{"id":2306,"date":"2025-03-14T15:29:44","date_gmt":"2025-03-14T13:29:44","guid":{"rendered":"https:\/\/www.uudistekeskus.ee\/?p=2306"},"modified":"2025-03-15T00:47:32","modified_gmt":"2025-03-14T22:47:32","slug":"rahvus-elab-oma-keeles-ka-eesti-rahvus","status":"publish","type":"post","link":"https:\/\/www.uudistekeskus.eu\/?p=2306","title":{"rendered":"Rahvus elab oma keeles. Ka eesti rahvus"},"content":{"rendered":"

\u201eAjaloos on p\u00fcsima j\u00e4\u00e4nud vaid need rahvad, kes on suutnud luua oma kultuuri,\u201d \u00fctles kuulus ungari kirjanik S<\/b>\u00e1<\/b>ndor Cso\u00f3ri<\/b> (1930\u20132016) 13. septembril 1992 Tallinnas, Ungari Kultuuriesinduse avamisel peetud k\u00f5nes. See k\u00f5ne ilmus Cso\u00f3ri eakaaslase Edvin Hiedel<\/b>i (1930\u20132012) t\u00f5lgituna ka eesti keeles, nimelt Cso\u00f3ri 2007. aastal ilmunud esseekogumikus \u201ePiiririkkuja\u201d.<\/span><\/p>\n

Cso\u00f3ri suhtus eestlastesse suure poolehoiuga. Tal oli s\u00f5pru-tuttavaid eesti kirjanike ja teistegi vaimuinimeste hulgas. T\u00e4nu sellele m\u00f5istis ka eesti hinge. Ja teadis, et eestluse \u00fcheks olulisemaks m\u00f5\u00f5dupuuks on eesti keele oskus (v\u00f5i selle puudumine). Eestlasele on palju hingel\u00e4hedasem see mitte-eestlane, kes on \u00f5ppinud eesti keele \u00e4ra oivaliselt ning tunneb eesti kultuuri l\u00e4bi ja l\u00f5hki kui ametlik rahvuskaaslane, kes on p\u00f6\u00f6ranud oma esivanemate p\u00e4randile selja, vahest emakeelegi unustanud.<\/span><\/p>\n

Cso\u00f3ri m\u00f5istis eesti rahvusteadvuse keelep\u00f5hist olemust nii h\u00e4sti ka sellep\u00e4rast, et keelep\u00f5hine on suuresti ka ungari rahvuslik eneseteadvus. On ju ajaloo jooksul sulandunud ungari rahvusse nii naaberrahvaste (slovakkide, serblaste, rumeenlaste, horvaatide, russiinide, sakslaste jts.) kui ka kaugemate rahvaste (kreeklaste, itaallaste, t\u00fcrklaste jts.) liikmeid. K\u00f5ik nad \u00f5ppisid \u00e4ra ungari keele ja kombed, muutusid ungari poliitrahvuse osaks, rikastades seda oma<\/b> rahva kultuurip\u00e4randist ammutatud erip\u00e4raga.<\/span><\/p>\n

<\/a> T\u00fc\u00fcpn\u00e4ide: k\u00f5igi aegade kuulsaimaks ungari luuletajaks peetav S<\/b>\u00e1<\/b>ndor Pe<\/b>t<\/b>\u0151<\/b>fi<\/b> oli tegelikult ju l\u00e4binisti slaavlane, nimelt slovakk. M\u00f5lemat liini pidi (ehkki kaua aega arvati ta isa olevat olnud hoopis serblane). Sellest annab tunnistust ka ta algne nimi: Alexander Petrovi<\/b>\u010d<\/b>. Ometi \u00f5ppis see t\u00f5upuhas slaavlane ungari keele \u00e4ra nii h\u00e4sti, et l\u00e4ks hoopis Ungari kirjanduslukku. Ja 1848. aasta Ungari \u00fclest\u00f5usu \u00fche v\u00f5tmekujuna ka Ungari poliitajalukku. (Elu l\u00f5puosas, Venemaal elades, \u00f5ppis luuletama ka vene keeles, seel\u00e4bi naastes oma slaavi juurte juurde.)<\/span><\/p>\n

Samasuguseid n\u00e4iteid saame tuua ka Eesti ajaloost. Ent nende loetelu l\u00e4heks siinkohal liiga pikaks, sestap j\u00e4\u00e4gu teiseks korraks. Esmat\u00e4htis on aga see, et selliste isikute m\u00f5ttemaailma m\u00e4\u00e4ras eesti keel ja sellest tulenev maailman\u00e4gemus. Sest iga keele \u00fclesehitus, selle omap\u00e4ra peegeldab selgelt ka seda keelt r\u00e4\u00e4kija m\u00f5ttelaadi.<\/span><\/p>\n

<\/a> \u201eRahvus elab oma keeles,\u201d kirjutas ungari ajaloolane L\u00e1szl\u00f3<\/b> <\/b>K\u0151v\u00e1ry<\/b> (1819\u20131907) oma 1842. aastal ilmunud raamatus \u201eSeekelimaast\u201d. Tollest ajast peale on ungari keele- ja kultuuriruumis seda lauset korratud lugematu arv kordi. Sest k\u00f5nealune lause annab keelep\u00f5hise<\/b> rahvuse olemuse edasi k\u00f5ige t\u00e4psemal ja \u00fchtlasi k\u00f5ige l\u00fchemal kujul.<\/span><\/p>\n

K\u0151v\u00e1ry see \u00fctlus kehtib t\u00e4iel m\u00e4\u00e4ral ka eesti rahvuse kohta. Senikaua kui eestlasel s\u00e4ilib eesti keele oskus, saab teda pidada eestlaseks, ja saame olla kindlad, et eestlus kestab edasi. Ja mida rohkem leidub mitte-eestlasi, kes \u00f5pivad eesti keele \u00e4ra k\u00f5rgtasemel ning t\u00e4nu eesti keele omap\u00e4rasele \u00fclesehitusele omandavad ka \u201eeestiliku ajuehituse\u201d (loe: eesti m\u00f5ttelaadi), suutes maailma n\u00e4ha eestlase pilguga, seda suurem on eestluse eluj\u00f5ud nii n\u00fc\u00fcd kui tulevikus.<\/span><\/p>\n

\u00d6elgem otses\u00f5nu: iga eestlane, kes kuulutab eesti keelele kadu ja soovitab eestlastel \u201eotstarbekuse ja paremate tulevikuv\u00e4ljavaadete huvides\u201d asendada eesti keel emakeelena hoopis mingi suurrahva keelega, tegutseb eestluse vastu, k\u00e4itub eestluse vaenlasena. Ja vastupidi: iga mitte-eestlane, kes \u00f5pib eesti keele \u00e4ra oivaliselt, koduneb eesti kultuuriruumis ning n\u00e4itab veenvalt nii s\u00f5nas kui teos, et eesti keele ja kultuuri hea k\u00e4ek\u00e4ik on talle v\u00e4ga kallis, on seel\u00e4bi eestluse suurim s\u00f5ber ja eestv\u00f5itleja. <\/span><\/p>\n

Eestlusele kadu kuulutajate tegevuse eluv\u00f5\u00f5rust, \u00fchtlasi eestluse suurt eluj\u00f5ulisust m\u00f5istis h\u00e4sti ka ungari kirjanik, t\u00f5lkija ning luuletaja Imre Csan\u00e1di <\/b>(1920\u20131991), kui s\u00f5nastas oma 1968. aastal valminud luuletuses \u201eEestlased\u201d selle l\u00f5puosa n\u00f5nda:<\/span><\/p>\n

Ja tumedalt \u00fcmiseb Saatus:<\/i><\/span><\/span><\/span>
\nH\u00e4da v\u00e4ikestele rahvastele, h\u00e4da!<\/i><\/span><\/span><\/span><\/p>\n

Eestlased ei vasta.<\/i><\/span><\/span><\/span>
\nNad teevad oma t\u00f6\u00f6d.<\/i><\/span><\/span><\/span>
\nTeevad tammi suurest hoolest,<\/i><\/span><\/span><\/span>
\nteevad tammi kainest meelest,<\/i><\/span><\/span><\/span>
\ntammi voogavaist lauludest.<\/i><\/span><\/span><\/span>
\nEnnast tammisse panevad.<\/i><\/span><\/span><\/span><\/p>\n

<\/a> (NB! selle luuletuse eestindas <\/span><\/span>Ellen Niit<\/b><\/span><\/span>\u00a0(1928\u20132016), kes elu jooksul j\u00f5udis t\u00f5lkida ka Pet\u0151fi luulet!<\/span><\/span>)<\/span><\/span><\/span><\/p>\n

Eestlaste vastust tumedalt \u00fcmisejatele ja eestlusele kadu kuulutajatele tasub meenutada nii emakeelep\u00e4eval kui k\u00f5igil muudelgi p\u00e4evadel. Meenutada m\u00f5ttes, kanda s\u00fcdames, teostada tegudes. K\u00f5ikjal ja alati.<\/span><\/span><\/span><\/p>\n

T\u00f5nu Kalvet<\/b><\/span><\/span><\/span><\/p>\n","protected":false},"excerpt":{"rendered":"

\u201eAjaloos on p\u00fcsima j\u00e4\u00e4nud vaid need rahvad, kes on suutnud luua oma kultuuri,\u201d \u00fctles kuulus ungari kirjanik S\u00e1ndor Cso\u00f3ri (1930\u20132016) 13. septembril 1992 Tallinnas, Ungari Kultuuriesinduse avamisel peetud k\u00f5nes. See…<\/p>\n","protected":false},"author":4,"featured_media":2307,"comment_status":"open","ping_status":"open","sticky":false,"template":"","format":"standard","meta":{"_eb_attr":"","footnotes":""},"categories":[16],"tags":[],"class_list":["post-2306","post","type-post","status-publish","format-standard","has-post-thumbnail","hentry","category-arvamus"],"_links":{"self":[{"href":"https:\/\/www.uudistekeskus.eu\/index.php?rest_route=\/wp\/v2\/posts\/2306","targetHints":{"allow":["GET"]}}],"collection":[{"href":"https:\/\/www.uudistekeskus.eu\/index.php?rest_route=\/wp\/v2\/posts"}],"about":[{"href":"https:\/\/www.uudistekeskus.eu\/index.php?rest_route=\/wp\/v2\/types\/post"}],"author":[{"embeddable":true,"href":"https:\/\/www.uudistekeskus.eu\/index.php?rest_route=\/wp\/v2\/users\/4"}],"replies":[{"embeddable":true,"href":"https:\/\/www.uudistekeskus.eu\/index.php?rest_route=%2Fwp%2Fv2%2Fcomments&post=2306"}],"version-history":[{"count":4,"href":"https:\/\/www.uudistekeskus.eu\/index.php?rest_route=\/wp\/v2\/posts\/2306\/revisions"}],"predecessor-version":[{"id":2312,"href":"https:\/\/www.uudistekeskus.eu\/index.php?rest_route=\/wp\/v2\/posts\/2306\/revisions\/2312"}],"wp:featuredmedia":[{"embeddable":true,"href":"https:\/\/www.uudistekeskus.eu\/index.php?rest_route=\/wp\/v2\/media\/2307"}],"wp:attachment":[{"href":"https:\/\/www.uudistekeskus.eu\/index.php?rest_route=%2Fwp%2Fv2%2Fmedia&parent=2306"}],"wp:term":[{"taxonomy":"category","embeddable":true,"href":"https:\/\/www.uudistekeskus.eu\/index.php?rest_route=%2Fwp%2Fv2%2Fcategories&post=2306"},{"taxonomy":"post_tag","embeddable":true,"href":"https:\/\/www.uudistekeskus.eu\/index.php?rest_route=%2Fwp%2Fv2%2Ftags&post=2306"}],"curies":[{"name":"wp","href":"https:\/\/api.w.org\/{rel}","templated":true}]}}