\u201e\u201eVenemaa ei saa enam energia abil survestada p\u00e4rast seda, kui Balti riigid laup\u00e4eval l\u00f5plikult
eralduvad Venemaa elektriv\u00f5rgust ja liituvad Euroopa Liidu omaga,\u201d teatas reedel (7.02.2025)
Euroopa Liidu v\u00e4lisasjade ja julgeolekupoliitika k\u00f5rge esindaja Kaja Kallas.\u201d<\/p>\n\n\n\n
Elektrienergia hankimise geograafilised tingimused<\/strong><\/p>\n\n\n\n L\u00f5in lahti maakaardi, et veenduda, kas m\u00e4letan selle piirkonna asukohta kaardil h\u00e4sti. M\u00e4letasin See asjaolu raskendab nende olukorda tunduvalt. Eriti just L\u00e4ti ja Eesti oma, kuna m\u00f5lemad saavad Suhted naabritega oma piirkonnas<\/strong><\/p>\n\n\n\n Kas julgeolekupoliitika k\u00f5rge esindajanna mainitud survestamine oli vaid oletus v\u00f5i oli Venemaa K\u00f5ik kolm Balti riiki esindavad igas m\u00f5ttes v\u00e4ga v\u00e4ikest j\u00f5udu, kui v\u00f5rrelda neid Venemaaga. Oluline on, et energiahankimisviise oleks mitu<\/strong><\/p>\n\n\n\n Venemaa elektriv\u00f5rgust eraldudes loobuvad Balti riigid v\u00e4ga k\u00e4ep\u00e4rasest, odavast Venemaa Allutada kogu piirkonna majandus poliitilistele kaalutlustele ei paista just eriti loogilisena. Kes pole Energiahankimisviiside v\u00e4henemisega kaasnevad ohud<\/strong><\/p>\n\n\n\n Huvitav, mis saab Balti riikidest siis, kui tekib esimene vooluvarustust\u00f5rge? Mis saab siis, kui EL-is K\u00f5ige k\u00f5vemini kukuvad siis virisema need, kes praegu lahtieraldumise nimel Venemaad Oma Venemaa-vihkamisega on sellised tegelased takerdunud kolmek\u00fcmne aasta tagusesse Minu hinnangul oli Balti riikide poliitikute otsus eralduda Venemaa energiavarustusv\u00f5rgust Lajos Orosz<\/strong><\/p>\n\n\n\n <\/p>\n","protected":false},"excerpt":{"rendered":" \u201e\u201eVenemaa ei saa enam energia abil survestada p\u00e4rast seda, kui Balti riigid laup\u00e4eval l\u00f5plikulteralduvad Venemaa elektriv\u00f5rgust ja liituvad Euroopa Liidu omaga,\u201d teatas reedel (7.02.2025)Euroopa Liidu v\u00e4lisasjade ja julgeolekupoliitika k\u00f5rge esindaja…<\/p>\n","protected":false},"author":4,"featured_media":2052,"comment_status":"open","ping_status":"open","sticky":false,"template":"","format":"standard","meta":{"_eb_attr":"","footnotes":""},"categories":[16],"tags":[],"class_list":["post-2050","post","type-post","status-publish","format-standard","has-post-thumbnail","hentry","category-arvamus"],"_links":{"self":[{"href":"https:\/\/www.uudistekeskus.eu\/index.php?rest_route=\/wp\/v2\/posts\/2050","targetHints":{"allow":["GET"]}}],"collection":[{"href":"https:\/\/www.uudistekeskus.eu\/index.php?rest_route=\/wp\/v2\/posts"}],"about":[{"href":"https:\/\/www.uudistekeskus.eu\/index.php?rest_route=\/wp\/v2\/types\/post"}],"author":[{"embeddable":true,"href":"https:\/\/www.uudistekeskus.eu\/index.php?rest_route=\/wp\/v2\/users\/4"}],"replies":[{"embeddable":true,"href":"https:\/\/www.uudistekeskus.eu\/index.php?rest_route=%2Fwp%2Fv2%2Fcomments&post=2050"}],"version-history":[{"count":4,"href":"https:\/\/www.uudistekeskus.eu\/index.php?rest_route=\/wp\/v2\/posts\/2050\/revisions"}],"predecessor-version":[{"id":2083,"href":"https:\/\/www.uudistekeskus.eu\/index.php?rest_route=\/wp\/v2\/posts\/2050\/revisions\/2083"}],"wp:featuredmedia":[{"embeddable":true,"href":"https:\/\/www.uudistekeskus.eu\/index.php?rest_route=\/wp\/v2\/media\/2052"}],"wp:attachment":[{"href":"https:\/\/www.uudistekeskus.eu\/index.php?rest_route=%2Fwp%2Fv2%2Fmedia&parent=2050"}],"wp:term":[{"taxonomy":"category","embeddable":true,"href":"https:\/\/www.uudistekeskus.eu\/index.php?rest_route=%2Fwp%2Fv2%2Fcategories&post=2050"},{"taxonomy":"post_tag","embeddable":true,"href":"https:\/\/www.uudistekeskus.eu\/index.php?rest_route=%2Fwp%2Fv2%2Ftags&post=2050"}],"curies":[{"name":"wp","href":"https:\/\/api.w.org\/{rel}","templated":true}]}}
k\u00fcll \u2013 k\u00f5ik kolm Balti riiki (Leedu, L\u00e4ti ja Eesti) piirnevad maismaal vaid Venemaa ja Valgevenega.
Erandi moodustab 104 kilomeetri pikkune l\u00f5ik, mis asub Leedu ja Poola piiril. See, Suwa\u0142ki
koridorina tuntud l\u00f5ik on Balti riikide ainus maismaa\u00fchendus EL-i \u00fclej\u00e4\u00e4nud liikmesriikidega.
P\u00f5hjas ja l\u00e4\u00e4nes on Balti riikide piiriks meri. Seega saab nende asukohta arvestades saata neile
mujalt EL-ist energiat maitsi ainult selle 104-kilomeetrise l\u00f5igu kaudu.<\/p>\n\n\n\n
maitsi ainult sealtkaudu \u2013 l\u00e4bi Leedu \u2013 nii elektrit, gaasi kui ka naftat. T\u00f5si, Eestit \u00fchendab
Soomega kaks merekaablit, mille kaudu saab samuti toimuda elektrienergia-vahetus EL-iga. Kuid
sellise \u00fchenduse ebakindlust n\u00e4itab asjaolu, et alles hiljuti sai \u00fcks kahest kaablist vigastada<\/p>\n\n\n\n
sel moel \u00e4hvardanud ka p\u00e4riselt? Mina igatahes pole kuulnud \u00fchestki Venemaa ametlikust,
t\u00f5siseltv\u00f5etavast sellealasest sammust. Kui sellist asja pole aga olnud, siis on survestamise-v\u00e4ide
lihtsalt vastutustundetu. Tekitab tarbetut vihavaenu. Mis m\u00f5te on omavahelisi suhteid teravaks
ajada?<\/p>\n\n\n\n
Seep\u00e4rast ma ei taipagi, miks nad ajavad suhteid Venemaaga teravaks. Minu meelest oleks neist
loogiline p\u00fc\u00fcelda oma auv\u00e4\u00e4rse ajaloop\u00e4randi s\u00e4ilitamisele. Sellest tulenevalt taotleks nad oma
huvide kaitseks h\u00e4id suhteid v\u00f5imalikult paljudega, eriti aga oma vahetute naabritega. Kas v\u00f5i juba
sellep\u00e4rast, et asukoht maakaardil m\u00e4\u00e4rab ka majanduslikud v\u00f5imalused. K\u00f5ige lihtsam on kaubelda
l\u00e4hinaabritega. Mida kaugemate patrneritega kaubelda, seda keerulisemaks, kulukamaks ja ka
aeglasemaks see kujuneb. Eriti k\u00e4ib see energiakandjatega kaubitsemise kohta.<\/p>\n\n\n\n
elektrienergiast. Teiseks, p\u00e4rast seda saavad nad EL-ist voolu ainult kahest suunast: maitsi Suwa\u0142ki
koridori kaudu, meritsi aga Soomega \u00fchendatud, kergestivigastatavate merekaablite kaudu. Seni
said aga maitsi kahest<\/strong> kohast. Kust otsast seda olukorda ka ei vaata, Vene elektris\u00fcsteemist
eraldumisega kahandati oma valikuv\u00f5imaluste hulka. Mis on selles head? Kus on siin loogika?<\/p>\n\n\n\n
energiavarustuskindluse-asjus s\u00f5ltumatu, see j\u00e4\u00e4b teistest alatisse s\u00f5ltuvusse. Sellises olukorras
tuleb energiahankimisv\u00f5imalusi just rohkendada, mitte aga k\u00e4rpida. K\u00f5ige lihtsam v\u00f5imalus igale
energianappuses riigile v\u00f5i piirkonnale on hankida energiat v\u00f5imalikult paljudest kohtadest.
Energiavarustus on strateegiline \u00e4riharu, sellisena peaks olema p\u00e4evapoliitikast aga v\u00f5imalikult
s\u00f5ltumatu.<\/p>\n\n\n\n
juhtub parajasti olema mingi suur probleem, mist\u00f5ttu ei suudeta Balti riike vooluga varustada?
N\u00e4iteks mingi suur loodus\u00f5nnetus. Mis saab siis? Mis juhtub siis, kui samal ajal peaks minema
rivist v\u00e4lja ka m\u00f5lemad \u00fchenduskaablid Soomega? Kogu piirkond j\u00e4\u00e4b siis ilma v\u00f5imalusest
hankida elektrit.<\/p>\n\n\n\n
verejanuliselt k\u00f5ige valjemini sarjavad. Sellised r\u00f6\u00f6givad siis nuttes, et ei saa endale kohvi keeta.
See ongi nendesuguste suurim mure, mitte aga see, et on pime ja et lapsel on k\u00fclm! Sest sellised nad
juba kord ongi! Tegelikest probleemidest irdunud.<\/p>\n\n\n\n
seisundisse. Vahepeal on aga maailm (sealhulgas ka Venemaa) arenenud, ainult \u201eprogressimeelsed\u201d
ise mitte. Nende \u201eprogressimeelsus\u201d kujutab endast mingit kujuteldavat maailma, mil puudub
tegelikkusega v\u00e4himgi seos. M\u00f5iste \u201eprogressimeelsus\u201d t\u00e4histab laostavat, eluv\u00f5\u00f5rast ja
normaalsusega vastuollu minevat, plastilist ideoloogiat, mis muudab oma sisu vastavalt olukorrale.<\/p>\n\n\n\n
vastutustundetu. Nende olukorrahinnang kujunenuks kindlasti elul\u00e4hedasemaks kui viimaks
kujunes, kui nad vaevunuks eelnevalt uurima kas v\u00f5i ainult maakaarti!<\/p>\n\n\n\n
T\u00f5lkinud T\u00f5nu Kalvet<\/p>\n\n\n\n