{"id":1394,"date":"2024-10-18T01:23:42","date_gmt":"2024-10-17T22:23:42","guid":{"rendered":"https:\/\/www.uudistekeskus.ee\/?p=1394"},"modified":"2024-10-18T01:24:20","modified_gmt":"2024-10-17T22:24:20","slug":"kellakeeramisest-tuleks-loobuda-voimalikult-kiiresti","status":"publish","type":"post","link":"https:\/\/www.uudistekeskus.eu\/?p=1394","title":{"rendered":"Kellakeeramisest tuleks loobuda v\u00f5imalikult kiiresti\u00a0"},"content":{"rendered":"\n

Kaks korda aastas on inimesed k\u00f5ikjal Euroopas h\u00e4iritud kellakeeramisest. \u00dcleminek talveajalt suveajale ja uuesti tagasi pidi selle algatajate kinnitusel aitama paremini kasutada valget osa p\u00e4evast ning muutma t\u00f6\u00f6perioodi viljakamaks. T\u00e4naseks on vildakast arvamusest loobutud ning korduvalt v\u00f5etud teemaks kellakeeramine l\u00f5petada. Kahjuks viitab k\u00f5ik sellele, et allak\u00e4iv Euroopa Liit pole suuteline otsustama.
Kellakeeramine pole otstarbekas.<\/strong>
Segadus, mida kellakeeramine kaks korda aastas tekitab, on piisav p\u00f5hjus sellest loobumiseks. Ajavahetus ei anna kokkuhoidu. Pole \u00fchtki vettpidavat arvutust, kui suurel m\u00e4\u00e4ral energiat t\u00e4nu kellakeeramisele kokku hoitakse ning kuiv\u00f5rd kasvab valge aja parema \u00e4rakasutamise t\u00f5ttu inimeste t\u00f6\u00f6panus. Tegemist on asjaga iseeneses, nagu ka mitmete muude EL-i ametnikearmee poolt pastakast v\u00e4ljaimetud meetmega (banaanide k\u00f5verusstandard, tolmuimejate mootoriv\u00f5imsuse k\u00e4rpimine ja komposteerimiskastide \u00a0standard). Ent poliitiline algatus, mis ei too kasu inimeste heaolule, eluj\u00e4rjele ja majanduslikule toimetulekule, kaotab m\u00f5tte.
Kellakeeramine ohustab tervist.
Igal aastal langeme kellakeeramise t\u00f5ttu m\u00f5neks ajaks depressiooni, sest ajaga m\u00e4ngimine tekitab stressi ja ebamugavust, kuid praeguses hapras geopoliitilises olukorras poleks lisapingeid kindlasti tarvis. Kas k\u00f5ik ajan\u00e4itajad said \u00f5igeks pandud, kuidas end j\u00e4rgmistel p\u00e4evadel tunnen? \u2013 need k\u00fcsimused vaevavad iga eurooplast, kellest on tehtud kellaajaga m\u00e4ngimise katsej\u00e4nes.
Kellakeeramisest johtuv valulik reaktsioon pole pelgalt negatiivne emotsioon, vaid v\u00e4ljendab organismi protesti ebamugavale olukorrale. Arstide v\u00e4itel on \u00f6\u00f6 ja p\u00e4eva vaheldumise r\u00fctm evolutsioonis v\u00e4ljakujunenud tunnetuslik protsess ning p\u00fc\u00fcd seda trotsida sulaselge posimine. Tohtrid selgitavad, et kellakeeramine p\u00e4rsib t\u00e4helepanu ning alandab t\u00f6\u00f6v\u00f5imet. Selle kahju v\u00f5ib Euroopas ulatuda miljardite eurodeni, mis kaotatakse \u00f5nnetuste l\u00e4bi ja v\u00e4sinud t\u00f6\u00f6liste langenud keskendumisv\u00f5ime t\u00f5ttu. Milleks? Kellakeeramine tekitab ka uneh\u00e4ireid, mis v\u00f5ivad p\u00f6\u00f6rdumatult kahjustada tervist ning tekitada organismis raskesti ravitavaid muutusi. Kuidas m\u00f5jub kellakeeramine s\u00f5japainest niigi hapraks muutunud rahvatervisele, on omaette k\u00fcsimus.
Suve v\u00f5i talveaeg \u2013 kumba valida?<\/strong>
P\u00f5hjuseks, miks kellakeeramisest loobumine venib, on riikide suutmatus kokku leppida, kas edaspidi j\u00e4\u00e4ks kasutusse suve- v\u00f5i talveaeg. Inimesed jagunevad laias laastus \u00f6\u00f6lembesteks ja hommikuvirgeteks ning see m\u00e4\u00e4rab ka suhtumise k\u00fcsimusse, kas j\u00e4\u00e4ma peaks v\u00f6\u00f6ndiajale l\u00e4hedase talveaja juurde v\u00f5i eelistama v\u00e4idetavalt hommikusele reipusele ja t\u00f6\u00f6kusele h\u00e4\u00e4lestavat suveaega. Eesti elanikud on enamuses t\u00f6\u00f6kad ja krapsakad hommikuvirged. K\u00fcsitluste kohaselt toetab 70% meist igavest suveaega ning vaid 20% tahab j\u00e4tkata v\u00f6\u00f6ndiaja l\u00e4hedase talveajaga. 10% j\u00e4\u00e4vad selles k\u00fcsimuses \u00e4raootavale sisukohale.
Kindlasti m\u00f5jutab suveaja populaarsust t\u00f5ik, et suvi on p\u00f5hjamaalastele haruldane ja hingele kallis aastaaeg, mis muudab meid k\u00f5iki nooremaks, toob s\u00fcdamesse armastuse ja m\u00f5tteisse lennukuse, sellest siis ka ihalus k\u00f5ige suvega seonduva j\u00e4rele. Arstide hinnangul on tervisele, t\u00f6\u00f6v\u00f5imele ja pikemas perspektiivis \u00fchiskonna heaolule oluline elada v\u00f5imalikult v\u00f6\u00f6ndiajale l\u00e4hedastes tingimustes. Sestap oleks m\u00f5istlikum valik siiski v\u00f6\u00f6ndiaeg, sest kes ei tahaks p\u00fcsida aastaringselt terve, t\u00f6\u00f6kas ja tegus.
Kellakeeramisest tuleks loobuda v\u00f5imalikult kiiresti.<\/strong>
Uuringute kohaselt on kolmandik Eesti elanikest depressioonis v\u00f5i selle eelses seisundis. Kindlasti on s\u00f5japaine depressiooni veelgi s\u00fcvendanud. Muidugi on depressiooni kaldumisel oluline panus kaamosel ja kitsilt jaotuval p\u00e4ikesevalgusel, ent sellesse kurba statistikasse annab oma osa ka kellakeeramine. V\u00f5rreldes l\u00f5unapoolsete riikidega on meie sesoonne p\u00e4eva ja \u00f6\u00f6 pikkuse vaheldumine \u00e4\u00e4rmiselt suur ning siit ka rahvuslikud vaimsed ise\u00e4rasused.
Kellakeeramise l\u00f5petamise eestvedajaks oli Soome, mille valitsus p\u00f6\u00f6rdus Euroopa Parlamendi poole ettepanekuga ajam\u00e4ngud l\u00f5petada. K\u00fcsimus v\u00f5eti m\u00f5ne aasta eest arutusele, langetati ka otsus osutite n\u00e4ppimisest loobuda, aga nagu k\u00f5ik suure liidu \u00fcksmeelt n\u00f5udvad algatused, on protsess takerdunud. M\u00f5nusa p\u00f5hjendusena teema p\u00e4evakorrast maha v\u00f5tmiseks, kasutati v\u00e4idet, et oldi k\u00e4sist-jalust seotud koroonakriisi vastu v\u00f5itlemisega ning n\u00fc\u00fcd ei lase eskaleeruv s\u00f5jaoht teemaga edasi minna. Kuidagi h\u00e4diselt k\u00f5lavad Br\u00fcsseli \u00e4pardunud tarkpeade vabandused. Ent kui euroliidus m\u00f5eldaks t\u00f5esti inimeste heaolule, nagu Br\u00fcsselisse megapalgale p\u00e4\u00e4senud poliitikud kinnitavad, on viimane aeg kellaajaga m\u00e4ngimine l\u00f5petada.<\/p>\n","protected":false},"excerpt":{"rendered":"

Kaks korda aastas on inimesed k\u00f5ikjal Euroopas h\u00e4iritud kellakeeramisest. \u00dcleminek talveajalt suveajale ja uuesti tagasi pidi selle algatajate kinnitusel aitama paremini kasutada valget osa p\u00e4evast ning muutma t\u00f6\u00f6perioodi viljakamaks. T\u00e4naseks…<\/p>\n","protected":false},"author":6,"featured_media":1358,"comment_status":"open","ping_status":"open","sticky":false,"template":"","format":"standard","meta":{"_eb_attr":"","footnotes":""},"categories":[16],"tags":[],"class_list":["post-1394","post","type-post","status-publish","format-standard","has-post-thumbnail","hentry","category-arvamus"],"_links":{"self":[{"href":"https:\/\/www.uudistekeskus.eu\/index.php?rest_route=\/wp\/v2\/posts\/1394","targetHints":{"allow":["GET"]}}],"collection":[{"href":"https:\/\/www.uudistekeskus.eu\/index.php?rest_route=\/wp\/v2\/posts"}],"about":[{"href":"https:\/\/www.uudistekeskus.eu\/index.php?rest_route=\/wp\/v2\/types\/post"}],"author":[{"embeddable":true,"href":"https:\/\/www.uudistekeskus.eu\/index.php?rest_route=\/wp\/v2\/users\/6"}],"replies":[{"embeddable":true,"href":"https:\/\/www.uudistekeskus.eu\/index.php?rest_route=%2Fwp%2Fv2%2Fcomments&post=1394"}],"version-history":[{"count":1,"href":"https:\/\/www.uudistekeskus.eu\/index.php?rest_route=\/wp\/v2\/posts\/1394\/revisions"}],"predecessor-version":[{"id":1395,"href":"https:\/\/www.uudistekeskus.eu\/index.php?rest_route=\/wp\/v2\/posts\/1394\/revisions\/1395"}],"wp:featuredmedia":[{"embeddable":true,"href":"https:\/\/www.uudistekeskus.eu\/index.php?rest_route=\/wp\/v2\/media\/1358"}],"wp:attachment":[{"href":"https:\/\/www.uudistekeskus.eu\/index.php?rest_route=%2Fwp%2Fv2%2Fmedia&parent=1394"}],"wp:term":[{"taxonomy":"category","embeddable":true,"href":"https:\/\/www.uudistekeskus.eu\/index.php?rest_route=%2Fwp%2Fv2%2Fcategories&post=1394"},{"taxonomy":"post_tag","embeddable":true,"href":"https:\/\/www.uudistekeskus.eu\/index.php?rest_route=%2Fwp%2Fv2%2Ftags&post=1394"}],"curies":[{"name":"wp","href":"https:\/\/api.w.org\/{rel}","templated":true}]}}