{"id":1291,"date":"2024-09-19T18:33:12","date_gmt":"2024-09-19T15:33:12","guid":{"rendered":"https:\/\/www.uudistekeskus.ee\/?p=1291"},"modified":"2024-09-19T18:33:44","modified_gmt":"2024-09-19T15:33:44","slug":"estonia-30-aastat-valu","status":"publish","type":"post","link":"https:\/\/www.uudistekeskus.eu\/?p=1291","title":{"rendered":"Estonia – 30 aastat valu"},"content":{"rendered":"\n

28. septembril m\u00f6\u00f6dub 30 aastat reisilaeva Estonia hukust, kui tormisel merel j\u00e4ttis elu 852 inimest. Tegemist on suurima rahuaegse katastroofiga L\u00e4\u00e4nemerel, mille muudab eriti valusaks teadmine, et t\u00e4naseni pole toimunule l\u00f5plikku ja avalikkust rahuldavat selgitust ning uurimiste tulemused ei veena p\u00e4\u00e4senuid ega hukkunute l\u00e4hedasi. Vastuseta j\u00e4\u00e4nud k\u00fcsimused tekitavad k\u00f5hklusi ja uusi k\u00fcsimusi ning Eesti, Soome ja eriti Rootsi valitsuste vastumeelsus asjasse t\u00e4it selgust tuua, annavad v\u00f5imaluse erinevate teooriate esilet\u00f5usuks.
Estonia teema ETV saates.<\/strong>
17. septembril k\u00e4sitles Estonia huku teemat ETV saade Impulss, mida mitte just k\u00f5ige \u00f5nnestunumalt p\u00fc\u00fcdsid juhtida osav\u00f5tmatu kivin\u00e4gu Joosep V\u00e4rk ja enesega pidevalt kimpus beebih\u00e4\u00e4l Anna Pihl. Stuudiosse olid kutsutud katastroofist p\u00e4\u00e4senud Ain-Alar Juhanson, trag\u00f6\u00f6dias abikaasa kaotanud Sigrid Tammes, juhtunu uurimisse s\u00fcdamega p\u00fchendunud Margus Kurm, pooleliolevat uurimist vedav M\u00e4rt Ots ning lisaks eelpool nimetatutele millegip\u00e4rast ka arrogantse eneseimetluse \u00e4\u00e4rmuslikemat vormi p\u00f5dev Valdo Randpere ja saatele mitte mingeid v\u00e4\u00e4rtusi lisanud teleajakirjanik Mihkel K\u00e4rmas.
Vaatamata saatejuhtide selgelt teemaga kimpu j\u00e4\u00e4vale esitusele, kuulis m\u00f5ndagi huvitavat ning kes viitsis veidigi kaasa m\u00f5elda, sai kinnitust ammu kogetud kahtlustele, et Estonia hukuga pole sugugi k\u00f5ik nii \u00fcheselt selge nagu Ots ja oma arvamust j\u00e4igalt peale suruv Randpere \u00fcritasid v\u00e4ita. N\u00e4htavasti ei tulnud kellelegi \u00fcllatusena, et M\u00e4rt Ots kordas praktilisel samu seisukohti, mida v\u00f5ib leida 1997. aastal avalikkusele esitletud raportist. Ta m\u00f6\u00f6nis, et Estonia oli viletsalt ehitatud ja eba\u00f5nnestunult konstrueeritud. Ramp ja vesiir olid tehnilise lahendusena \u00e4\u00e4rmiselt haavatavad, kuna neist \u00fche lahti tulles, kiskus see kaasa ka teise. Otsa toetas Valdo Randpere, kes kinnitas, et laev oli v\u00e4ga halvas tehnilises seisukorras, ega tohtinuks \u00fcldse merele s\u00f5ita. Estonia ei vastanud rambi ja vesiiri kauguse osas tehnilistele n\u00f5uetele, samuti puudus meres\u00f5iduk\u00f5lbulikkust kinnitav sertifikaat. Ajutine sertifikaat andis \u00f5iguse liikuda h\u00e4dap\u00e4rast Tallinna-Helsingi liinil.  Selle peale uuris Margus Kurm, et kui laev oli t\u00f5epoolest risu, siis miks j\u00e4ttis Pariisi kohus kannatanud h\u00fcvitiseta, kuna kohtu hinnangul laeva ehitusel norme ei rikutud. Veelgi enam, l\u00e4hedased pidid maksma kinni ka laevatehase kohtukulud. Sellele aga vastust ei j\u00e4rgnenud.
Kurm p\u00fc\u00fcdis kogu saate v\u00e4ltel viidata riigiametnikele omase \u00fcleolekuga mitte just eriti veenvaid argumente loopiva Otsa m\u00f6\u00f6dar\u00e4\u00e4kimistele, ent too ei lasknud end  h\u00e4irida, vaevumata selgitama, miks kulutatakse miljoneid maksumaksja raha, et j\u00f5uda sama j\u00e4relduseni nagu esimene kriitika alla langenud uurimine. Lisaks p\u00f6\u00f6ras Kurm t\u00e4helepanu t\u00f5igale, et Otsa uurimismeeskond pole kaasanud t\u00f6\u00f6sse p\u00e4\u00e4senuid ja hukkunute pereliikmeid, mist\u00f5ttu ei \u00e4rata tulemused usaldust. “Mis m\u00f5te on edasisel uurimisel, kui uurimiskomisjonil on juba praegu k\u00f5ik selge ning igasugused muud p\u00f5hjused peale rambi purunemise v\u00e4listatakse?” k\u00fcsis Kurm \u00f5igustatult, ent vastust ei tulnud.
Randpere demonstreeris, kuiv\u00f5rd Estonia katastroofi puudutavad kahtlused \u00e4rritavad valitsuserakonda kuuluvaid poliitikuid ja keskendus avatud arutelu asemel Kurmi naeruv\u00e4\u00e4ristamisele ja umbe jooksva uurimise \u00f5igustamisele. Kui Kurm viitas ka muudele v\u00f5imalikele p\u00f5hjustele, peale rambi purunemise, n\u00e4itas Randpere \u00fclbelt, kuidas peavoolu poliitikale vastanduja langeb tema n\u00f5medalt lahmiva r\u00fcnnaku alla. Demokraatlikus \u00f5igusriigis ei tohiks selline k\u00e4itumine, mida riigikogu liige demonstreeris, olla aktsepteeritud, kuid tundub, et meil Eestis on m\u00f5nede reformierakondlaste jaoks kehtimas personaalsed eetikavabalt demagoogilised debatireeglid.
Trag\u00f6\u00f6diast enim puudutatud pole rahul.<\/strong>
Ent olulisim oli  see, et saates said kaasa r\u00e4\u00e4kida Sigrid Tammes ja Ain-Alar Juhanson. Abikaasa kaotanud Sigrid Tammes peatus t\u00f5igal, et esimeses pigem tehnilises raportis j\u00e4eti palju s\u00fcndmuste ahelas olulist kirjeldamata. K\u00f5ik faktid  kandsid raportis eesm\u00e4rki, et l\u00f5ppotsus tunduks v\u00f5imalikult t\u00f5ene ning seda ei v\u00e4\u00e4raks mingi muu fakt, mis kinnitaks teisi v\u00f5imalusi. Aastal 2020 oli tal k\u00f5rge ootus uuele uurimisele, kui valitsuse poolt anti lubadus, et uus uurimine tuleb v\u00f5imalikult l\u00e4bipaistev, omakseid kaasav ning annab k\u00f5igile lahtistele k\u00fcsimustele vastused. Uus uurimine pidi kestma kaks aastat, t\u00e4naseks on sellest saanud neli, mille jooksul on vahetunud kolm komisjoni juhti ja pole selge, millises punktis t\u00e4na ollakse. “Hetkel on kahtlus, et j\u00f5utakse t\u00e4pselt samasse punkti, kuhu j\u00f5udis 1997. aasta uurimine. Kogu tegevus kannab vaid \u00fcht eesm\u00e4rki – et komisjoni v\u00e4ljak\u00e4idud teesid tunduksid usutavad,” arvas Tammes.
Tammes esindas \u00f5igustatud ja ausat seisukoht, mida n\u00e4htavasti jagavad paljud hukkunute omaksed, kes on 30 aastat lootnud saada vastust k\u00fcsimusele, miks nad kaotasid armsa inimese. Uue uurimisega kruviti ootused taas lakke, ent seda suurem on pettumus. Tahaks Eesti poliitikutelt k\u00fcsida, miks te m\u00e4ngite inimestega, kes niigi on palju kannatanud?
Laevalt p\u00e4\u00e4senud Ain-Alar Juhanson k\u00f5neles, et tema \u00fctlusi uurimises ei kajastu. Juhanson r\u00e4\u00e4kis, et laev oli 90 kraadi kreenis ja ta leidis tee veepinnani laskumiseks rambi v\u00f5restiku kaudu ja ramp oli sel hetkel kinni. Hiljem seletati talle, et kuna laev vajus kreeni, sulgus ka ramp uuesti.
Kaua veel udutatakse?<\/strong>
Estonia katastroofi p\u00f5hjuste uurimine on n\u00e4ide riiklikul tasandil varjamisest ja udutamisest. Uurimine, mida oleks v\u00f5imalik teostada m\u00e4rksa kiiremini, venib aastaid, sest kuidagi peab ju \u00f5igustama miljonitesse ulatuvaid kulusid. Kuigi tulemus on ette teada, sest mingil tingimusel ei tohi \u00fcheski punktis vastanduda ametlikule seletusele, tehakse n\u00e4gu, otsekui huvitaks kedagi l\u00f5pliku t\u00f5e v\u00e4lja selgitamine. Ja pole siin m\u00f5tet s\u00fc\u00fcdistada inimesi vanden\u00f5uteooriate nuputamises! Mida peab siis eeldama, kui Rootsi valitsus esimese otsusena soovis laevavaraki betooniga katta. Sellest \u00fclikallist ja l\u00f5pliku t\u00f5e v\u00e4ljaselgitamist igaveseks v\u00f5imatuks muutvast ettev\u00f5tmisest loobuti omaste suure vastuseisu t\u00f5ttu. Kuid merep\u00f5hjast \u00fcles t\u00f5stetud Estonia ramp on seni Rootsi armee salajases laos, kuhu pole p\u00e4\u00e4su \u00fchelgi huvilisel. Kas on siis ootamatu, kui spekuleeritakse svenssonite allveelaevast, mis v\u00f5is Estoniaga kokku p\u00f5rgata? Estonia hukust on m\u00f6\u00f6das 30 aastat, kuid seni pole avalikustatud selle trag\u00f6\u00f6dia s\u00fc\u00fcdlasi ja keegi ei vastuta. Aga kui laev oli taoline r\u00fcsa nagu seda v\u00e4idavad Ots ja Randpere, siis 28. septembril 1994 oleksid pidanud inimesed, kes vastutasid ohutuse eest, sadamast v\u00e4ljas\u00f5idu peatama. Miks neid oma ametikohal vastutust kandvaid isikuid pole seni karistatud? Miks pole keegi viinud kohtusse neid ametnikke, kelle teadmisel sertifitseerimata alus L\u00e4\u00e4nemerd k\u00fcndis? Hakkavadki juba tulema vastuseta k\u00fcsimused ja need j\u00e4\u00e4vad meiega ka peale k\u00e4imasoleva just nagu toimuva “uurimise” l\u00f5ppu, sest M\u00e4rt Ots valmistab meid selleks juba ette.
Midagi h\u00e4marat ja kummalist on Estonia loos. Nagu vanas ringvaates v\u00f5ib n\u00e4ha-kuulda, siis uppumisest p\u00e4\u00e4senud eestlasete Tallinna lennujaama j\u00f5udmise j\u00e4rel ootasid neile vastu tulnud sugulased poolteist tundi, kuni KAPO p\u00e4\u00e4senuid kinni pidas ja k\u00fcsitles. Miks pidi \u00e4sja surma suust v\u00e4lja rabelenud inimesi niimoodi m\u00f5ttetult muserdama, kui tunnistusi oleks saanud v\u00f5tta ka m\u00f5nel j\u00e4rgneval p\u00e4eval? Vastust sellele ei saa me n\u00e4htavasti kunagi teada. Aga k\u00fcsimused keerlevad inimeste peades, koguvad seal \u00fcllatavaid \u00fcksikasju, mida v\u00f5ibolla polegi kunagi juhtunud, saavad sootuks teise t\u00f5lgenduse ja uuristavad l\u00f5ppkokkuv\u00f5ttes kodanike usaldust oma riigi ja p\u00f5hjamaade demokraatia vastu. Kas see ongi eesm\u00e4rk, kui aastak\u00fcmnete v\u00e4ltel ei suudeta leida selget ja \u00fcmberl\u00fckkamatut vastust, miks meie riigi nime kandev ristlusalus lainetesse kadus ja kes on need, kelle tegemataj\u00e4tmine, \u00fcksk\u00f5iksus ja kuritahtlik lohakus selle p\u00f5hjustasid. Kuni me seda ei tea, ei kao ka valu. Estonia katastroofi uurimine mitte \u00fcksnes ei pea n\u00e4ima usaldusv\u00e4\u00e4rne, vaid see peab j\u00f5udma vastusteni, mida saab m\u00f6\u00f6ndusteta uskuda.<\/p>\n","protected":false},"excerpt":{"rendered":"

28. septembril m\u00f6\u00f6dub 30 aastat reisilaeva Estonia hukust, kui tormisel merel j\u00e4ttis elu 852 inimest. Tegemist on suurima rahuaegse katastroofiga L\u00e4\u00e4nemerel, mille muudab eriti valusaks teadmine, et t\u00e4naseni pole toimunule…<\/p>\n","protected":false},"author":6,"featured_media":820,"comment_status":"open","ping_status":"open","sticky":false,"template":"","format":"standard","meta":{"_eb_attr":"","footnotes":""},"categories":[16],"tags":[],"class_list":["post-1291","post","type-post","status-publish","format-standard","has-post-thumbnail","hentry","category-arvamus"],"_links":{"self":[{"href":"https:\/\/www.uudistekeskus.eu\/index.php?rest_route=\/wp\/v2\/posts\/1291","targetHints":{"allow":["GET"]}}],"collection":[{"href":"https:\/\/www.uudistekeskus.eu\/index.php?rest_route=\/wp\/v2\/posts"}],"about":[{"href":"https:\/\/www.uudistekeskus.eu\/index.php?rest_route=\/wp\/v2\/types\/post"}],"author":[{"embeddable":true,"href":"https:\/\/www.uudistekeskus.eu\/index.php?rest_route=\/wp\/v2\/users\/6"}],"replies":[{"embeddable":true,"href":"https:\/\/www.uudistekeskus.eu\/index.php?rest_route=%2Fwp%2Fv2%2Fcomments&post=1291"}],"version-history":[{"count":1,"href":"https:\/\/www.uudistekeskus.eu\/index.php?rest_route=\/wp\/v2\/posts\/1291\/revisions"}],"predecessor-version":[{"id":1292,"href":"https:\/\/www.uudistekeskus.eu\/index.php?rest_route=\/wp\/v2\/posts\/1291\/revisions\/1292"}],"wp:featuredmedia":[{"embeddable":true,"href":"https:\/\/www.uudistekeskus.eu\/index.php?rest_route=\/wp\/v2\/media\/820"}],"wp:attachment":[{"href":"https:\/\/www.uudistekeskus.eu\/index.php?rest_route=%2Fwp%2Fv2%2Fmedia&parent=1291"}],"wp:term":[{"taxonomy":"category","embeddable":true,"href":"https:\/\/www.uudistekeskus.eu\/index.php?rest_route=%2Fwp%2Fv2%2Fcategories&post=1291"},{"taxonomy":"post_tag","embeddable":true,"href":"https:\/\/www.uudistekeskus.eu\/index.php?rest_route=%2Fwp%2Fv2%2Ftags&post=1291"}],"curies":[{"name":"wp","href":"https:\/\/api.w.org\/{rel}","templated":true}]}}