{"id":1022,"date":"2024-07-24T18:43:12","date_gmt":"2024-07-24T15:43:12","guid":{"rendered":"https:\/\/www.uudistekeskus.ee\/?p=1022"},"modified":"2024-07-24T18:44:29","modified_gmt":"2024-07-24T15:44:29","slug":"sisserandajatulva-tottu-pagevad-viini-koolidest-opetajad","status":"publish","type":"post","link":"https:\/\/www.uudistekeskus.eu\/?p=1022","title":{"rendered":"Sisser\u00e4ndajatulva t\u00f5ttu pagevad Viini koolidest \u00f5petajad"},"content":{"rendered":"\n

Austria pealinn Viin kannatab aina suureneva \u00f5petajanappuse k\u00e4es, kuna \u00f5petajad ei soovi riigikeelt kehvasti v\u00f5i \u00fcldse mitte oskavate \u00f5pilastega enam j\u00e4nnata, selgub Ungari p\u00e4evalehe \u201eMagyar Nemzet” 21. juulil 2024 avaldatud materjalist. P\u00f5hjuseks on v\u00f5\u00f5rp\u00e4ritolu koolilaste \u00fcha suurenev hulk ja osakaal.<\/strong><\/p>\n\n\n\n

\u201eMagyar Nemzet” viitab<\/a> Austria statistikaameti andmeile, mille kohaselt on Viini piirkonnas elavatest lastest seitsmek\u00fcmnel protsendil emakeeleks mingi muu keel, mitte saksa keel. See asjaolu aeglustab laste \u00f5petamist oluliselt, mist\u00f5ttu ongi k\u00e4ivitunud \u00f5petajate massiline lahkumine \u00f5petajat\u00f6\u00f6lt. Selle m\u00f5jul \u00e4hvardab Viini piirkonna kooliv\u00f5rk muutuda halvatuks.<\/p>\n\n\n\n

Probleem \u00e4hvardab s\u00fcveneda veelgi, kuna v\u00f5rreldes v\u00f5\u00f5ramaalaste osakaaluga Austria rahvastikus (umbes kolmandik) on kooliealiste seas v\u00f5\u00f5ramaalasi suhtarvult veelgi enam. Kooliealisi lapsi elab Austrias peaaegu 900 000. Neist \u00fcle viiendikul on m\u00f5ne muu riigi kodakondsus.<\/p>\n\n\n\n

Viinis on kooliealisi ligemale 80 000 (39 protsenti koguarvust). Pealinna viies linnaosas on kolmandatest riikidest p\u00e4rit 6\u201315-aastaste laste osakaal \u00fcle kolmek\u00fcmne protsendi. Kui vaadata k\u00f5igi selliste laste suhtarvu Viinis, kes pole Austria kodanikud, siis Brigittenaus, Favoritenis ja Ottakringis on see \u00fcle neljak\u00fcmne protsendi, Rudolfsheim-F\u00fcnfhausis ja Margaretenis aga \u00fcle viiek\u00fcmne protsendi.<\/p>\n\n\n\n

Viinis kooli minejatest kolmandik ei oska riigikeelt piisavalt, kuigi kaks kolmandikku neist on s\u00fcndinud Austrias. Puudulik keeleoskus tekitab raskusi mitte \u00fcksnes asjaomastele lastele endile, vaid ka nende vanemaile ja \u00f5petajaile. \u00d5petajate ameti\u00fchingu esindaja Thomas Krebs<\/strong> \u00fctles ajakirjandusele, et seet\u00f5ttu \u00f5petajad lahkuvadki oma t\u00f6\u00f6lt massiliselt.<\/p>\n\n\n\n

Austria Vabaduspartei k\u00f5neisik haridusk\u00fcsimustes, Hermann Br\u00fcckl<\/strong>, \u00fctles ajakirjandusele, et varasemate p\u00f5genikelainetega seda muret polnud, kuna kooliminekuks \u00f5ppisid saksa keele \u00e4ra nii Ungari, T\u0161ehhoslovakkia, Poola kui ka Jugoslaavia p\u00f5genike lapsed, samuti viimase aja Ukraina p\u00f5genike lapsed. Br\u00f6ckli s\u00f5nul tekkis puuduliku v\u00f5i olematu riigikeeleoskuse probleem alles moslemip\u00e4ritolu laste massilise saabumise j\u00e4rel.<\/p>\n\n\n\n

\u201eMagyar Nemzet” m\u00e4rgib, et Austria Vabaduspartei teatel ilmneb k\u00f5nealune erinevus ka kooliv\u00e4givalla-juhtumite puhul. K\u00f5igist Austria koolides sooritatud kuritegudest u. 80 protsenti sooritatakse Viinis, umbes \u00fcheksak\u00fcmmend protsenti neist sooritavad v\u00f5\u00f5rp\u00e4ritolu lapsed.<\/p>\n\n\n\n

Sama teemat samal p\u00e4eval k\u00e4sitlenud Ungari internetiv\u00e4ljaanne \u201eMandiner” lisab<\/a>, et iga kuuga lisandub Viini koolidesse ligikaudu kolmsada uut \u00f5pilast.<\/p>\n\n\n\n

Praeguse olukorraga rahulolematud austerlased on korraldanud oma meelsuse v\u00e4ljendamiseks arvukalt meeleavaldusi, kus on h\u00e4\u00e4lekalt n\u00f5udnud kutsumata k\u00fclaliste massilist v\u00e4ljasaatmist Austriast. \u201eMagyar Nemzeti” asjaomase uudise juures ongi \u00fcks sellist meeleavaldust kujutav video. <\/p>\n","protected":false},"excerpt":{"rendered":"

Austria pealinn Viin kannatab aina suureneva \u00f5petajanappuse k\u00e4es, kuna \u00f5petajad ei soovi riigikeelt kehvasti v\u00f5i \u00fcldse mitte oskavate \u00f5pilastega enam j\u00e4nnata, selgub Ungari p\u00e4evalehe \u201eMagyar Nemzet” 21. juulil 2024 avaldatud…<\/p>\n","protected":false},"author":1,"featured_media":1025,"comment_status":"open","ping_status":"open","sticky":false,"template":"","format":"standard","meta":{"_eb_attr":"","footnotes":""},"categories":[7],"tags":[],"class_list":["post-1022","post","type-post","status-publish","format-standard","has-post-thumbnail","hentry","category-uudised"],"_links":{"self":[{"href":"https:\/\/www.uudistekeskus.eu\/index.php?rest_route=\/wp\/v2\/posts\/1022","targetHints":{"allow":["GET"]}}],"collection":[{"href":"https:\/\/www.uudistekeskus.eu\/index.php?rest_route=\/wp\/v2\/posts"}],"about":[{"href":"https:\/\/www.uudistekeskus.eu\/index.php?rest_route=\/wp\/v2\/types\/post"}],"author":[{"embeddable":true,"href":"https:\/\/www.uudistekeskus.eu\/index.php?rest_route=\/wp\/v2\/users\/1"}],"replies":[{"embeddable":true,"href":"https:\/\/www.uudistekeskus.eu\/index.php?rest_route=%2Fwp%2Fv2%2Fcomments&post=1022"}],"version-history":[{"count":2,"href":"https:\/\/www.uudistekeskus.eu\/index.php?rest_route=\/wp\/v2\/posts\/1022\/revisions"}],"predecessor-version":[{"id":1024,"href":"https:\/\/www.uudistekeskus.eu\/index.php?rest_route=\/wp\/v2\/posts\/1022\/revisions\/1024"}],"wp:featuredmedia":[{"embeddable":true,"href":"https:\/\/www.uudistekeskus.eu\/index.php?rest_route=\/wp\/v2\/media\/1025"}],"wp:attachment":[{"href":"https:\/\/www.uudistekeskus.eu\/index.php?rest_route=%2Fwp%2Fv2%2Fmedia&parent=1022"}],"wp:term":[{"taxonomy":"category","embeddable":true,"href":"https:\/\/www.uudistekeskus.eu\/index.php?rest_route=%2Fwp%2Fv2%2Fcategories&post=1022"},{"taxonomy":"post_tag","embeddable":true,"href":"https:\/\/www.uudistekeskus.eu\/index.php?rest_route=%2Fwp%2Fv2%2Ftags&post=1022"}],"curies":[{"name":"wp","href":"https:\/\/api.w.org\/{rel}","templated":true}]}}