakirjanduskanal\u201d muutub tuntuks ja ka m\u00f5jukaks, asub peavoolumeedia l\u00f6\u00f6ma h\u00e4irekella. Enamasti korraldatakse siis arvamusk\u00fcsitlus, ja kui tolle tulemused juhtuvad n\u00e4itama, et \u201eplaaniv\u00e4liste ajakirjanduskanalite\u201d publik on kasvanud juba \u201elubamatult suureks\u201d, k\u00e4ivitatakse kohe \u00fcleriiklik kampaania \u201eebateadlike infotarbijate\u201d hoiakute muutmiseks. S\u00f5ltumatute asjatundjate asemel kutsutakse esinema kinnimakstud v\u00f5i muul moel eelnevalt t\u00f6\u00f6deldud asjatundjad, kes siis kogu oma autoriteeti m\u00e4ngu pannes juhivad inimeste t\u00e4helepanu sellele, kui ohtlik on kasutada teabeallikana \u201evastuolulisi, ebausaldusv\u00e4\u00e4rseid, pahatihti ka \u00e4\u00e4rmuslikke\u201d ajakirjanduskanaleid.<\/span><\/span><\/span><\/p>\n

Osale inimestest selline \u201ekoputus s\u00fcdametunnistusele\u201d t\u00f5epoolest m\u00f5jub. Teisele osale mitte. Too j\u00e4lgib oma meeliskanaleid seej\u00e4rel veelgi suurema huvi ja innuga, eemaldudes peavooluajakirjanduse pakutavast \u00fcha enam. Selle m\u00f5jul \u00fcha suureneb l\u00f5he eri \u00fchiskonnar\u00fchmade vahel. \u00dchel hetkel j\u00f5utakse siis niikaugele, et r\u00e4\u00e4gitakse k\u00fcll \u00fcht ja sama keelt, kasutades samu s\u00f5nu, kuid neil s\u00f5nadel on eri \u00fchiskonnar\u00fchmade jaoks erinev t\u00e4hendus.<\/span><\/span><\/span><\/p>\n

Kas teaberuumi l\u00f5hestatus on hea v\u00f5i halb?<\/b><\/span><\/span><\/span><\/p>\n

Ajakirjandusvabaduse seisukohalt on see kahtlemata hea. Sest v\u00e4hemalt osa inimesi suudab s\u00e4ilitada oma \u00f5iguse veendumuste vabadusele ja nende veendumuste vabalt avaldamisele. Nimelt \u00fchiskonna teadmisjanusem, arenemisaltim, eluj\u00f5ulisem osa. Selliste inimeste oskus teavet hankida, t\u00f6\u00f6delda ja edastada on hea ning \u00fcha paraneb. Sel viisil on nad teistele \u00fchiskonnaliikmetele eeskujuks. Seda ka siis, kui nood juhtuvad parajasti olema hoopis teisel seisukohal.<\/span><\/span><\/span><\/span><\/p>\n

\u00dchiskonna sidususe seisukohalt on see aga sama kindlalt halb. Sest selline \u00fchiskond on sisemiselt l\u00f5hestatud ja seet\u00f5ttu n\u00f5rk, v\u00e4lism\u00f5jude suhtes v\u00e4ga haavatav. Peavooluajakirjanduse n\u00e4iline v\u00f5it \u201et\u00fclikate kodanike\u201d k\u00f5rvalet\u00f5rjumisel on seega samav\u00e4\u00e4rne k\u00f5ige puhtakujulisema <\/span><\/span>Pyrrhos<\/b><\/span><\/span>e v\u00f5iduga. M\u00e4letatavasti t\u00f5des vanakreeka v\u00e4ejuht ja kuningas Pyrrhos p\u00e4rast v\u00f5idukat, kuid ohvriterohket Ausculumi lahingut (279. aastal e.m.a.) m\u00f5rult: \u201eVeel \u00fcks selline v\u00f5it, ja ma olen kadunud.\u201d Sama tuleks juba praegu t\u00f5deda ka Eesti peavooluajakirjandusel.<\/span><\/span><\/span><\/p>\n

Mis oleks siis lahendus? Kus oleks siis v\u00e4ljap\u00e4\u00e4s?<\/span><\/span><\/span><\/p>\n

Lahenduseks ja v\u00e4ljap\u00e4\u00e4suks oleks <\/span><\/span>ainult <\/b><\/span><\/span>see, kui \u00f5igus veendumuste vabadusele ja nende veendumuste vabalt avaldamisele oleks t\u00f5epoolest <\/span><\/span>iga\u00fchel<\/b><\/span><\/span>, kes seda soovib ja ka suudab. Sealhulgas neilgi, kelle suhtumine Ukrainasse, rohep\u00f6\u00f6rdesse, multikultisse ja muusse sellisesse on hoopis teine kui valitsusel ja peavooluajakirjanduskanalite omanikel. Sest siis saaksime taas uhkusega kinnitada: \u201eEestis on ajakirjandusvabadus t\u00e4iesti olemas, pealegi v\u00e4ga heal j\u00e4rjel!\u201d<\/span><\/span><\/span><\/p>\n

T\u00e4na, 2025. aasta rahvusvahelisel ajakirjandusvabaduse p\u00e4eval, me seda paraku kinnitada ei saa. Selle asemel saame hoopis lugeda samal p\u00e4eval ajalehest \u201ePostimees\u201d, kuidas inimesed, kes keelduvad m\u00f5tlemast samamoodi kui \u201ePostimehe\u201d t\u00f6\u00f6taja <\/span><\/span>Andres Herkel<\/b><\/span><\/span>, on \u201eKremli kasulikud idioodid\u201d, olgu nad siis erialaselt nii asjatundlikud ja teenekad kui tahes.<\/span><\/span><\/span><\/p>\n

\u201eKellegi au ega head nime ei tohi teotada,\u201d \u00fctleb Eesti Vabariigi p\u00f5hiseaduse 17. paragrahv.<\/span><\/span><\/span><\/p>\n

Kas Andres Herkel koos oma peavooluajakirjanduses tegutsevate m\u00f5ttekaaslastega on sellest kuulnud? <\/span><\/span><\/span><\/p>\n

T\u00f5nu Kalvet<\/b><\/span><\/span><\/span><\/p>\n

\"\"<\/p>\n

\n

Vt. ka:\u00a0<\/strong><\/span>
\n1)<\/strong> https:\/\/inimoigusedeestis.ee\/hartadpaktid-deklaratsioonid-kohtud-jne\/inimoiguste-ulddeklaratsioon\/<\/span><\/p>\n

2)<\/strong> https:\/\/www.riigiteataja.ee\/akt\/12786086\u00a0<\/span><\/p>\n","protected":false},"excerpt":{"rendered":"

Ajakirjandusvabadusest sobib kirjutada \u00fcksk\u00f5ik millisel p\u00e4eval. K\u00fcllap sobivaim p\u00e4ev selleks on siiski iga aasta 3. mai \u2013 \u00fclemaailmne ajakirjandusvabaduse p\u00e4ev. Seega just t\u00e4na. Kasutangi seda v\u00f5imalust siis meeleldi. Lausa m\u00f5nuga.…<\/p>\n","protected":false},"author":4,"featured_media":2436,"comment_status":"open","ping_status":"open","sticky":false,"template":"","format":"standard","meta":{"_eb_attr":"","footnotes":""},"categories":[16],"tags":[],"class_list":["post-2425","post","type-post","status-publish","format-standard","has-post-thumbnail","hentry","category-arvamus"],"_links":{"self":[{"href":"https:\/\/www.uudistekeskus.eu\/index.php?rest_route=\/wp\/v2\/posts\/2425","targetHints":{"allow":["GET"]}}],"collection":[{"href":"https:\/\/www.uudistekeskus.eu\/index.php?rest_route=\/wp\/v2\/posts"}],"about":[{"href":"https:\/\/www.uudistekeskus.eu\/index.php?rest_route=\/wp\/v2\/types\/post"}],"author":[{"embeddable":true,"href":"https:\/\/www.uudistekeskus.eu\/index.php?rest_route=\/wp\/v2\/users\/4"}],"replies":[{"embeddable":true,"href":"https:\/\/www.uudistekeskus.eu\/index.php?rest_route=%2Fwp%2Fv2%2Fcomments&post=2425"}],"version-history":[{"count":3,"href":"https:\/\/www.uudistekeskus.eu\/index.php?rest_route=\/wp\/v2\/posts\/2425\/revisions"}],"predecessor-version":[{"id":2435,"href":"https:\/\/www.uudistekeskus.eu\/index.php?rest_route=\/wp\/v2\/posts\/2425\/revisions\/2435"}],"wp:featuredmedia":[{"embeddable":true,"href":"https:\/\/www.uudistekeskus.eu\/index.php?rest_route=\/wp\/v2\/media\/2436"}],"wp:attachment":[{"href":"https:\/\/www.uudistekeskus.eu\/index.php?rest_route=%2Fwp%2Fv2%2Fmedia&parent=2425"}],"wp:term":[{"taxonomy":"category","embeddable":true,"href":"https:\/\/www.uudistekeskus.eu\/index.php?rest_route=%2Fwp%2Fv2%2Fcategories&post=2425"},{"taxonomy":"post_tag","embeddable":true,"href":"https:\/\/www.uudistekeskus.eu\/index.php?rest_route=%2Fwp%2Fv2%2Ftags&post=2425"}],"curies":[{"name":"wp","href":"https:\/\/api.w.org\/{rel}","templated":true}]}}