{"id":1206,"date":"2024-09-06T23:55:03","date_gmt":"2024-09-06T20:55:03","guid":{"rendered":"https:\/\/www.uudistekeskus.ee\/?p=1206"},"modified":"2024-09-07T00:00:34","modified_gmt":"2024-09-06T21:00:34","slug":"riin-seema-%e2%9f%a9-lastele-seadmata-piirid-lahevad-uhiskonnale-kalliks-maksma","status":"publish","type":"post","link":"https:\/\/www.uudistekeskus.eu\/?p=1206","title":{"rendered":"RIIN SEEMA\u00a0\u27e9\u00a0Lastele seadmata piirid l\u00e4hevad \u00fchiskonnale kalliks maksma\u00a0"},"content":{"rendered":"\n

Piiride seadmine lapsele ja samas lapse emotsionaalne toetamine on t\u00e4iskasvanule j\u00e4rjepidev pingutus ja enese\u00fcletus, ka iseenda piiramine ja reguleerimine. Illustratsioon: Mark Antonius PuhkanLastele piiride seadmine on oluline.<\/p>\n\n\n\n

Vanemad ja \u00f5petajad kardavad seada lastele piire.<\/p>\n\n\n\n

Eakohaste n\u00f5udmiste ja reeglite k\u00f5rval vajavad lapsed t\u00e4helepanu.<\/p>\n\n\n\n

\u00dchiskond on liikunud \u00fcha liberaalsema maailmavaate poole ega suuda enam seada laste ja noorte vaimse ja f\u00fc\u00fcsilise tervise jaoks vajalikke piire. See on t\u00f5sine probleem, kirjutab Tallinna \u00dclikooli pedagoogilise n\u00f5ustamise dotsent Riin Seema.<\/p>\n\n\n\n

<\/h3>\n\n\n\n

Meie riigis kasvab \u00f5pi- ja k\u00e4itumisraskustega laste arv, see on \u00fchiskonnale kulukas, ning seet\u00f5ttu tuleks kasvatusteemad j\u00e4lle au sisse t\u00f5sta. \u00dches artiklis ei ole v\u00f5imalik k\u00e4sitleda kasvatuse kogu keerukust, k\u00f5iki tundlikke arenguperioode ja kasvatusmeetodeid. Alustuseks aga r\u00f5hutan, et laste kasvamise ja arengu k\u00e4igus on vaja t\u00e4iskasvanul m\u00f5ista oma rolli ja vajadusel muuta oma strateegiaid.<\/p>\n\n\n\n

Enne piiride seadmist ja iseseisvumist vajab laps esimestel elukuudel s\u00fcmbioosikogemust, sest lapse ps\u00fc\u00fchiline areng saab alguse \u00fcksolemise tundest oma emaga v\u00f5i esmase hooldajaga. Beebid vajavad kindlustunnet, et vanemat saab usaldada, et ta rahuldab k\u00f5ik tekkinud vajadused. See on v\u00e4ljakutse eelk\u00f5ige v\u00e4rsketele emadele, et enda tahtmised, \u00f5pingud ja karj\u00e4\u00e4r seniks tagaplaanile panna.<\/p>\n\n\n\n

Lapsed vajavad piire<\/h2>\n\n\n\n

S\u00fcmbioos ei v\u00f5i siiski kestma j\u00e4\u00e4da, see kahjustaks lapse arengut. Lapse arenedes muutuvad lapse vajadused, ta hakkab iseseisvuma ja piire katsetama. Lapsed mitte ainult ei vaja piire, vaid ka lausa otsivad neid. Lapsed ja teismelised v\u00f5ivad k\u00e4ituda sobimatult, ohtlikult ja v\u00e4ljakutsuvalt. Laps v\u00f5ib j\u00e4tkata piiride nihutamist seni, kuni ta saab sellest kasu, ega kohta piiri \u2013 kohest t\u00e4iskasvanu(te) kindlat, turvalist ja piisavalt j\u00f5ulist vastust.<\/p>\n\n\n\n

\n

Laps v\u00f5ib j\u00e4tkata piiride nihutamist seni, kuni ta saab sellest kasu, ega kohta piiri \u2013 kohest t\u00e4iskasvanu(te) kindlat, turvalist ja piisavalt j\u00f5ulist vastust.<\/p>\n<\/blockquote>\n\n\n\n

Olen tajunud, et piiride seadmisega kaasneb sageli t\u00e4iskasvanute ebakindlus, s\u00fc\u00fctunne ja hirm. Kas ma olen halb vanem, halb \u00f5petaja? Kuidas ma saan last keelata v\u00f5i millekski sundida, kui ta seda ei taha? Kuidas ma ei suuda vaid s\u00f5nadega lapsele selgeks teha, et see k\u00e4itumine on vastuv\u00f5etamatu ja ohustab teda ennast v\u00f5i teisi? Olen neid hirmusid piiride seadmisel kuulnud nii tudengitelt kui ka praktilises t\u00f6\u00f6s n\u00f5ustajana. Olen neid tundeid ja m\u00f5tteid ka ise kogenud, seades lastele piire nii erialases t\u00f6\u00f6s kui ka isiklikus elus.<\/p>\n\n\n\n

<\/h3>\n\n\n\n

Tundub, et \u00fchiskonnas on levimas hirm laste vabadust piirata. Kuidas siis leida kasvatamisel m\u00f5istlik tasakaal range kontrolli ja k\u00f5ikelubamise vahel? Lasteps\u00fchhiaater Michael Winterhoff (2010)<\/a> on hoiatanud selle eest, et lastest v\u00f5ivad kasvada v\u00e4ikesed t\u00fcrannid, kui t\u00e4iskasvanud ei t\u00e4ida oma rolli, alluvad lastele ja lasevad lastel k\u00f5iki olukordi kontrollida. Rolf Arnold (2015)<\/a> omakorda kirjutas k\u00e4siraamatu lapsevanematele, kuidas mitte kasvatada lapsi nagu t\u00fcrann, tasakaalustades piiride seadmise lapsega suhtlemise ja armastava vanemliku kohalolekuga.<\/p>\n\n\n\n

\"Tartu
Tartu \u00dclikooli pedagoogika professor, Peeter P\u00f5ld (1932, lk 114). \u00ab\u00dcldine kasvatus\u00f5petus\u00bb. Foto: Digar<\/figcaption><\/figure>\n\n\n\n

Nii autoritaarsus kui ka piirideta vabadus on distsiplineerimata k\u00e4itumisvormid. Distsiplineerimine ja piiride seadmine on kasvatuse k\u00fcsimused, aga kasvatuse m\u00f5iste tekitab erinevates inimestes v\u00e4ga erinevaid reaktsioone \u2013 heldimustundest kuni \u00f5udustundeni v\u00e4lja. Ja v\u00f5ib-olla just seet\u00f5ttu on kasvatuse m\u00f5iste \u00fchiskonnas p\u00f5lu alla pandud, et m\u00f5istmata kasvatuse komplekssust, k\u00e4sitletakse seda sageli emotsionaalselt ja mustvalgelt.<\/p>\n\n\n\n

\n

Kasvatamise alla l\u00e4hevad nii hoolimine kui ka piiramine, n\u00e4iteks turvalise keskkonna loomine v\u00f5i heasoovlikku j\u00f5udu kasutades v\u00e4ikese lapse s\u00fclle v\u00f5tmine v\u00f5i kinni hoidmine.<\/p>\n<\/blockquote>\n\n\n\n

Kasvatusteadlane Tiiu Kuurme<\/a> selgitas, et kasvatus kui fenomen v\u00f5ib sisaldada v\u00e4ga erinevaid inimtegevusi, nagu juhtimist, suunamist, \u00f5petamist, innustamist, ohverdamist, hoolimist, hoolitsemist, manitsemist, n\u00f5ustamist, n\u00e4itamist, kiitmist, soovitamist, vestlemist, toetamist, aitamist, hoidmist, hoiatamist, keelamist, k\u00e4skimist, piiramist, kontrollimist, lepitamist, \u00e4hvardamist, takistamist, lohutamist, julgustamist, veenmist, selgitamist, m\u00f5istmist, m\u00f5jutamist, karistamist, sundimist, usaldamist jne.<\/p>\n\n\n\n

Piiride seadmisega v\u00f5ivad olla \u00fchel v\u00f5i teisel viisil seotud k\u00f5ik need eelpool loetletud kasvatustegevused. Kasvatamine ja ka piiride seadmine on just nii mitmetahulised. Kasvatamise alla l\u00e4hevad nii hoolimine kui ka piiramine, n\u00e4iteks turvalise keskkonna loomine v\u00f5i heasoovlikku j\u00f5udu kasutades v\u00e4ikese lapse s\u00fclle v\u00f5tmine v\u00f5i kinni hoidmine. Kasvatamise m\u00f5iste alla mahub ka karistamine.<\/p>\n\n\n\n

Karistamine on tundlik teema<\/h2>\n\n\n\n
\"Tartu
Tartu \u00dclikooli teadlane, Eesti Vabariigi esimene haridusminister Peeter P\u00f5ld. Foto: Wikimedia Commons<\/figcaption><\/figure>\n\n\n\n

Ligi sada aastat tagasi arutles vastloodud Eesti Vabariigi esimene haridusminister Peeter P\u00f5ld (1932)<\/a>, et \u00fckski kasvataja, kes teeb oma t\u00f6\u00f6d teadlikult, ei p\u00e4\u00e4se m\u00f6\u00f6da k\u00fcsimusest, kas kasvatusest oleks v\u00f5imalik m\u00f5elda t\u00e4iesti ilma karistuseta. Karistuse kui pedagoogilise abin\u00f5u suhtes on tarvis kujundada kindel seisukoht, kuna on \u00abvastuvaidlused karistusele, mis on t\u00f5statatud mitmete pedagoogiliste m\u00f5tlejate poolt ja veel enam v\u00e4ledasuleliste propagandistide poolt, kes v\u00e4ljuvad k\u00f5igepealt vabadusn\u00f5udest ja n\u00f5uavad seda ka lastele\u00bb. Karistus on \u00abps\u00fchholoogilise assotsiatsiooni loomise abin\u00f5u teatava teo ja kujutluse ja norutundmuste vahel, abin\u00f5u, mis sunnib sellest teost hoiduma v\u00f5i seda korda saatma\u00bb.<\/p>\n\n\n\n

T\u00e4nap\u00e4eval on aga lapse karistamine ja isegi selle s\u00f5na kasutamine peaaegu et tabuks muutunud. M\u00e4letan, kuidas \u00fcks tudeng \u00fctles loengus, et tema arvates ei v\u00f5i enam s\u00f5na \u00abkaristus\u00bb kasutada. Loengusaalis tekkis pingeline vaikusehetk.<\/p>\n\n\n\n

Ometi peab laps \u00f5ppima, et lubamatutel, ennast ja teisi kahjustavatel tegudel on tagaj\u00e4rjed. L\u00e4bi kogemuse laps \u00f5pib, et ta suudab valida hea ja halva, sobiliku ja mittesobiliku k\u00e4itumise vahel, ning nii ta \u00f5pib oma k\u00e4itumist reguleerima.<\/p>\n\n\n\n

\n

T\u00e4nap\u00e4eval on aga lapse karistamine ja isegi selle s\u00f5na kasutamine peaaegu et tabuks muutunud. Ometi peab laps \u00f5ppima, et lubamatutel, ennast ja teisi kahjustavatel tegudel on tagaj\u00e4rjed.<\/p>\n<\/blockquote>\n\n\n\n

Vanemliku kontrolli teemaliste uuringute teerajaja arengups\u00fchholoog Diana Baumrind (1966)<\/a> eristas k\u00f5ikelubava, autoritaarse, autoriteetse ja t\u00f5rjuva-hooletussej\u00e4tva vanemlusstiili. Tema leidis, et autoritaarne, karistav, vaenulik ja mitteempaatiline vanemlus on sagedamini seotud laste v\u00e4givaldse k\u00e4itumise, n\u00e4rvilisuse, isiksuseprobleemide ja \u00f5piraskustega.<\/p>\n\n\n\n

Baumrind v\u00e4itis siiski seda, et julma karistamist, mis on v\u00e4givaldne, eba\u00f5iglane ja halvasti ajastatud, ei tasu segamini ajada kerge karistusega, mis on viidud l\u00e4bi hooliva ja lapse jaoks austusv\u00e4\u00e4rse vanema poolt ja mis v\u00f5ib tuua kaasa positiivse tulemuse. Rolf Arnold r\u00f5hutas, et on oluline, et m\u00f5jutusmeetmed, ning vajadusel ka karistused, oleks lapsele eakohaselt sobilikud, teo raskusastmele vastavad, realistlikud ehk teostatavad ja ei kahjustaks last.<\/p>\n\n\n\n

Lapse \u00d5iguste Komitee (2008)<\/a> on keelustanud igasuguse kehalise karistuse, olgu see siis nii kerge kui tahes, ning julmad ja alandavad karistused. \u00dcRO konventsiooniga on vastuolus karistusviisid, kus last halvustatakse, alandatakse, m\u00f5nitatakse, tehakse patuoinaks, \u00e4hvardatakse, hirmutatakse v\u00f5i naeruv\u00e4\u00e4ristatakse.<\/p>\n\n\n\n

Kuid k\u00f5ikelubamine ei ole ka lahendus. Uuringud on n\u00e4idanud, et kui laps k\u00e4itub t\u00e4iskasvanu juuresolekul halvasti ja t\u00e4iskasvanu sellele mitte kuidagi ei reageeri, siis kaldub mittereageerimine lapse sobimatut k\u00e4itumist kinnistama.<\/p>\n\n\n\n

Empaatiline piiride seadmine<\/h2>\n\n\n\n

Kindlasti on hea kasutada piiride seadmisel erinevaid positiivseid v\u00f5tteid, mis soodustavad lapse arusaama, et positiivsetel tegudel on positiivsed tagaj\u00e4rjed. N\u00e4iteks on Barbara Unell ja Jerry Wyckoff (2016)<\/a> k\u00e4sitlenud erinevate eluliste n\u00e4idete varal armastuse ja piiridega distsiplineerimise p\u00f5him\u00f5tteid. Raamatus on kaldutud pigem positiivsesse \u00e4\u00e4rmusesse. Samas hoiatab see raamat lapsega kauplemise ja lapse \u00ab\u00e4ra ostmise\u00bb eest, mis v\u00f5ib viia selleni, et laps k\u00e4itub \u00fcha hullemini, et teenida v\u00e4lja \u00fcha suurem preemia.<\/p>\n\n\n\n

\n

K\u00f5ikelubamine ei ole lahendus. Kui laps k\u00e4itub t\u00e4iskasvanu juuresolekul halvasti ja t\u00e4iskasvanu sellele mitte kuidagi ei reageeri, siis kaldub mittereageerimine lapse sobimatut k\u00e4itumist kinnistama.<\/p>\n<\/blockquote>\n\n\n\n

Rahumeelne ja empaatiline piiride seadmine n\u00f5uab vanemalt palju rohkem armastavat energiat ja kohalolekut kui minnalaskmine v\u00f5i autoritaarne sundimine. Lapsega arvestav piiride seadmine t\u00e4hendab peaaegu alati, et vanemal on tarvis n\u00f5udmiste ja reeglite k\u00f5rval pakkuda lapsele ka rohkem t\u00e4helepanu. Piiride seadmine lapsele ja samas lapse emotsionaalne toetamine on t\u00e4iskasvanule j\u00e4rjepidev pingutus ja enese\u00fcletus, ka iseenda piiramine ja reguleerimine. Kuidas piire seada nii, et s\u00e4iliks lapsega usaldusv\u00e4\u00e4rne suhe, saab lugeda Tanel J\u00e4ppineni (2023)<\/a> rahumeelse vanemluse k\u00e4siraamatust.<\/p>\n\n\n\n

M\u00f5istan lapsevanemate dilemmasid, sest lihtsat rusikareeglit, kuidas p\u00e4evast p\u00e4eva erinevates olukordades k\u00e4ituda, ju ei ole. Iga laps vajab individuaalsusega arvestamist, erinevas vanuses ja isegi erineva temperamendiga laste puhul on oluline m\u00f5ista lapse arenguvajadusi. Ja l\u00f5puks \u2013 mitte ainult vanem ei m\u00f5juta last, vaid ka laps m\u00f5jutab vanemat ja tema k\u00e4itumist.<\/p>\n\n\n\n

\n

Rahumeelne ja empaatiline piiride seadmine n\u00f5uab vanemalt palju rohkem armastavat energiat ja kohalolekut, kui minnalaskmine v\u00f5i autoritaarne sundimine.<\/p>\n<\/blockquote>\n\n\n\n

Tehnoloogiaajastu on kaotanud \u00e4ra piirid ajas ja ruumis. Kui lapsele \u00f5igeaegselt, hoolivalt ja j\u00e4rjekindlalt piire ei seata, siis kipub lapse k\u00e4itumine v\u00e4ljuma \u00fchiskonnas sobilikuks peetava k\u00e4itumise piiridest. N\u00e4iteks kui laps on juba digim\u00e4ngu s\u00f5ltuvuses, t\u00e4hendab see, et pikka aega ei ole lapse k\u00e4itumist digivahendite suhtes piisava j\u00e4rjekindlusega reguleeritud ega piiratud. Kui laps kasutab digivahendeid liiga palju ja tal on tekkinud \u00f5piraskused, siis ei ole realistlik oodata, et ta iseseisvalt oma digik\u00e4itumist suudab reguleerida.<\/p>\n\n\n\n

<\/p>\n\n\n\n

<\/p>\n","protected":false},"excerpt":{"rendered":"

Piiride seadmine lapsele ja samas lapse emotsionaalne toetamine on t\u00e4iskasvanule j\u00e4rjepidev pingutus ja enese\u00fcletus, ka iseenda piiramine ja reguleerimine. Illustratsioon: Mark Antonius PuhkanLastele piiride seadmine on oluline. Vanemad ja \u00f5petajad kardavad seada…<\/p>\n","protected":false},"author":1,"featured_media":1212,"comment_status":"open","ping_status":"open","sticky":false,"template":"","format":"standard","meta":{"_eb_attr":"","footnotes":""},"categories":[16],"tags":[],"class_list":["post-1206","post","type-post","status-publish","format-standard","has-post-thumbnail","hentry","category-arvamus"],"_links":{"self":[{"href":"https:\/\/www.uudistekeskus.eu\/index.php?rest_route=\/wp\/v2\/posts\/1206","targetHints":{"allow":["GET"]}}],"collection":[{"href":"https:\/\/www.uudistekeskus.eu\/index.php?rest_route=\/wp\/v2\/posts"}],"about":[{"href":"https:\/\/www.uudistekeskus.eu\/index.php?rest_route=\/wp\/v2\/types\/post"}],"author":[{"embeddable":true,"href":"https:\/\/www.uudistekeskus.eu\/index.php?rest_route=\/wp\/v2\/users\/1"}],"replies":[{"embeddable":true,"href":"https:\/\/www.uudistekeskus.eu\/index.php?rest_route=%2Fwp%2Fv2%2Fcomments&post=1206"}],"version-history":[{"count":4,"href":"https:\/\/www.uudistekeskus.eu\/index.php?rest_route=\/wp\/v2\/posts\/1206\/revisions"}],"predecessor-version":[{"id":1211,"href":"https:\/\/www.uudistekeskus.eu\/index.php?rest_route=\/wp\/v2\/posts\/1206\/revisions\/1211"}],"wp:featuredmedia":[{"embeddable":true,"href":"https:\/\/www.uudistekeskus.eu\/index.php?rest_route=\/wp\/v2\/media\/1212"}],"wp:attachment":[{"href":"https:\/\/www.uudistekeskus.eu\/index.php?rest_route=%2Fwp%2Fv2%2Fmedia&parent=1206"}],"wp:term":[{"taxonomy":"category","embeddable":true,"href":"https:\/\/www.uudistekeskus.eu\/index.php?rest_route=%2Fwp%2Fv2%2Fcategories&post=1206"},{"taxonomy":"post_tag","embeddable":true,"href":"https:\/\/www.uudistekeskus.eu\/index.php?rest_route=%2Fwp%2Fv2%2Ftags&post=1206"}],"curies":[{"name":"wp","href":"https:\/\/api.w.org\/{rel}","templated":true}]}}