\u00d6\u00f6l vastu p\u00fchap\u00e4eva 30. m\u00e4rtsi, krutitakse Euroopas taas kelli ja hakkab kehtima suvine aeg. \u00dclemaailmselt ei olda kellaajaga m\u00e4ngimises nii entusiastlikud kui vanal kontinendil. Varasemalt suveaega kasutanud Hiina ja India on sellest loobunud ning arvestades nende riikide majanduses toimuvaid positiivseid arenguid ollakse sellest pigem v\u00f5itnud. Nii ongi kellaajaga m\u00e4ngimine j\u00e4\u00e4nud eurooplaste ja p\u00f5hja-ameeriklaste l\u00f5buks.
\nSuveajal on pikk eellugu.<\/b>
\nSuveaeg hakkas esmakordselt kehtima 109 aastat tagasi, kui 30. aprillil l\u00e4ksid kaks s\u00f5divat riiki, Saksamaa ja Austria-Ungari, \u00fcle n\u00f5ndanimetatud sommerzeitile. Kunstilikust valge aja pikendamisest loodeti kivis\u00f6e kokkuhoidu, mis omakorda kahandaks s\u00f5jakulusid. Saksamaa j\u00e4rel katsetasid suveajaga ka Suurbritannia ning teisedki Euroopa riigid. Suveaeg oli kasutusel ka Teise maailmas\u00f5ja p\u00e4evil. Peale s\u00f5da tekkis suveajale \u00fcleminekus taas pikem paus. Seitsmek\u00fcmnendail tekkis Euroopa riikidel m\u00f5te, saada suveaja abil kontrolli alla majandust halvanud energiakriis. Kuigi\u00a0kellakeeramise osa kriisist \u00fclesaamisel pole t\u00f5estatud, kestis see edasi ka peale energiavarustuse korrastumist, sest halvad harjumused on visad kaduma.
\nEestis keerati kellad esmakordselt suveajale 14. juulil 1917. Peale Teist Maailmas\u00f5da tekkis pikem paus, kuni 1. aprillil 1981 hakkasid kellakeerajate n\u00e4pud taas s\u00fcgelema. Ja sellest ajast olemegi kuulunud kellatrikitajate innovaatiliselt ennastsalgavasse seltskonda.
\nKellakeeramine m\u00f5jutab tervist.<\/b>
\nIgal kevadel langeme kellakeeramise j\u00e4rgselt depressiooni, sest aeg on t\u00f5sine meteeriav\u00e4line substants, millega m\u00e4ngimine tekitab stressi. Kellakeeramisest johtuv valulik reaktsioon v\u00e4ljendab protesti ebamugavaks muutunud olukorrale. Arstide v\u00e4itel on \u00f6\u00f6 ja p\u00e4eva vaheldumise r\u00fctm evolutsioonis v\u00e4ljakujunenud tunnetuslik protsess ning sellega m\u00e4ngimine vastutustundetult tekitatud terviserisk.
\nKellakeeramine p\u00e4rsib t\u00e4helepanu ning alandab t\u00f6\u00f6v\u00f5imet, ning siin tuleb juba m\u00e4ngu rahaga m\u00f5\u00f5detav kahju, mis v\u00f5ib vanal kontinendil ulatuda miljardite eurodeni. Kahju tekib l\u00e4bi \u00f5nnetuste ja v\u00e4simusest johtuva t\u00f6\u00f6v\u00f5ime languse. Kellakeeramisega kaasnevad tervist kahjustavad uneh\u00e4ireid, mis v\u00f5ivad tekitada organismis raskesti ravile alluvaid muutusi.
\nMannetu EL.<\/b>
\nKellakruttimise negatiivseid m\u00f5jusid hinnates, tegi Euroopa Komisjon 2018. aastal \u00a0 ettepaneku loobuda EL-is kelladega jamamisemisest. J\u00e4rgmisel aastal h\u00e4\u00e4letas Euroopa Parlament ettepaneku poolt ja viimane kellakruttimine pidi toimuma 2021. aastal. Peale seda j\u00e4i parlamendi poolt heaks kiidetud otsuse elluviimine toppama. Siiani pole valitsusjuhtidest koosnev \u00fclemkogu leidnud v\u00f5imalust konsensusele j\u00f5uda ja seep\u00e4rast hakkame ka 2025. aastal taas kellaseiereid suveajale keerama.
\nSiit ka k\u00f5hklus, et kui kuue aasta jooksul ei suuda EL teha niiv\u00f5rd lihtsat otsust, siis mida \u00fcldse on sellelt liidult oodata. M\u00f5elgem sellele, kui p\u00fchap\u00e4eva hommikul ehmunult voodist \u00fcles kargame, sest tund elust on kusagile kadunud ja tuleb oodata s\u00fcgiseni, kui selle tagasi saab.<\/p>\n","protected":false},"excerpt":{"rendered":"
\u00d6\u00f6l vastu p\u00fchap\u00e4eva 30. m\u00e4rtsi, krutitakse Euroopas taas kelli ja hakkab kehtima suvine aeg. \u00dclemaailmselt ei olda kellaajaga m\u00e4ngimises nii entusiastlikud kui vanal kontinendil. Varasemalt suveaega kasutanud Hiina ja India…<\/p>\n","protected":false},"author":6,"featured_media":1358,"comment_status":"open","ping_status":"open","sticky":false,"template":"","format":"standard","meta":{"_eb_attr":"","footnotes":""},"categories":[16],"tags":[],"class_list":["post-2348","post","type-post","status-publish","format-standard","has-post-thumbnail","hentry","category-arvamus"],"_links":{"self":[{"href":"https:\/\/www.uudistekeskus.eu\/index.php?rest_route=\/wp\/v2\/posts\/2348","targetHints":{"allow":["GET"]}}],"collection":[{"href":"https:\/\/www.uudistekeskus.eu\/index.php?rest_route=\/wp\/v2\/posts"}],"about":[{"href":"https:\/\/www.uudistekeskus.eu\/index.php?rest_route=\/wp\/v2\/types\/post"}],"author":[{"embeddable":true,"href":"https:\/\/www.uudistekeskus.eu\/index.php?rest_route=\/wp\/v2\/users\/6"}],"replies":[{"embeddable":true,"href":"https:\/\/www.uudistekeskus.eu\/index.php?rest_route=%2Fwp%2Fv2%2Fcomments&post=2348"}],"version-history":[{"count":1,"href":"https:\/\/www.uudistekeskus.eu\/index.php?rest_route=\/wp\/v2\/posts\/2348\/revisions"}],"predecessor-version":[{"id":2349,"href":"https:\/\/www.uudistekeskus.eu\/index.php?rest_route=\/wp\/v2\/posts\/2348\/revisions\/2349"}],"wp:featuredmedia":[{"embeddable":true,"href":"https:\/\/www.uudistekeskus.eu\/index.php?rest_route=\/wp\/v2\/media\/1358"}],"wp:attachment":[{"href":"https:\/\/www.uudistekeskus.eu\/index.php?rest_route=%2Fwp%2Fv2%2Fmedia&parent=2348"}],"wp:term":[{"taxonomy":"category","embeddable":true,"href":"https:\/\/www.uudistekeskus.eu\/index.php?rest_route=%2Fwp%2Fv2%2Fcategories&post=2348"},{"taxonomy":"post_tag","embeddable":true,"href":"https:\/\/www.uudistekeskus.eu\/index.php?rest_route=%2Fwp%2Fv2%2Ftags&post=2348"}],"curies":[{"name":"wp","href":"https:\/\/api.w.org\/{rel}","templated":true}]}}