{"id":1275,"date":"2024-09-15T15:15:54","date_gmt":"2024-09-15T12:15:54","guid":{"rendered":"https:\/\/www.uudistekeskus.ee\/?p=1275"},"modified":"2024-09-15T15:17:11","modified_gmt":"2024-09-15T12:17:11","slug":"tasuta-korgkool-peab-jatkama","status":"publish","type":"post","link":"https:\/\/www.uudistekeskus.eu\/?p=1275","title":{"rendered":"Tasuta k\u00f5rgkool peab j\u00e4tkama"},"content":{"rendered":"\n

M\u00f5ne aasta eest meie hulgast lahkunud Tartu \u00dclikooli rektor Volli Kalm avaldas \u00fches Maalehe usutluses arvamust, et Eestile on kasulik, kui noortel \u00fclikooli \u00f5pingud vaid seep\u00e4rast \u00e4ra ei j\u00e4\u00e4, et vanematel pole piisavalt raha lapse koolitamiseks. \u00dchiskond on seda vaadet jaganud ning alates 2013. aastast on meie k\u00f5rgkoolides eestikeelsed \u00f5ppekavad tasuta. See on \u00f5ige suhtumine, sest mida v\u00e4iksem rahvas, seda targemad peavad olema selle liikmed, et s\u00e4ilitada globaliseerunud maailmas oma keel ja kultuur. V\u00e4hemt\u00e4htis pole ka eesti teaduskeele k\u00e4ibeshoidmine ja arendamine, mis miljonilise rahva puhul on k\u00fcllaltki problemaatiline. Eesti vajab haritud ja andekaid inimesi, kes suudaksid 24. veebruaril 1918 alanud iseseisvusprojekti ka j\u00e4rgmised sada aastat edukalt j\u00e4tkata. Ometi on viimasel ajal hakatud \u00fcha valjemalt r\u00e4\u00e4kima vajadusest k\u00f5rgharidus taas maksustada, sest \u00fclikoolid ei pidavat nigela eelarvega v\u00e4lja vedama. V\u00e4idetavalt ei kata riigipoolsed eraldised k\u00f5rgkoolide kasvavaid vajadusi. Tasulisele \u00f5ppele naasmise poolt k\u00f5nelevad ka mitmed \u00fclikoolide rektorid, kellelt sooviks k\u00fcsida, kas t\u00f5epoolest ei n\u00e4hta s\u00fc\u00fcd ka \u00fclikoolide eneste haldusmugavuses ja stagneerunud \u00f5ppekorralduses?
K\u00f5rghariduse arvelt ei tohi koonerdada.<\/strong>
Riik ei tohiks k\u00f5rghariduse pealt kokku hoida, kuid ka \u00fclikoolid peavad vaeva n\u00e4gema.
K\u00f5rghariduse nigelasse hetkeseisu peab suhtuma t\u00e4ie t\u00f5sidusega, sest meie riigi jaoks on k\u00f5rgkoolide tase eksistentsiaalse t\u00e4hendusega. Seda v\u00f5ib olulisuselt v\u00f5rrelda kaitsev\u00f5ime t\u00f5stmisega, kuhu me ju panustame \u00fcha enam, kandes nurisemata ka meie territooriumil baseeruva liitlaste v\u00e4ekontingendi \u00fclalpidamiskulud. Ka k\u00f5rghariduse rahastamine peab j\u00f5udma tasemele, mis tagab k\u00f5rgkoolide ladusa toimimise. Samuti tuleks riigil kompenseerida k\u00fclalis\u00f5ppej\u00f5udude palgad. Siis saaksime tuua Eestisse \u00f5petama t\u00f5elised oma ala maailmakor\u00fcfeed.
Meie k\u00f5rgharidusmaastik tuleb teraselt \u00fcle vaadata, leidmaks v\u00f5imalikud kokkuhoiukohad. Palju on dubleerimist ja \u00f5pet aegunud kavade j\u00e4rgi. N\u00e4iteks \u00f5petatakse Eestis arhitektuuri mitmes erinevas kohas. Vabalt v\u00f5iks arhitektuuri eriala \u00f5petamise Kunstiakadeemias l\u00f5petada ning viia kogu \u00f5ppe TalTechi Arhitektuuri- ja urbanistika instituuti, kus pakutav haridus on kvaliteetne ning praktiliste oskuste kesksem. Kaaluda v\u00f5iks Kunstiakadeemia sulgemist, sest sealsed \u00f5ppekavad on v\u00f5imalik jagada TT\u00dc, Tallinna \u00dclikooli ja Tartu \u00dclikooli vahel. Hoiaksime kokku hulga administratiiv- ning \u00fclalpidamiskulusid, vabanenud kinnisvara m\u00fc\u00fcgist laekunud tulu saaks aga suunata fondi k\u00f5rghariduse toetamseks, kuhu teeksid makseid ka Eesti k\u00f5rgkoolide teadusloomet tarbivad eraettev\u00f5tted.
\u00dclikoolides tuleb suurendada sissetulekuid teadusmajandusest, millega saab katta \u00f5ppekulusid. Eesti k\u00f5rgkoolides tehtav teadus peab julgemalt p\u00fcrgima maailma. Just teadusloome impordis v\u00f5iksime otsida oma edu v\u00f5tit. Eestisisese teadustoodangu kasvatamisel peaks k\u00f5rgkoolidele tulema appi riik. Miks pidada ministeeriumide juures arvukalt anal\u00fc\u00fctikuid, kes valmistavad ette strateegiaid ning koguvad statistilist ja sotsioloogilist materjali, kui sama t\u00f6\u00f6 v\u00f5iks tellida k\u00f5rgkoolidelt. Osa riigi halduskuludest saaks suunata k\u00f5rgkoolidele ning sellest v\u00f5idaks nii riik kui \u00fclikoolid. Selline koost\u00f6\u00f6 t\u00f5staks \u00fchelt poolt avaliku halduse kvaliteeti, teisalt suurendaks meie k\u00f5rgkoolide sidusust \u00fchiskonnaga. \u00dclikoolidel tuleb teha ka j\u00e4rjekindlamat t\u00f6\u00f6d teadus- ja arendustegevuse rahastamiseks l\u00e4bi Euroopa Liidu raamprogrammide. Kindlasti oleks otstarbekas j\u00e4tkata Eesti k\u00f5rgkoolide juures Euroopa tippkeskuste loomist, sest rahvusvahelistumisega on v\u00f5imalik tuua k\u00f5rgkoolidesse lisaraha.
Kes tahab see suudab.<\/strong>
Iga l\u00e4bimurde puhul on oluline ka inimfaktor. Aastal 2000 oli TT\u00dc eelarve kolm korda v\u00e4iksem kui Tartu \u00dclikoolil. Riiklike investeeringute maht aga 22 miljonit krooni Tartu 720 miljoni vastu. T\u00e4na maailmatasemele j\u00f5udnud k\u00f5rgkool seisis h\u00e4\u00e4bumise l\u00e4vel ning liikusid m\u00f5tted l\u00f5petada seal doktori\u00f5pe. Peale seda kui rektoriks valiti tegus ja v\u00f5itlev Andres Keevallik, t\u00f5usis TT\u00dc eelarve pidevalt, v\u00f5rdsustudes sajandi teiseks k\u00fcmnendiks Tartuga. Aktiivselt kasutati k\u00f5iki v\u00f5imalusi \u00fclikooli eelarve kasvatamiseks, erasektori annetustest teadus- ja arendustegevuse stimuleerimiseni. Tasub j\u00e4reletegemist. Ka praegustel rektoritel tuleks rahapuuduse kurtmise asemel asuda tegutsema nii lobi korras kui \u00fclikooli teadusmajandust turgutades ja s\u00e4\u00e4stlikumaid ning loovamaid administreerimismudeleid juurutades. T\u00f6\u00f6 toob tulu, mokalaat n\u00e4rtsitab! Me ei tohi kergelt alla anda ja oma talentide teed \u00fclikooli sulgeda vaid seep\u00e4rast, et vanemail pole rahakott puuga seljas.
Ei tahaks enam kuulda arrogantsete k\u00f5rgkooliametnike v\u00e4iteid, otsekui oleksid meie noored laisad. 66 % \u00fcli\u00f5pilastest t\u00f6\u00f6tab, et eluga toime tulla. Muutkem nende olukord kergemaks, kaasates \u00fcli\u00f5pilasi senisest rohkem tasustatavatesse uurimist\u00f6\u00f6desse, kus \u00f5ppimist saab t\u00f6\u00f6ga sujuvalt \u00fchildada. Eesti \u00fcli\u00f5pilaskond koosneb tarkadest, edasip\u00fc\u00fcdlikest, oma tulevikku rajavatest noortest. Oleks \u00e4\u00e4rmiselt kahju, kui osa neist peaksid \u00f5ppe tasuliseks muutumise j\u00e4rel k\u00f5rgharidusest loobuma, end \u00f5ppemaksu p\u00e4rast segaseks t\u00f6\u00f6tama v\u00f5i eluaegse v\u00f5lakoorma kaela saama. \u00c4rgem karistagem neid selle eest, et poliitikud ja ametnikud ei suuda k\u00f5rghariduse rahastamise ja korraldamisega parimal moel hakkama saada.
Eesti k\u00f5rgkoolid peavad j\u00e4tkama tasuta eestikeelsete \u00f5ppekavadega. Igal probleemil on lahendus, ja tavaliselt lihtsam, kui seda tunnistada tahame.<\/p>\n","protected":false},"excerpt":{"rendered":"

M\u00f5ne aasta eest meie hulgast lahkunud Tartu \u00dclikooli rektor Volli Kalm avaldas \u00fches Maalehe usutluses arvamust, et Eestile on kasulik, kui noortel \u00fclikooli \u00f5pingud vaid seep\u00e4rast \u00e4ra ei j\u00e4\u00e4, et…<\/p>\n","protected":false},"author":6,"featured_media":803,"comment_status":"open","ping_status":"open","sticky":false,"template":"","format":"standard","meta":{"_eb_attr":"","footnotes":""},"categories":[16],"tags":[],"class_list":["post-1275","post","type-post","status-publish","format-standard","has-post-thumbnail","hentry","category-arvamus"],"_links":{"self":[{"href":"https:\/\/www.uudistekeskus.eu\/index.php?rest_route=\/wp\/v2\/posts\/1275","targetHints":{"allow":["GET"]}}],"collection":[{"href":"https:\/\/www.uudistekeskus.eu\/index.php?rest_route=\/wp\/v2\/posts"}],"about":[{"href":"https:\/\/www.uudistekeskus.eu\/index.php?rest_route=\/wp\/v2\/types\/post"}],"author":[{"embeddable":true,"href":"https:\/\/www.uudistekeskus.eu\/index.php?rest_route=\/wp\/v2\/users\/6"}],"replies":[{"embeddable":true,"href":"https:\/\/www.uudistekeskus.eu\/index.php?rest_route=%2Fwp%2Fv2%2Fcomments&post=1275"}],"version-history":[{"count":1,"href":"https:\/\/www.uudistekeskus.eu\/index.php?rest_route=\/wp\/v2\/posts\/1275\/revisions"}],"predecessor-version":[{"id":1276,"href":"https:\/\/www.uudistekeskus.eu\/index.php?rest_route=\/wp\/v2\/posts\/1275\/revisions\/1276"}],"wp:featuredmedia":[{"embeddable":true,"href":"https:\/\/www.uudistekeskus.eu\/index.php?rest_route=\/wp\/v2\/media\/803"}],"wp:attachment":[{"href":"https:\/\/www.uudistekeskus.eu\/index.php?rest_route=%2Fwp%2Fv2%2Fmedia&parent=1275"}],"wp:term":[{"taxonomy":"category","embeddable":true,"href":"https:\/\/www.uudistekeskus.eu\/index.php?rest_route=%2Fwp%2Fv2%2Fcategories&post=1275"},{"taxonomy":"post_tag","embeddable":true,"href":"https:\/\/www.uudistekeskus.eu\/index.php?rest_route=%2Fwp%2Fv2%2Ftags&post=1275"}],"curies":[{"name":"wp","href":"https:\/\/api.w.org\/{rel}","templated":true}]}}