{"id":1148,"date":"2022-04-12T18:37:00","date_gmt":"2022-04-12T15:37:00","guid":{"rendered":"https:\/\/www.uudistekeskus.ee\/?p=1148"},"modified":"2024-08-26T18:44:44","modified_gmt":"2024-08-26T15:44:44","slug":"ajatu-viroloogia-ning-vaktsiinid-kahtluse-all-kas-koroonaviirus-on-uldse-nakkav","status":"publish","type":"post","link":"https:\/\/www.uudistekeskus.eu\/?p=1148","title":{"rendered":"Ajatu. Viroloogia ning vaktsiinid kahtluse all: kas koroonaviirus on \u00fcldse \u201cnakkav\u201d?"},"content":{"rendered":"\n<p class=\"has-medium-font-size\"><strong>Kas on v\u00f5imalik, et kogu t\u00e4nap\u00e4evameditsiin p\u00f5hineb ekslikel teooriatel, mida enam kahtluse alla ei seata? Selles artiklis avaldame m\u00f5ned alternatiivsed seisukohad bakterite ja viiruste kohta, mis p\u00e4rinevad kuulsalt 19. sajandi teadlaselt nimega&nbsp;<u><a href=\"https:\/\/en.wikipedia.org\/wiki\/Antoine_B%C3%A9champ\" target=\"_blank\" rel=\"noreferrer noopener\">Antoine B\u00e9champ<\/a><\/u>&nbsp;ning tema m\u00f5ttekaaslastelt, kes ka t\u00e4nasel p\u00e4eval on veendunud, et pigem tuleks keskenduda immuuns\u00fcsteemi toetamisele ja mitte nakatumisohule. V\u00e4idetavalt olevat isegi Louis Pasteur (\u201episikuteooria\u201d rajaja) surivoodil oma eksimust tunnistanud, andes \u00f5iguse ikkagi B\u00e9champile, \u00f6eldes oma kuulsad s\u00f5nad: \u201cMikroob ei oma t\u00e4htsust, k\u00f5ik s\u00f5ltub tervisest.\u201d&nbsp;<em>(\u201cLe microbe n\u2019est rien, le terrain est tout.\u201d)<\/em><\/strong><\/p>\n\n\n\n<p class=\"has-medium-font-size\"><em>Avaldame kordusena 1. aprillil 2020 ilmunud artikli.<\/em><\/p>\n\n\n\n<p class=\"has-medium-font-size\">J\u00e4rgneva kirjutise eesm\u00e4rk on s\u00fcvitsi vaadelda viroloogia ja vaktsineerimise vaikimisi eeldusi.&nbsp;Viroloogia ja vaktsineerimine rajanevad eeldusel, et viirused on nakkusetekitajad, mis p\u00f5hjustavad haigusi. Ilma viirusteooriasse uskumiseta ei saaks vaktsiinid olla \u201et\u00f5husad\u201d ega \u201etoimivad\u201d. K\u00e4esolev artikkel p\u00fc\u00fcab selgitada vaatenurka, et viroloogia ning vaktsiiniteadus tuginevad pseudoteadusele ja et see on p\u00f5hjustanud tohutul m\u00e4\u00e4ral probleeme.<\/p>\n\n\n\n<p class=\"has-medium-font-size\"><strong>Viirused ei ole elusorganismid<\/strong><\/p>\n\n\n\n<p class=\"has-medium-font-size\">Esiteks ei ole viirused elusorganismid ega elusmikroobid. Neil puuduvad hingamiselundid, samuti pole neil tuuma ega seedes\u00fcsteemi. Viirused pole elusad ja viirused pole nakkavad. Ka hirm koroonaviiruse ees on t\u00e4iesti p\u00f5hjendamatu.<\/p>\n\n\n\n<p class=\"has-medium-font-size\">Unusta \u00e4ra k\u00f5ik, mida arvad teadvat viiruse ja bakterite kohta. On v\u00f5imalik, et me k\u00f5ik usume valet.<\/p>\n\n\n\n<p class=\"has-medium-font-size\">Viroloogiateadus p\u00f5hineb viiruste uurimisel. Kuid puuduvad videot\u00f5endid, kus oleks j\u00e4\u00e4dvustatud viiruse k\u00e4itumine viiruseteooria kohaselt (v\u00e4lja arvatud 2018. aastal ilmunud&nbsp;l\u00fchike&nbsp;filmimaterjal&nbsp;HIV-viirusest, kus on demonstreeritud vaid 20% viirusteooria protsessist). Sellised kaadrid on pelgalt 3D-animatsioonid ja mudelid.<\/p>\n\n\n\n<p class=\"has-medium-font-size\">Scientific Encyclopedia andmete kohaselt on viirused eksperimentide tarbeks laboris eraldatud spetsiaalsete selleks otstarbeks ehitatud v\u00f5imsate tsentrifuugide abil.<\/p>\n\n\n\n<p class=\"has-medium-font-size\">Viirused on nii v\u00e4ikesed, et keskmise viiruse suurus on umbes 0,1 mikronit.<\/p>\n\n\n\n<p class=\"has-medium-font-size\"><strong>Jutt viiruste vaatlemisest on \u00fcdini ebaadekvaatne<\/strong><\/p>\n\n\n\n<p class=\"has-medium-font-size\">Viiruseid vaadeldakse rakukultuurides ja Petri tassi (katseklaasi-)keskkondades.<\/p>\n\n\n\n<p class=\"has-medium-font-size\">Rakukultuure kasvatatakse sellisel juhul kontrollitud tingimustes v\u00e4ljaspool nende loomulikku keskkonda, kus rakke hoiavad kunstlikult elus vedelikud, mis on toksilised ja kahjustavad raku elutegevust.<\/p>\n\n\n\n<p class=\"has-medium-font-size\">Sellises steriilses keskkonnas ei saa rakud kasutada k\u00f5iki tavap\u00e4raseid puhastusmeetodeid, nagu nad seda saaksid teha inimkehas.<\/p>\n\n\n\n<p class=\"has-medium-font-size\">Need meetodid on:<\/p>\n\n\n\n<ul class=\"wp-block-list\">\n<li class=\"has-medium-font-size\">Fagots\u00fctoos (ja k\u00f5ik selle juurde kuuluvad protsessid)<\/li>\n\n\n\n<li class=\"has-medium-font-size\">Bakterid<\/li>\n\n\n\n<li class=\"has-medium-font-size\">Seened<\/li>\n\n\n\n<li class=\"has-medium-font-size\">Parasiidid<\/li>\n\n\n\n<li class=\"has-medium-font-size\">Viirused<\/li>\n<\/ul>\n\n\n\n<p class=\"has-medium-font-size\">Fagots\u00fctoosiprotsessides imenduvad rakuj\u00e4\u00e4gid ning surnud ja surevad koed, mis seej\u00e4rel kehast v\u00e4ljutatakse.<\/p>\n\n\n\n<p class=\"has-medium-font-size\">Seda protsessi viivad suures osas l\u00e4bi bakterid, kes peamiselt nendest j\u00e4\u00e4kidest toituvad.<\/p>\n\n\n\n<p class=\"has-medium-font-size\">Erijuhtudel t\u00f5mmatakse ligi seened ja parasiidid, ning selles protsessis v\u00f5idakse kasutada v\u00e4ikestes kogustes viiruseid, et k\u00f5iki teisi protsesse toetada.<\/p>\n\n\n\n<p class=\"has-medium-font-size\">K\u00f5ik nendes protsessides osalejad on elusorganismid, v\u00e4lja arvatud viirused.<\/p>\n\n\n\n<p class=\"has-medium-font-size\">Sellises tehiskeskkonnas, kus rakke hoitakse seerumite abil elus, kuid mitte tervetena (loomulikku tervislikku seisundit s\u00e4ilitades), toimub rakkude taandareng ning nende viirustest \u201ekorrapidajad\u201d muutuvad dominantseks.<\/p>\n\n\n\n<p class=\"has-medium-font-size\">Viirused ei paljune iseseisvalt. Kui \u00fcksnes viirused lisatakse fertiilsetesse Petri tassidesse , kus on tingimused raku elusp\u00fcsimiseks , ei teki seal t\u00e4iendavaid viirusvalgu struktuure.<\/p>\n\n\n\n<p class=\"has-medium-font-size\">Ainult siis, kui sinna n\u00fc\u00fcd lisatakse elusrakkusid, toimub seal viirusvalgu struktuuride paljunemine. Ent sellise viiruste paljunemise p\u00f5hjuseks on see, et Petri tassid ei ole rakkude jaoks sobiv ega tervislik keskkond, mist\u00f5ttu tekivad viiruslikud j\u00e4\u00e4tmed.<\/p>\n\n\n\n<p class=\"has-medium-font-size\">Viiruste paljunemise p\u00f5hjustab sellises tehiskeskkonnas asjaolu, et rakud peavad tootma viiruseid, et end toksilises keskkonnas puhastada, kuna neil puudub juurdep\u00e4\u00e4s k\u00f5igile \u00fclej\u00e4\u00e4nud puhastusprotsessidele, mis oleksid v\u00f5imalikud kehas. Ma selgitan, miks.<\/p>\n\n\n\n<p class=\"has-medium-font-size\">Niisiis. Viirused&nbsp;on vajalikud, et likvideerida surnud ja surevad koed, kui need on niiv\u00f5rd m\u00fcrgised, et elusmikroobid ei suuda nendest kudedest toituda ning eemaldada neid kudesid, j\u00e4\u00e4tmeid ega rakuj\u00e4\u00e4ke ilma m\u00fcrgistusse suremata.<\/p>\n\n\n\n<p class=\"has-medium-font-size\"><strong>Mis tingimustel hakkavad viirused domineerima?<\/strong><\/p>\n\n\n\n<p class=\"has-medium-font-size\">Nagu \u00f6eldud, v\u00f5ivad viirused v\u00e4hesel m\u00e4\u00e4ral&nbsp;olla kaasatud rakkude puhastusprotsessidesse. Kuid viirused muutuvad dominantseks alles siis, kui k\u00f5ik \u00fclej\u00e4\u00e4nud (bakterite, seente, parasiitide poolt teostatavad ja fagots\u00fctoossed) protsessid on suures osas j\u00e4rgmistel p\u00f5hjustel h\u00e4vitatud:<\/p>\n\n\n\n<ul class=\"wp-block-list\">\n<li class=\"has-medium-font-size\">Toksiline keskkond<\/li>\n\n\n\n<li class=\"has-medium-font-size\">Kemikaalide pealetulv<\/li>\n\n\n\n<li class=\"has-medium-font-size\">Kehv \u00f5hu kvaliteet<\/li>\n\n\n\n<li class=\"has-medium-font-size\">Kehv vee kvaliteet<\/li>\n\n\n\n<li class=\"has-medium-font-size\">Kehv toidu kvaliteet<\/li>\n\n\n\n<li class=\"has-medium-font-size\">Toitainetepuudused<\/li>\n\n\n\n<li class=\"has-medium-font-size\">Vale toitude valik v\u00f5i toitude kombineerimine<\/li>\n\n\n\n<li class=\"has-medium-font-size\">Meditsiiniline ravi, n\u00e4iteks antibiootikumid ja ravimid<\/li>\n<\/ul>\n\n\n\n<p class=\"has-medium-font-size\">Kui kehakeskkonna toksilisuse tase on liiga k\u00f5rge, hukkuvad liigse toksilisuse t\u00f5ttu bakterid, kes nendest toksilistest j\u00e4\u00e4tmetest toituvad.<\/p>\n\n\n\n<p class=\"has-medium-font-size\">Kui keha on s\u00e4\u00e4rases pideva toksilisuse seisundis, mille puhul kehas olevad bakterid ning elusmikroobid on v\u00e4henenud v\u00f5i eelnevalt mainitud p\u00f5hjuste t\u00f5ttu h\u00e4vitatud, kutsub keha enda puhastamiseks appi viirused.<\/p>\n\n\n\n<p class=\"has-medium-font-size\">Kui keha ei saa kasutada leebemaid meetodeid, mis ilmnevad n\u00e4iteks \u201ek\u00fclmetushaiguse\u201d s\u00fcmptomitena (tavaliselt on siis kasutusel bakteriaalsed ressursid), kasutab ta elutuid proteiine (valgustruktuure) j\u00e4\u00e4kide likvideerimiseks, ja neid nimetataksegi viirusteks. Ma selgitan, miks saab ainult selline seletus olla t\u00f5ep\u00e4rane.<\/p>\n\n\n\n<p class=\"has-medium-font-size\">Viiruste roll on lagundada toksilised ained v\u00e4ikesteks osakesteks, mis seej\u00e4rel v\u00e4ljutatakse limaskestade, naha v\u00f5i soolte kaudu.<\/p>\n\n\n\n<p class=\"has-medium-font-size\">Rakud toodavad viiruseid, kui nende koed on nii m\u00fcrgised, et fagots\u00fc\u00fcdid, parasiidid, bakterid ja seened ei suuda nende kudesid ja vedelikke puhastada, parandada ega taastada.<\/p>\n\n\n\n<p class=\"has-medium-font-size\">Teadus v\u00e4idab ekslikult, ilma t\u00f5enditeta, et viirused tulevad kehasse kuskilt v\u00e4ljaspoolt, et nad seej\u00e4rel \u201ekaaperdavad\u201c raku RNA v\u00f5i DNA ning paljunevad, r\u00fcnnates samal ajal valimatult rakke.<\/p>\n\n\n\n<p class=\"has-medium-font-size\">Kui see oleks t\u00f5si, paljuneksid viirused l\u00f5putult, r\u00fcnnates l\u00f5puks k\u00f5iki terveid rakke, kuid nad ei tee seda.<\/p>\n\n\n\n<p class=\"has-medium-font-size\">Me teame, et antikehad, mis on teatud t\u00fc\u00fcpi vere valgeliblerakud, reguleerivad viiruste talitlust.<\/p>\n\n\n\n<p class=\"has-medium-font-size\">Videot\u00f5endeid rakkusid kaaperdavate viiruste kohta pole olemas, v\u00e4lja arvatud teoorial p\u00f5hinevad 3D-mudelid ja animatsioonid.<\/p>\n\n\n\n<p class=\"has-medium-font-size\"><strong>Kuidas viirused p\u00e4riselt tekivad? (Lihtsustatud seletus)<\/strong><\/p>\n\n\n\n<p class=\"has-medium-font-size\">Teadus v\u00e4idab ekslikult, et viirused paljunevad iseseisvalt. Tegelikult loob viiruse rakk.<\/p>\n\n\n\n<p class=\"has-medium-font-size\">Pange t\u00e4hele, et vitaalne, terve rakk toodab viiruseid, aga viirus rakku ei tapa. Rakk jagab oma RNA-d ja\/v\u00f5i DNA-d viirustega, et lahustada \u00e4ra konkreetseid kehas olevaid aineid. Kui see poleks nii, h\u00e4vitaks viirus tema produtseerinud raku, kuid viirus ei tee seda.<\/p>\n\n\n\n<p class=\"has-medium-font-size\">Viiruse v\u00e4ljutamisel kahjustatakse rakku osaliselt, kuid mitte rakku t\u00e4ielikult h\u00e4vitades. Seej\u00e4rel suudab rakk \u00fcsna kiiresti terveneda.<\/p>\n\n\n\n<p class=\"has-medium-font-size\">Rakud toimivad \u00fchtse tervikuna, et puhastada ennast ja oma \u00fcmbrust nii, et soodustada uute rakkude arengut.<\/p>\n\n\n\n<p class=\"has-medium-font-size\">Palju esineb viiruslikku aktiivsust ainult juhul, kui keha ei suuda kasutada leebemaid mikroobseid puhastusmeetodeid \u2013 kui keha kannatab s\u00fcsteemse toksilisuse k\u00e4es, mis m\u00fcrgitab elusmikroobe.<\/p>\n\n\n\n<p class=\"has-medium-font-size\"><strong>Viiruse tekke staadiumid<\/strong><\/p>\n\n\n\n<ol class=\"wp-block-list\">\n<li class=\"has-medium-font-size\">Tegevusse kutsutakse igas rakus oleva genoomi poolt m\u00e4\u00e4ratud viirusevalgud.<\/li>\n\n\n\n<li class=\"has-medium-font-size\">Rakus olevad viirusvalgud sisenevad raku tuuma. Viirused luuakse valmiskujul raku sees ja sekventeeritakse\/kodeeritakse RNA\/DNA juhendi abil.<\/li>\n\n\n\n<li class=\"has-medium-font-size\">Viirus lahkub rakutuumast ning seda hoitakse rakus, kuni see rakust v\u00e4ljub.<\/li>\n\n\n\n<li class=\"has-medium-font-size\">Viirus v\u00e4ljutatakse raku poolt, kahjustades raku osa, kuid mitte rakku h\u00e4vitades.<\/li>\n\n\n\n<li class=\"has-medium-font-size\">Viirused vahetuvad iga 72 tunni tagant.<\/li>\n<\/ol>\n\n\n\n<p class=\"has-medium-font-size\">Viiruste loomine&nbsp;j\u00e4tkub. Iga 72 tunni j\u00e4rel on esimene t\u00fcvi ammendunud ning rakud toodavad uut viiruste komplekti, et j\u00e4tkata eelmise komplekti t\u00f6\u00f6ga kuni protsess on l\u00f5puni viidud.<\/p>\n\n\n\n<p class=\"has-medium-font-size\"><strong>Kuidas viiruseid luuakse ja mis protsessides need osalevad?<\/strong><\/p>\n\n\n\n<p class=\"has-medium-font-size\">Viirused ei nakata terveid ja stabiilseid rakke. Viirused lagundavad surnud ja&nbsp;riknenud&nbsp;rakke ning kudesid, likvideerides neid nii, et uute rakkude elutegevus saaks areneda.<\/p>\n\n\n\n<p class=\"has-medium-font-size\">Hea analoogia:<\/p>\n\n\n\n<p class=\"has-medium-font-size\"><em>Orgaaniliste j\u00e4\u00e4tmete kohal n\u00e4eme tihti k\u00e4rbseid, kuid k\u00e4rbsed ei p\u00f5hjustanud j\u00e4\u00e4tmete teket. K\u00e4rbsed on raipes\u00f6\u00f6jad, kes aitavad j\u00e4\u00e4tmeid lagundada. Samal viisil toimivad bakterid ja viirused kehas. Kui Maal ei oleks selliseid j\u00e4\u00e4tmelagundajaid, muutuks \u00f5hk m\u00fcrgiseks. Samad protsessid viiakse kehas l\u00e4bi mikrotasandil.<\/em><\/p>\n\n\n\n<p class=\"has-medium-font-size\">Teadus v\u00e4idab vastupidist sellele, mida ise looduses n\u00e4eme. Meie kehas ei saa toimuda v\u00e4lisreaalsuse suhtes vastupidised protsessid, kuna meie keha peegeldab mikrokosmosena meie kehast v\u00e4ljaspool asuvat \u00fclej\u00e4\u00e4nud loodust. Rumal ja loomuvastane oleks eeldada, et see pole nii.<\/p>\n\n\n\n<p class=\"has-medium-font-size\">Nagu \u00f6eldud, kui keha tavap\u00e4rased detoksifikatsiooniprotsessid on s\u00fcsteemse m\u00fcrgisuse t\u00f5ttu oluliselt v\u00e4henenud v\u00f5i kadunud, siis ei suuda rakud enam toime tulla. Punased verelibled koonduvad, et end p\u00e4\u00e4sta ja puhastada, valmistades viiruseid, mis lagundavad surnud ja surevaid rakke, rakuj\u00e4\u00e4tmeid, kudesid ja v\u00f5\u00f5rj\u00e4\u00e4ke.<\/p>\n\n\n\n<p class=\"has-medium-font-size\">Rakud toodavad viiruseid algusest l\u00f5puni rakusiseselt. Selles protsessis toodetakse viiruseid otse rakus, kasutades olemasolevat viirusvalku ja genoomi, ning need kodeeritakse RNA ja\/v\u00f5i DNA-ga peremeesraku poolt.<\/p>\n\n\n\n<p class=\"has-medium-font-size\">Rakk v\u00e4ljutab viiruse, mida seej\u00e4rel reguleerivad valged verelibled sellesama kodeeringu kaudu (antikehad). See v\u00f5imaldab viiruse toimimist t\u00f5husalt kontrollida ja reguleerida.<\/p>\n\n\n\n<p class=\"has-medium-font-size\">Need kaks etappi toimuvad tegelikult \u00fche tervikprotsessina.&nbsp;Kui rakk viiruse v\u00e4lja viib, on rakk osaliselt kahjustunud, kuid mitte h\u00e4vinud. Viirused h\u00e4vitavad ja lahustavad surnud, surevaid ja v\u00f5\u00f5raid kudesid, j\u00e4\u00e4kaineid, haigestunud rakke ja rakuj\u00e4\u00e4tmeid.<\/p>\n\n\n\n<p class=\"has-medium-font-size\">Kui palju aega see protsess v\u00f5tab, see s\u00f5ltub sellest, millist laadi toksiinidega on tegu.&nbsp;Toksiliste ainete k\u00f5rvaldamine n\u00e4eb meie jaoks v\u00e4lja k\u00fclmetuse v\u00f5i gripi s\u00fcmptomitena. Viirused lagundavad need ained v\u00e4ikesteks osakesteks, mis v\u00e4ljutatakse limaskesta, naha ja soolte kaudu.<\/p>\n\n\n\n<p class=\"has-medium-font-size\">Kui protsess on l\u00f5pule j\u00f5udnud, muutub keha tugevamaks, eeldades, et see inimene ei j\u00e4tka oma keha m\u00fcrgitamist. Kui ta seda siiski teeb, siis peab keha hiljem uuesti sellise \u00e4\u00e4rmusliku puhastumisprotsessi algatama.<\/p>\n\n\n\n<p class=\"has-medium-font-size\"><strong>Faktid viiruste kohta<\/strong><\/p>\n\n\n\n<ul class=\"wp-block-list\">\n<li class=\"has-medium-font-size\">Viirused ei saa naha v\u00f5i silmade kaudu kehasse siseneda, kuna limaskestad ja immuuns\u00fcsteem ei v\u00f5ta omaks v\u00e4ikeses koguses v\u00f5\u00f5rvalke nagu viirused seda on.<\/li>\n\n\n\n<li class=\"has-medium-font-size\">Viirused ei p\u00e4\u00e4se kehasse haavade kaudu, sest me veritseme v\u00e4ljapoole, mitte sissepoole.<\/li>\n\n\n\n<li class=\"has-medium-font-size\">Viirused ei \u201eeksisteeri\u201c v\u00e4ljaspool Petri tassi katseklaasilahuseid ega v\u00e4ljaspool elavast kehast.<\/li>\n\n\n\n<li class=\"has-medium-font-size\">Viirused ei saa toimida ega paljuneda ilma neid tootva peremeesrakuta.<\/li>\n\n\n\n<li class=\"has-medium-font-size\">Viirused ei nakata rakkusid ega tungi nendesse. Viirused ei ole elus ja seet\u00f5ttu poleks see v\u00f5imalik.<\/li>\n\n\n\n<li class=\"has-medium-font-size\">Viirused ei lagunda elusat kudet peaaegu kunagi, v\u00e4lja arvatud spetsiifilistes olukordades, n\u00e4iteks lastehalvatuse ja degeneratiivsete n\u00e4rvis\u00fcsteemi haiguste korral, kui esineb metallim\u00fcrgitus.<\/li>\n\n\n\n<li class=\"has-medium-font-size\">Viiruste peamine \u00fclesanne on surnud j\u00e4\u00e4kainete lagundamine.<\/li>\n\n\n\n<li class=\"has-medium-font-size\">Rakud toodavad erinevaid viirust\u00fcvesid s\u00f5ltuvalt koe seisundist.<\/li>\n\n\n\n<li class=\"has-medium-font-size\">Iga inimese keha suudab valmistada 320 000 erinevat viirust\u00fcve ja iga rakk suudab toota vajadusel igat t\u00fcve, kui keha seda n\u00f5uab.<\/li>\n\n\n\n<li class=\"has-medium-font-size\">Viirused sekventeeritakse\/kodeeritakse vererakkude poolt RNA\/DNA kaudu, et lagundada spetsiifilisi surnud ja surevaid kudesid ning j\u00e4\u00e4tmeid.<\/li>\n\n\n\n<li class=\"has-medium-font-size\">Viirused on teatud spetsiifilise funktsiooniga valgustruktuurid.<\/li>\n\n\n\n<li class=\"has-medium-font-size\">K\u00f6himine, aevastamine ja s\u00fclg ei saa olla viiruste levimise viisiks. S\u00fclg ja limaskestad l\u00f5hustavad endas sellised valgustruktuurid nagu seda on viirused.<\/li>\n\n\n\n<li class=\"has-medium-font-size\">Ka naha kaudu ei p\u00e4\u00e4se viirused organismi, kuna viirused ei suuda l\u00e4bistada surnud naharakkude kihti.<\/li>\n\n\n\n<li class=\"has-medium-font-size\">Viirused on kehasisese keskkonna toksiliseks muutumise tagaj\u00e4rg.<\/li>\n\n\n\n<li class=\"has-medium-font-size\">Viirused&nbsp;esinevad loomadel ts\u00fckliliselt.<\/li>\n\n\n\n<li class=\"has-medium-font-size\">Viirused toituvad&nbsp;veres ja kudedes leiduvatest j\u00e4\u00e4kidest.<\/li>\n<\/ul>\n\n\n\n<p class=\"has-medium-font-size\">Ainuke v\u00f5imalus viiruse organismi sattumiseks m\u00f5nel teisel viisil kui kirjeldatud loomuliku rakkude poolt viiruse loomise l\u00e4bi on see, kui viirus s\u00fcstitakse organismi (vaktsiinide kaudu) v\u00f5i vere\u00fclekandega teiselt inimeselt, kellel see viirus on. Ent sellisel juhul n\u00e4eb keha seda viirust v\u00f5\u00f5rkoena, mis on vaja k\u00f5rvaldada.<\/p>\n\n\n\n<p class=\"has-medium-font-size\">Kuna selline v\u00f5\u00f5ras viirus pole loodud keha enda poolt, siis kehal puudub info viiruse tegevuse aja ja koha kohta ja samuti puudub kehal v\u00f5imalus (raku poolt kodeeritud RNA v\u00f5i DNA) viiruse poolt kantava info dekodeerimiseks.<\/p>\n\n\n\n<p class=\"has-medium-font-size\">Seet\u00f5ttu m\u00e4\u00e4ratleb keha sellist viirust v\u00f5\u00f5rollusena, mis tuleb k\u00f5rvaldada. Kui k\u00f5rvaldamine ei ole v\u00f5imalik mikroobide abil, siis loob keha ise vastava suutlikkusega valgustruktuurid (viirused), et v\u00f5\u00f5ras viirus h\u00e4vitada.<\/p>\n\n\n\n<p class=\"has-medium-font-size\">Aastase ts\u00fckli, hooaegade ning klimaatiliste ja temperatuurimuutustega seoses paiskab keha vahel \u00fcsna suuri ladestunud toksiinide kogumeid verre, et need oleks v\u00f5imalik kehast v\u00e4lja viia. M\u00f5ned nendest m\u00fcrkainetest on nii toksilised (n\u00e4iteks elavh\u00f5be, formaldeh\u00fc\u00fcd jms keemilised ained), et elusmikroobid ei suuda nendest toituda ja neid k\u00f5rvaldada ilma ise suremata.<\/p>\n\n\n\n<p class=\"has-medium-font-size\">Keha igas piirkonnas, kus on vaja v\u00f5\u00f5rkudesid kahjutuks teha, toodavad rakud seej\u00e4rel neid elutuid valgustruktuure ehk \u201cviiruseid\u201d. Toksilised ained l\u00f5hustatakse ja lagundatakse viiruste poolt, nii et keha saaks need v\u00e4ljutada ning taastada hom\u00f6ostaasi seisundi.<\/p>\n\n\n\n<p class=\"has-medium-font-size\">Viiruseid saab biorelvadena kasutada \u00fcksnes s\u00fcstimise teel, see on kindel. On v\u00f5imalik, et selliseid inimese poolt loodud viiruset\u00fcvesid on lisatud olemasolevatesse vaktsiinidesse, kuid, nagu \u00f6eldud, v\u00e4ljastpoolt keha p\u00e4rinevaid viiruseid ei tunne keha \u00e4ra.<\/p>\n\n\n\n<p class=\"has-medium-font-size\">Inimloodud aineid, mida kehasse s\u00fcstitakse, on siiski v\u00f5imalik luua sellisel moel, et need kutsuvad inimkehas esile \u00e4\u00e4rmiselt kahjustavaid reaktsioone, n\u00e4iteks kudede steriliseerimise ja vaktsiiniabiainete kaudu.<\/p>\n\n\n\n<p class=\"has-medium-font-size\"><strong>Viirused ei saa edasi kanduda \u00fchelt liigilt teisele, s.t. n\u00e4iteks loomalt inimesele.<\/strong>&nbsp;Inimesel ei saa tekkida loomade grippi, kuna:<br><strong>a)<\/strong>&nbsp;viirused ei ole nakkavad, ja&nbsp;<strong>b)<\/strong>&nbsp;loomade RNA\/DNA ei saa \u00fchilduda inimeste RNA\/DNA-ga.<\/p>\n\n\n\n<p class=\"has-medium-font-size\">Ainuke v\u00f5imalus inimveres t\u00e4heldada loomkudesid on loomsete kudede sisses\u00fcstimise tulemusena, mis j\u00f5uavad verre ilma seedetrakti l\u00e4bimata. Ainult sellisel juhul saab sea, linnu v\u00f5i muu looma kude muutuda inimkehas tuvastatavaks.<\/p>\n\n\n\n<p class=\"has-medium-font-size\">Kui inimene s\u00f6\u00f6b loomaliha, siis see muundatakse inimkudedeks. Inimese rakud ei suuda luua looma rakkusid v\u00f5i looma viiruseid. Kui inimese kehas luuakse viirused, siis need on inimviirused. Isegi kui oleks v\u00f5imalik, et loomaviirus \u201ckaaperdab\u201d inimraku, siis inimrakk ei suuda kindlasti toota loomaviiruseid.<\/p>\n\n\n\n<p class=\"has-medium-font-size\">Koroonaviirus on hingamisteede viirus, mida loovad kopsude ja hingamisteede rakud selleks, et puhastada neid piirkondi s\u00fcsteemsest toksilisusest.<\/p>\n\n\n\n<p class=\"has-medium-font-size\">Selline \u201ck\u00fclmetusviirus\u201d tekib ja funktsioneerib j\u00e4rgneval moel:<\/p>\n\n\n\n<p class=\"has-medium-font-size\">Toksilised kemikaalid satuvad hingamisprotsessi k\u00e4igus kopsudesse ja hingamisteedesse. Toksilised aineosakesed satuvad kopsude ja kopsualveoolide (vedelikuga t\u00e4idetud sopised) pinnale ja neid ei ole sealt v\u00f5imalik eemaldada v\u00f5i lagundada elusmikroobide abil, kuna need osakesed on kas toksilised v\u00f5i elusmikroobide jaoks t\u00f6\u00f6tlemiseks ebasobivad. Seej\u00e4rel luuakse hingamisteede rakkude poolt spetsiaalsed valgustruktuurid (viirused) nende ainete kahjutuks tegemise eesm\u00e4rgil. Selle tulemuseks on tavaliselt kerged gripilaadsed s\u00fcmptomid, nende hulgas k\u00f6ha ja palavik, mille abil keha k\u00e4ivitab puhastumise ja tervenemise protsessi.<\/p>\n\n\n\n<p class=\"has-medium-font-size\">K\u00f6himine aitab tuua hingamiselunditesse verd ja toitaineid. Toksiliste ainete eemaldamisega kaasnevad s\u00fcmptomid on ka see, mis toimub SARSi puhul. \u00d5hu sisse on sattunud toksilised ained, milleks on plastmassi p\u00f5letamise k\u00f5rvalsaadused, formaldeh\u00fc\u00fcd v\u00f5i tehaste korstnatest p\u00e4rinevad paljud erinevad t\u00f6\u00f6stustegevuse toksilised k\u00f5rvalsaadused.<\/p>\n\n\n\n<p class=\"has-medium-font-size\">K\u00f5rgema ea t\u00f5ttu n\u00f5rgenenud immuuns\u00fcsteemiga vanemate inimeste hingamisteedes toimuvad detoksifikatsiooniprotsessid \u00e4gedamalt ning seet\u00f5ttu on nende seas ka rohkem surmajuhtumeid. Selliseid s\u00fcmptomeid v\u00f5ib t\u00e4heldada korraga miljonitel inimestel, kuna n\u00e4iteks Hiinas, kus on v\u00e4ga tihe asustus, hingatakse pidevalt sisse toksilist \u00f5hku. See ei t\u00e4henda, et need s\u00fcmptomid oleksid nakkavad \u2013 need pole seda.<\/p>\n\n\n\n<p class=\"has-medium-font-size\"><strong>Neli koroonaviiruse tekkimise staadiumi:<\/strong><\/p>\n\n\n\n<p id=\"block-574695f0-3e9e-42ce-aaf4-0c4bdf13135f\">Ainuke v\u00f5imalus viiruse organismi sattumiseks m\u00f5nel teisel viisil kui kirjeldatud loomuliku rakkude poolt viiruse loomise l\u00e4bi on see, kui viirus s\u00fcstitakse organismi (vaktsiinide kaudu) v\u00f5i vere\u00fclekandega teiselt inimeselt, kellel see viirus on. Ent sellisel juhul n\u00e4eb keha seda viirust v\u00f5\u00f5rkoena, mis on vaja k\u00f5rvaldada.<\/p>\n\n\n\n<p id=\"block-8f3d4e77-77ff-4018-9b57-455aa16a7f8f\">Kuna selline v\u00f5\u00f5ras viirus pole loodud keha enda poolt, siis kehal puudub info viiruse tegevuse aja ja koha kohta ja samuti puudub kehal v\u00f5imalus (raku poolt kodeeritud RNA v\u00f5i DNA) viiruse poolt kantava info dekodeerimiseks.<\/p>\n\n\n\n<p id=\"block-a496c3dd-6939-413a-aa48-823a67cc06c0\">Seet\u00f5ttu m\u00e4\u00e4ratleb keha sellist viirust v\u00f5\u00f5rollusena, mis tuleb k\u00f5rvaldada. Kui k\u00f5rvaldamine ei ole v\u00f5imalik mikroobide abil, siis loob keha ise vastava suutlikkusega valgustruktuurid (viirused), et v\u00f5\u00f5ras viirus h\u00e4vitada.<\/p>\n\n\n\n<p id=\"block-fd03594f-1d52-4a78-8882-2467cfa28b3c\">Aastase ts\u00fckli, hooaegade ning klimaatiliste ja temperatuurimuutustega seoses paiskab keha vahel \u00fcsna suuri ladestunud toksiinide kogumeid verre, et need oleks v\u00f5imalik kehast v\u00e4lja viia. M\u00f5ned nendest m\u00fcrkainetest on nii toksilised (n\u00e4iteks elavh\u00f5be, formaldeh\u00fc\u00fcd jms keemilised ained), et elusmikroobid ei suuda nendest toituda ja neid k\u00f5rvaldada ilma ise suremata.<\/p>\n\n\n\n<p id=\"block-6a3dee7f-eac0-4b63-a34b-e837d9a67a1a\">Keha igas piirkonnas, kus on vaja v\u00f5\u00f5rkudesid kahjutuks teha, toodavad rakud seej\u00e4rel neid elutuid valgustruktuure ehk \u201cviiruseid\u201d. Toksilised ained l\u00f5hustatakse ja lagundatakse viiruste poolt, nii et keha saaks need v\u00e4ljutada ning taastada hom\u00f6ostaasi seisundi.<\/p>\n\n\n\n<p id=\"block-a92222fb-ccb9-4d9e-9a35-fa60868c5702\">Viiruseid saab biorelvadena kasutada \u00fcksnes s\u00fcstimise teel, see on kindel. On v\u00f5imalik, et selliseid inimese poolt loodud viiruset\u00fcvesid on lisatud olemasolevatesse vaktsiinidesse, kuid, nagu \u00f6eldud, v\u00e4ljastpoolt keha p\u00e4rinevaid viiruseid ei tunne keha \u00e4ra.<\/p>\n\n\n\n<p id=\"block-4dff4822-becb-415c-930f-036e160bbb53\">Inimloodud aineid, mida kehasse s\u00fcstitakse, on siiski v\u00f5imalik luua sellisel moel, et need kutsuvad inimkehas esile \u00e4\u00e4rmiselt kahjustavaid reaktsioone, n\u00e4iteks kudede steriliseerimise ja vaktsiiniabiainete kaudu.<\/p>\n\n\n\n<p id=\"block-a3535f2c-9a69-4ac1-b6d2-72927873979e\"><strong>Viirused ei saa edasi kanduda \u00fchelt liigilt teisele, s.t. n\u00e4iteks loomalt inimesele.<\/strong>&nbsp;Inimesel ei saa tekkida loomade grippi, kuna:<br><strong>a)<\/strong>&nbsp;viirused ei ole nakkavad, ja&nbsp;<strong>b)<\/strong>&nbsp;loomade RNA\/DNA ei saa \u00fchilduda inimeste RNA\/DNA-ga.<\/p>\n\n\n\n<p id=\"block-26436609-babb-4965-8687-a6e9081dee55\">Ainuke v\u00f5imalus inimveres t\u00e4heldada loomkudesid on loomsete kudede sisses\u00fcstimise tulemusena, mis j\u00f5uavad verre ilma seedetrakti l\u00e4bimata. Ainult sellisel juhul saab sea, linnu v\u00f5i muu looma kude muutuda inimkehas tuvastatavaks.<\/p>\n\n\n\n<p id=\"block-fa1d39d9-bc0d-4346-b8c0-554ef889aad0\">Kui inimene s\u00f6\u00f6b loomaliha, siis see muundatakse inimkudedeks. Inimese rakud ei suuda luua looma rakkusid v\u00f5i looma viiruseid. Kui inimese kehas luuakse viirused, siis need on inimviirused. Isegi kui oleks v\u00f5imalik, et loomaviirus \u201ckaaperdab\u201d inimraku, siis inimrakk ei suuda kindlasti toota loomaviiruseid.<\/p>\n\n\n\n<p id=\"block-e548e23a-c6fa-47ed-b991-1dc540786f3a\">Koroonaviirus on hingamisteede viirus, mida loovad kopsude ja hingamisteede rakud selleks, et puhastada neid piirkondi s\u00fcsteemsest toksilisusest.<\/p>\n\n\n\n<p id=\"block-0f3b1b88-653c-4c2c-826a-a5484bb13838\">Selline \u201ck\u00fclmetusviirus\u201d tekib ja funktsioneerib j\u00e4rgneval moel:<\/p>\n\n\n\n<p id=\"block-a41b98fa-aec3-4af3-973f-ac9e50699a2a\">Toksilised kemikaalid satuvad hingamisprotsessi k\u00e4igus kopsudesse ja hingamisteedesse. Toksilised aineosakesed satuvad kopsude ja kopsualveoolide (vedelikuga t\u00e4idetud sopised) pinnale ja neid ei ole sealt v\u00f5imalik eemaldada v\u00f5i lagundada elusmikroobide abil, kuna need osakesed on kas toksilised v\u00f5i elusmikroobide jaoks t\u00f6\u00f6tlemiseks ebasobivad. Seej\u00e4rel luuakse hingamisteede rakkude poolt spetsiaalsed valgustruktuurid (viirused) nende ainete kahjutuks tegemise eesm\u00e4rgil. Selle tulemuseks on tavaliselt kerged gripilaadsed s\u00fcmptomid, nende hulgas k\u00f6ha ja palavik, mille abil keha k\u00e4ivitab puhastumise ja tervenemise protsessi.<\/p>\n\n\n\n<p class=\"has-medium-font-size\" id=\"block-e4775604-1eef-4e1b-adff-9b48f7f70511\">K\u00f6himine aitab tuua hingamiselunditesse verd ja toitaineid. Toksiliste ainete eemaldamisega kaasnevad s\u00fcmptomid on ka see, mis toimub SARSi puhul. \u00d5hu sisse on sattunud toksilised ained, milleks on plastmassi p\u00f5letamise k\u00f5rvalsaadused, formaldeh\u00fc\u00fcd v\u00f5i tehaste korstnatest p\u00e4rinevad paljud erinevad t\u00f6\u00f6stustegevuse toksilised k\u00f5rvalsaadused.<\/p>\n\n\n\n<p class=\"has-medium-font-size\" id=\"block-a899ec8d-c2bc-4c12-92fb-67bc49f632e6\">K\u00f5rgema ea t\u00f5ttu n\u00f5rgenenud immuuns\u00fcsteemiga vanemate inimeste hingamisteedes toimuvad detoksifikatsiooniprotsessid \u00e4gedamalt ning seet\u00f5ttu on nende seas ka rohkem surmajuhtumeid. Selliseid s\u00fcmptomeid v\u00f5ib t\u00e4heldada korraga miljonitel inimestel, kuna n\u00e4iteks Hiinas, kus on v\u00e4ga tihe asustus, hingatakse pidevalt sisse toksilist \u00f5hku. See ei t\u00e4henda, et need s\u00fcmptomid oleksid nakkavad \u2013 need pole seda.<\/p>\n\n\n\n<ol class=\"wp-block-list\">\n<li class=\"has-medium-font-size\">Keemiliselt toksilised ained hingatakse \u00f5hust kopsudesse ja hingamiss\u00fcsteemi.<\/li>\n\n\n\n<li class=\"has-medium-font-size\">M\u00fcrgised osakesed maanduvad kopsude pinnale ja kopsudes asuvatesse alveoolidesse (vedelikuga t\u00e4idetud sopised), kus neid ei saa elusmikroobide poolt lahustada.<\/li>\n\n\n\n<li class=\"has-medium-font-size\">Seej\u00e4rel toodavad hingamiselundite rakud spetsiaalseid elutuid valgustruktuure (viirused), et neid aineid lagundada.<\/li>\n\n\n\n<li class=\"has-medium-font-size\">Tekivad kerged gripilaadsed s\u00fcmptomid, sealhulgas k\u00f6ha ja palavik, mis k\u00e4ivitavad puhastus- ja paranemisprotsessi.<\/li>\n<\/ol>\n\n\n\n<p class=\"has-medium-font-size\"><strong>Miks viirused kehas tekivad?<\/strong><\/p>\n\n\n\n<p class=\"has-medium-font-size\">Nagu varem \u00f6eldud, vastutavad fagots\u00fc\u00fctide, seente, parasiitide ja bakterite poolt teostatavad protsessid surnud rakkude, rakuj\u00e4\u00e4tmete ja v\u00f5\u00f5rkehade eemaldamise eest. Kuid kui koed on nii toksilised, et elusmikroobid ei suuda sellega toime tulla (sest nad surevad m\u00fcrgistusse), loovad rakud elutuid lagundajaid, mida tuntakse viirustena. Need lagundavad ebavajalikud ained osakesteks, mida saab naha, lima ja soolte kaudu v\u00e4ljutada.<\/p>\n\n\n\n<p class=\"has-medium-font-size\">Viirused lahkuvad rakust, kahjustades ainult osa rakust, kuid mitte seda h\u00e4vitades. Rakust v\u00e4ljudes reguleeritakse viiruseid valgevereliblede antikehadega, et lahustada teatud kudesid ning j\u00e4\u00e4tmeid, mis on vajalik suhtelise hom\u00f6ostaasi taastamiseks.<\/p>\n\n\n\n<p class=\"has-medium-font-size\">Viirused ei h\u00e4vita rakke, milles viirused on loodud, kuid teaduse v\u00e4itel nakatavad nad teisi rakke ja h\u00e4vitavad rakke valimatult. Selle kohta ei ole t\u00f5endusmaterjali ja see pole loogiline. Selline teooria on ilmselgelt vale, sest siis r\u00fcndaksid viirused ilma p\u00f5hjuseta k\u00f5iki elavaid rakke, tappes l\u00f5ppkokkuv\u00f5ttes alati ka kogu keha, kuid seda ei juhtu. Viirused lahustavad vaid surnud ja surevaid j\u00e4\u00e4ke peaaegu k\u00f5ikides olukordades.<\/p>\n\n\n\n<p class=\"has-medium-font-size\">Ainus olukord, kui viirus tundub r\u00fcndavat eluskudesid, on siis, kui kudedesse sisenevad metallid, n\u00e4iteks lastehalvatuse (poliom\u00fceliit) korral. Viirused peavad siis suunduma selgroo piirkondadesse kudesid puhastama. Kuna metalli on kehast raske eemaldada, on loomulik, et viirused lagundavad elusat kude, et need metallid eemaldada. See loob illusiooni, et viirus t\u00f6\u00f6tab kuidagi keha suhtes vaenulikult. Tegelikkuses \u00fcritab viirus keha terveks ravida s\u00fcsteemse toksilisuse seisundist.<\/p>\n\n\n\n<p class=\"has-medium-font-size\"><strong>Kokkuv\u00f5te<\/strong><\/p>\n\n\n\n<p class=\"has-medium-font-size\">Pole olemas muud selgitust sellele, kuidas inimkeha end \u00fcleval peab. Siin on \u00e4ra toodud ainus loogiline seletus. Teadus on t\u00f5de varjanud peaaegu 200 aastat, kuid t\u00f5ese seletuse esitasid juba 19. sajandil teadlased nagu&nbsp;<a href=\"https:\/\/maronewellness.com\/pasteur-vs-bechamp-an-alternative-view-of-infectious-disease\/\" target=\"_blank\" rel=\"noreferrer noopener\">Antoine B\u00e9champ<\/a>, kes dokumenteeris oma katsetuste abil, et viirused on oma keskkonnast s\u00f5ltuvad elutud ained, mis lagundavad j\u00e4\u00e4tmeid, ja et viirused p\u00e4rinevad keha seest, mitte v\u00e4ljastpoolt.<\/p>\n\n\n\n<p class=\"has-medium-font-size\">Viirused pole midagi muud kui keha puhastavad valgud. Sama kehtib ka v\u00e4hi kohta. V\u00e4hk on samamoodi keha enesetervendusmehhanism. V\u00e4hi puhul koondatakse surnud rakud, millest keha ei suuda vabaneda, spetsiaalsesse kookonisse (\u201ekasvaja\u201d), et need rakud organismist hiljem v\u00e4lja viia. Keha on imeline ja leiab viise, kuidas terveneda \u00fcksk\u00f5ik kui keerulises olukorras.&nbsp;Suurema kriisi puhul suudab keha k\u00e4ivitada v\u00f5imsaid ja kiireid puhastusprotsesse.<\/p>\n\n\n\n<p class=\"has-medium-font-size\">On kurb, kuidas kaasaegne teadus on paljudes inimestes tekitanud iseenda keha suhtes valekujutelmi, luues vaid hirmu ja paanikat, mille tulemusel t\u00e4ituvad v\u00f5imulolijate taskud rahaga. Hirm tekitab meis usaldamatuse nii meie endi kehade kui ka teiste inimeste ja looduse suhtes,&nbsp;pannes meid tundma v\u00f5imaliku haiguse vastu kaitsetuna.&nbsp;Hirm on pannud meid uskuma, et haigus on midagi inimesest palju v\u00e4gevamat&nbsp;ja et vaid meditsiinis\u00fcsteem suudab meid iseendi eest p\u00e4\u00e4sta.<\/p>\n\n\n\n<p class=\"has-medium-font-size\">Millist kasu v\u00f5iksid v\u00f5imukandjad sellisest kaosest saada? M\u00f5elge sellele. See segadus on p\u00f5hjustanud koroonaviiruse \u201epuhangu\u201c ning sellest tuleneva hirmu ja kaose, mis \u00fcmbritseb seda fabritseeritud ja \u00fclepaisutatud s\u00fcndmust.<\/p>\n\n\n\n<p class=\"has-medium-font-size\">Seda viirust kasutatakse ilmselgelt politseiriigi-laadsete seaduste ja meetmete kehtestamiseks \u00fcle kogu maailma. See ei l\u00f5ppe enne, kui piisavalt paljud inimesed pole teadvustanud seda, et neile on valetatud viiruste ja haiguste olemuse kohta.<\/p>\n\n\n\n<p class=\"has-medium-font-size\">Allikas ja viited:&nbsp;<a href=\"https:\/\/www.thebernician.net\/the-deception-of-virology-vaccines-why-coronavirus-is-not-contagious-2\/\" target=\"_blank\" rel=\"noreferrer noopener\">https:\/\/www.thebernician.net\/the-deception-of-virology-vaccines-why-coronavirus-is-not-contagious-2\/<\/a><\/p>\n\n\n\n<ul class=\"wp-block-list\">\n<li class=\"has-medium-font-size\">The Poisoned Needle: Suppressed Facts About Vaccination, 1956, by Eleanor McBean M.D., N.D.<\/li>\n\n\n\n<li class=\"has-medium-font-size\">B\u00e9champ Or Pasteur? A Lost Chapter in the History of Biology by E. Douglas Hume, 1923<\/li>\n\n\n\n<li class=\"has-medium-font-size\">The Blood and Its Third Element by Antoine B\u00e9champ, 1912<\/li>\n\n\n\n<li class=\"has-medium-font-size\">Immunization: The Reality Behind the Myth, by Walene James, 1942<\/li>\n\n\n\n<li class=\"has-medium-font-size\">The Dream &amp; Lie of Louis Pasteur, R.B. Pearson, 1942 (Siin n\u00e4idatakse, et Louis Pasteur plagieeris professor Antoine B\u00e9champi t\u00f6\u00f6d, seda moonutades, ja et Pasteur ei teadvustanud seda, mis tulemused v\u00f5ivad olla vaktsineerimisel, millele ta aluse pani.)<\/li>\n\n\n\n<li class=\"has-medium-font-size\"><a href=\"https:\/\/maronewellness.com\/pasteur-vs-bechamp-an-alternative-view-of-infectious-disease\/\" target=\"_blank\" rel=\"noreferrer noopener\">Pasteur vs. Bechamp: An Alternative View of Infectious Disease<\/a><\/li>\n<\/ul>\n\n\n\n<p class=\"has-medium-font-size\">Foto: Polina Tankilevitch \/ Pexels<\/p>\n\n\n\n<p class=\"has-medium-font-size\"><em>Toimetas Madis Mark<\/em><\/p>\n","protected":false},"excerpt":{"rendered":"<p>Kas on v\u00f5imalik, et kogu t\u00e4nap\u00e4evameditsiin p\u00f5hineb ekslikel teooriatel, mida enam kahtluse alla ei seata? Selles artiklis avaldame m\u00f5ned alternatiivsed seisukohad bakterite ja viiruste kohta, mis p\u00e4rinevad kuulsalt 19. sajandi&hellip;<\/p>\n","protected":false},"author":1,"featured_media":1152,"comment_status":"open","ping_status":"open","sticky":false,"template":"","format":"standard","meta":{"_eb_attr":"","footnotes":""},"categories":[16],"tags":[],"class_list":["post-1148","post","type-post","status-publish","format-standard","has-post-thumbnail","hentry","category-arvamus"],"_links":{"self":[{"href":"https:\/\/www.uudistekeskus.eu\/index.php?rest_route=\/wp\/v2\/posts\/1148","targetHints":{"allow":["GET"]}}],"collection":[{"href":"https:\/\/www.uudistekeskus.eu\/index.php?rest_route=\/wp\/v2\/posts"}],"about":[{"href":"https:\/\/www.uudistekeskus.eu\/index.php?rest_route=\/wp\/v2\/types\/post"}],"author":[{"embeddable":true,"href":"https:\/\/www.uudistekeskus.eu\/index.php?rest_route=\/wp\/v2\/users\/1"}],"replies":[{"embeddable":true,"href":"https:\/\/www.uudistekeskus.eu\/index.php?rest_route=%2Fwp%2Fv2%2Fcomments&post=1148"}],"version-history":[{"count":2,"href":"https:\/\/www.uudistekeskus.eu\/index.php?rest_route=\/wp\/v2\/posts\/1148\/revisions"}],"predecessor-version":[{"id":1151,"href":"https:\/\/www.uudistekeskus.eu\/index.php?rest_route=\/wp\/v2\/posts\/1148\/revisions\/1151"}],"wp:featuredmedia":[{"embeddable":true,"href":"https:\/\/www.uudistekeskus.eu\/index.php?rest_route=\/wp\/v2\/media\/1152"}],"wp:attachment":[{"href":"https:\/\/www.uudistekeskus.eu\/index.php?rest_route=%2Fwp%2Fv2%2Fmedia&parent=1148"}],"wp:term":[{"taxonomy":"category","embeddable":true,"href":"https:\/\/www.uudistekeskus.eu\/index.php?rest_route=%2Fwp%2Fv2%2Fcategories&post=1148"},{"taxonomy":"post_tag","embeddable":true,"href":"https:\/\/www.uudistekeskus.eu\/index.php?rest_route=%2Fwp%2Fv2%2Ftags&post=1148"}],"curies":[{"name":"wp","href":"https:\/\/api.w.org\/{rel}","templated":true}]}}